[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

höövel : höövli : höövlit 'riist puidu v metalli pinna töötlemiseks edasi-tagasi liikuva lõiketeraga laaste lõigates'
← alamsaksa hovel 'höövel'

kannus : kannuse : kannust 'ratsaniku saapakontsa külge käiv metallese hobuse ergutamiseks; küüniselaadne terav moodustis mõnede lindude v imetajate jäsemeil' kand

kell : kella : kella 'peekri-, pirnikujuline õõnes, tila v vasarakesega metallese helide tekitamiseks; selle helistamine, helin; numbrilauaga riist aja mõõtmiseks; aeg, mida see näitab'; mrd 'mehe v isaslooma suguorgan; kuke lokuti'
← alggermaani *skellōn-
vanaislandi skella 'kõla, naer'
vanarootsi skælla 'kelluke, kuljus'
vanaülemsaksa skella 'kelluke, kuljus'
● liivi kīela 'tilaga õõnes helitekitaja; ajanäitaja'
vadja tšellä 'tilaga õõnes helitekitaja; kellukas (taim)', tšello 'tilaga õõnes helitekitaja; (mitm) (seina)kell'
soome kello 'tilaga õõnes helitekitaja; ajanäitaja; kellaaeg; kellukesekujuline ese'
isuri kello 'tilaga õõnes helitekitaja'
Aunuse karjala kello 'tilaga õõnes helitekitaja'
lüüdi kell(o) 'tilaga õõnes helitekitaja'
vepsa kel 'tilaga õõnes helitekitaja'

kuljus : kuljuse : kuljust 'väike õõnes heliavadega metallkuul, milles lahtiselt asetsev metalli- v luutükike rappumisel tekitab heli'
● soome kulku, kulkunen 'kuljus'
karjala kuluine 'kuljus'
On arvatud, et tuletis kulisema tüvest.

lõgisema : lõgiseda : lõgisen 'lühikesi metalse kõlaga helisid kuuldavale laskma, nende helide saatel liikuma' logisema

maak : maagi : maaki 'metalli sisaldav mineraalne maavara' maage

meisel : meisli : meislit 'kiilja teraga peiteljas terasest tööriist peamiselt metalli v kivi raiumiseks'
○ meissel, möisel
← saksa Meißel 'meisel, raua- v kivipeitel'

pilda : pilda : pildat 'hargi- v kaarekujuline puuoks (ka sellekujuline metallese), mida kasutatakse nt veesoonte leidmiseks'
Tundmatu päritoluga tüvi.

plii : plii : pliid 'keemiline element, hallikas pehme raskmetall (Pb); seda metalli põhiosana sisaldav sulam'
← alamsaksa bli, blig 'plii'
Vt ka pliiats.

romu : romu : romu 'vana metallese, vanametall'
← soome romu 'kola, vana kraam; vanametall, vanaraud; jäätmed; praht, rämps; logu, vilets ese'
Kõnekeelest 20. sajandi lõpuaastail kirjakeelde jõudnud laen.

ruppima : ruppida : rupin 'metalli v puitu lõiketeraga jämedalt eeltöötlema'
← saksa schrubben 'kratsima, kraapima, kaapima; küürima; jämedalt hööveldama'

saag : sae : saagi 'puidu, metalli vm materjali lõikamiseks kasutatav tööriist v seade, mille lõikeosaks on (hammastatud) terasleht'
← alamsaksa sage 'saag'
Samatüveline tegusõna saagima võib olla samuti laenatud, ← alamsaksa sagen 'saagima'.

smirgel : smirgli : smirglit 'korundist, kvartsist jm mineraalidest koosnev looduslik abrasiiv, mida kasutatakse ihumis- ja lihvimisvahendite valmistamiseks ning poleerimiseks'
○ mirjel, mürgel, mürjel, mürjen
◊ mirgel
← saksa Schmirgel 'smirgel, rauda sisaldav pruunikas v sinakas kivim, mida kasutatakse tükina v pulbrina metalli v kivi lihvimiseks v klaasi lõikamiseks'

valu2 : valu : valu 'metalli valamine, valatud metall' valama