[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

alev : alevi : alevit 'linnast väiksem linnaline asula'
Võib olla tuletis tüvest ala. Esialgu on sõna võinud tähistada madalamal asuvat linnaosa, eeslinnad olid Eestis enamasti madalal alal.

aul : auli : auli 'Eestis läbirändajana tuntud väike sukelpart (Clangula hyemalis)'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, matkib linnu kevadist laulu. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi linnunimetusi on sugulaskeeltes, nt soome alli 'aul', karjala alli 'aul', lüüdi aľľi 'aul', komi mrd avli̮k 'aul', handi awleχ, allaj 'teatud part', ning naaberkeelteski, nt vene mrd al(l)ejka, aulyk, aulják 'aul', rootsi mrd alla, alle 'aul'.

enelas : enela : enelat 'roosõieline ilupõõsas, harilik hekitaim (Spiraea)'
On arvatud, et sama tüve variant mis sõnas imal. Eestis enelaid looduslikult ei kasva.

leisikas : leisika : leisikat 'endisaegne massiühik (Baltikumis ja mujal Põhja-Euroopas), 20 naela'
← alamsaksa līs-, lives-, livesch- liitsõnades līspunt, livespunt, liveschpunt 'Liivimaa pund'
Vana Baltimaade massiühik oli arvatavasti tuntud juba enne sakslaste vallutust 13. sajandil. Eestis kadus tarvituselt pärast meetermõõdustiku kehtestamist.

mest : mesti : mesti 'kamp, salk, rühm, seltskond; liik, sort, laad'
← vene vméste '(ühes)koos'

risti- 'kristlik'
← ladina Christi (omastav) 'Kristuse'
← alamsaksa kristen 'kristlik, risti-; kristlane'
← saksa Christ-, Christen- 'kristlik, risti-'
Tüvi esineb liitsõnades ristiusk, ristiinimene, ristikirik, ristikogudus, ristirahvas. Need liitsõnad on osalised tõlkelaenud, vrd nt ladina fides Christi 'Kristuse usk, s.o ristiusk', saksa Christenglaube 'ristiusk', Christenmensch 'ristiinimene, kristlane'. Rist ristiusu sümbolina oli Eestis kindlasti tuntud juba enne läänest tulnud ristiusustamist. Nii segunes teatud seostes Kristuse nimi keeles juba varem esinenud tüvega rist ning tänapäeva keeletajus ongi need tüved eristamatud.

roil- liitsõnades roilpuri 'väiksem raapuri', roilraa 'ülalpool praamraad paiknev raa purjeka mastis'
○ röil
← saksa Royal, Reul, Roil 'ülemine praampuri'
Saksa sõna on laenatud inglise keelest, ← inglise royal 'kuninglik, kuninga-; roilteng, ülemine praamteng, roilpuri' .

simman : simmani : simmanit 'küla tantsupidu'
○ tsimman, tsiiman, simmal, tsimm
← soomerootsi Simon sõnaühendis Simon i Sälle '„Simon Sällest“ (laulumäng)'
Mäng oli ka Eestis pidudel populaarne, Põhja-Eestis oli mängu nimi „Siimu mäng” ja Lõuna-Eestis „Siimanni selle”. Hiljem sai mängu nimest peo nimetus.

upsu- liitsõnas upsujuur 'laiade varreümbriste lehtede ja suures pöörises asetsevate õitega mürgine taim (Veratrum)'
● liivi üpša, vepš 'kult'
Iseseisva sõnana ups 'kult' on tüvi säilinud saarte murdes. Samast murdest kirjakeelde toodud liitsõna on tõlkelaen saksa keelest, vrd saksa Eberwurz 'keelikurohi (Carlina)' ( Eber 'kult', Wurzel 'juur'). Nimetus on kirjakeeles antud teisele taimele, mis Eestis looduslikult ei kasva.