[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hari : harja : harja 'puhastamiseks, pühkimiseks, sugemiseks vms kasutatav ese; millegi ülemine, kõrgeim, tipmine osa'
◊ harima, harjus, harjusk
← balti
leedu šerys 'sea harjas'
läti sars (hrl mitm sari) 'sea harjas'
● liivi ōŗa 'liivane madalik meres; harjamisvahend; linahari; katusehari'
vadja arja 'hari, tipp; (kuke)hari; (hobuse) lakk; (kala) seljauim; harjamisvahend; linahari'; arjas 'harjas'
soome harja 'harjamisvahend; tipp; seljak; katusehari; (hobuse) lakk'; harjas 'harjas'; harjus 'harjus'
isuri harja 'harjamisvahend; (kuke)hari; (hobuse) lakk'; harjas 'harjas'
Aunuse karjala harja, harjas '(hobuselaka)karv; (mitm) hobuselakk'; harjus 'harjus'
lüüdi haŕď '(lina)hari; tipp; katusehari; (hobuse) lakk'; harďuz 'harjus'
vepsa haŕj '(lina)hari; (kuke)hari'; haŕǵos 'harjus'
Kalanimetus harjus on läänemeresoome tuletis, kalal on suur harja meenutav seljauim. Vt ka harjuma.

haspel : haspli : hasplit 'riist lõnga vihti kerimiseks; muu seda meenutav seadeldis'
← saksa Haspel 'haspel'

hänilane : hänilase : hänilast 'linavästrikku meenutav sale kollakas lind (Motacilla flava)'; mrd 'linavästrik' händ

kakar : kakra : kakart kõnek 'valgete v kollaste keelõitega korvõieline taim, karikakar'
● vadja kakkara, päiväkakkara 'päevalill'
soome kakkara liitsõnas päivänkakkara 'harilik härjasilm (Leucanthemum vulgare)'
karjala kakkaraińi 'vesiroos; harilik härjasilm'
On arvatud, et sõnas on sama tüvi mis kakk2. Tähendusülekanne on toimunud sel alusel, et karikakra õisik meenutab ümmargust leiva- või saiapätsikest. Sellise tähendusnihke võimalikkust kinnitab vormilt lähedane murdesõna kaker 'külakost (midagi toidupoolist)'. Kirjakeeles esineb kakar ainult liitsõna järelkomponendina lillenimetustes, nt jaanikakar, kirikakar, kitsekakar.

keel : keele : keelt 'toitu haarata, segada, maitsta ja neelata aitav ning häälitsemisel osalev liikuv elund suuõõne põhjas; seda meenutav osa millelgi; inimese olulisim suhtlemisvahend; millegi traatjas pinguldatud osa'
● liivi kēļ 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend; keelt meenutav detail'
vadja tšeeli 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend; keelt meenutav detail; pillikeel; silmus'
soome kieli 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend; keelt meenutav detail; pillikeel'
isuri keeli 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend; keelt meenutav detail; pillikeel'
Aunuse karjala kieli 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend; keelt meenutav detail; pillikeel'
lüüdi kieľ, kiel(i) 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend; keelt meenutav detail; koodi nui; (rüsa) neel'
vepsa keľ 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend; keelt meenutav detail'
saami giella 'suhtlemisvahend; püünis, pael, silmus'
ersa keľ 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend'
mokša käľ 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend'
udmurdi ki̮l 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend; sõna; jutt, vestlus, kuuldus'
komi ki̮v 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend; sõna; kella tila; (pilli)hääl'
? handi keᴧ 'sõna; uudis; suhtlemisvahend'
? mansi (nuŋk-)kāləmt- 'uurima, pärima'
metsaneenetsi sie 'kõne- ja maitsmiselund'
eenetsi sioðo 'kõne- ja maitsmiselund'
nganassaani sieja 'kõne- ja maitsmiselund'
sölkupi śē 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend'
kamassi šǝkə 'kõne- ja maitsmiselund; suhtlemisvahend'
matori gei, ki 'kõne- ja maitsmiselund'
Uurali tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid leidub ka teiste keelkondade keeltes, nt tšuvaši kala- 'rääkima', mongoli kele- 'rääkima', kelen 'keel (kõne- ja maitsmiselund, suhtlemisvahend)', evengi kē̮lē̮ 'kosima'. Vt ka keelama ja kõõlus.

kiirik- liitsõnas kiirikbakter 'ainurakne seent meenutav mikroorganism, aktinomütseet' kiire

koskel : koskla : kosklat 'parti meenutav veelind (Mergus)'
● soome koskelo 'koskel'
isuri koskelo 'koskel'
Aunuse karjala koskelo 'koskel'
lüüdi koskel 'koskel'
? komi kosi̮ś 'teatud parti meenutav lind, sõtkas [?]'
Läänemeresoome või läänemeresoome-permi tüvi.

laimama : laimata : laiman 'kellegi kohta valet, häbistavat väljamõeldist levitama'
● ? liivi la’mmõ 'sõimata'
Võib olla tuletatud samast tüvest mis sõnas laitma. Teisalt on arvatud, et võib olla laenatud, ← läti glaimi 'meelitus, lipitsus', glaimot 'meelitama, lipitsema' (sama tüvi on nt sõnades gliema 'lima', gliemis 'limune, mollusk') või ← balti tüvi, mille vaste on leedu laiminti 'õnnistama, õnne soovima' (sel juhul on toimunud samalaadne tähendusmuutus kui sõnas siunama). Eesti keelest on laenatud läti laimēt 'sõimama'.

leesikas : leesika : leesikat 'igihaljas pohla meenutav kääbuspõõsas (Arctostaphylos)'
Võib olla tuletis sõna leede tüvest.

lohe : lohe : lohe 'sisalikku v madu meenutav mitme peaga koletis, lendmadu, draakon'
← soome lohi liitsõnas lohikäärme 'lohe(madu), draakon'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Eesti keeles on soome sõna mugandatud. Soome sõna on vanarootsi laen, ← vanarootsi floghdraki 'lohe, draakon' (sõna-sõnalt 'lendmadu'), algusosa on laenatud ja lõpuosa tõlgitud.

lugin : lugina : luginat 'vedeliku kitsast kohast voolamisel tekkiv vaikne heli; seda meenutav häälitsus'
◊ klugisema
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades lagisema, logisema, kugisema.

mõla : mõla : mõla 'aerust lühema labaga (mittepaariline) tullita sõuderiist; sellist sõuderiista meenutav segamisriist'
○ kirderanniku mela
● vadja mõla 'mõla, aer; segamisriist'
soome mela 'aer'
Aunuse karjala mela 'mõla, aer'
lüüdi mela 'aer'
vepsa mela 'aer'
saami mealli 'aer; rasvauim'
ersa miľe 'aer; segamisriist'
mokša miľä, mǝľä 'aer; segamisriist'
? komi maľ 'aer'
Läänemeresoome-mordva või läänemeresoome-permi tüvi.

nada- liitsõnas nadahein 'sooldunud pinnasel kasvav kasteheina meenutav kõrreline püsik (Puccinellia)'
← soome nata 'aruhein (Festuca)'
Laenatud kirjakeelde 19. sajandi lõpul botaanikatermini osana. Kooliõpikute jaoks loodud taimenimetus nadahein tähendas esialgu 'lamba-aruhein (Festuca ovina)', hiljem anti see nimetus taimeperekonnale Puccinellia. Soome sõna võib olla murdetüve natt 'tatt' vaste, natt2.

nool : noole : noolt 'vibult v ammult lendu lastav (teravaotsaline) varb; vibunoolt meenutav suunav märk'
● soome nuoli 'nool'
isuri rhvl nooli 'nool'
karjala rhvl nuoli 'nool'
saami njuolla 'nool'
ersa nal 'nool'
mokša nal 'nool'
mari nölö '(noole) luust ots'
udmurdi ńe̮l 'nool'
komi ńe̮v 'nool'
handi ńoᴧ, ńal 'nool'
mansi ńāl 'nool'
ungari nyíl 'nool'
neenetsi ńi liitsõnas tuᵊńi 'püss'
eenetsi ńi liitsõnas tuńi 'püss'
sölkupi ńī liitsõnas k͔āsəńī 'nool, millega lastakse linde'
kamassi ńié 'nool', ńä 'kuul'
matori ńej, nej 'nool; kuul'
Uurali tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi nōl 'tugi, tugipuu'. Vt ka noolutama.

nui : nuia : nuia 'ühest otsast jämedam tampimis- v löömisriist; miski seda meenutav'; mrd 'margapuu; pint'
● liivi nujā 'kepp, kaigas'
soome nuija 'nui; poisinolk'; mrd 'kartulikonks; koot, eriti selle nui'
? mari nöšlaš 'läbi peksma'
? udmurdi nuši̮ 'puunui'
? komi ne̮š 'puunui; vaalikaigas'
Läänemeresoome või läänemeresoome-permi tüvi. Mari ja permi keelte vasted on häälikulistel põhjustel kaheldavad. Teisalt on oletatud, et germaani laen, ← alggermaani *knustja-, mille vasted on rootsi knoster 'nui' ja vanaülemsaksa knossen 'lööma'; seegi on häälikuliselt kaheldav. Eesti keelest on laenatud eestirootsi noi 'nui' ja tõenäoliselt liivi nui 'kepp, kaigas'.

ogar : ogara : ogarat 'nõrgamõistuslik, vaimselt ebanormaalne; arutu, taipamatu'
On arvatud, et sõnas võib olla sama tüvi mis oga. Teisalt on oletatud laenamist vene keelest, ← vene ugár 'ving; vingujäämine; meeletus, hullustus, pöörasus'.

pea1 : pea : pead 'keha ülemine ajude ja meeleorganitega varustatud ning kerest kaelaga eraldatud osa; mõistus, mõtlemisvõime, mälu, meelespidamine; miski kujult, asendilt v ülesandelt pead meenutav'
◊ peal, päis, -päits, päitsed, päädima
● liivi pǟ 'pea'
vadja pää 'pea'
soome pää 'pea'
isuri pää 'pea'
Aunuse karjala piä 'pea'
lüüdi piä 'pea'
vepsa pä 'pea'
? saami bákŋi 'põhjapõdra sarve kõige paksem ots'
ersa pe 'lõpp, ots'
mokša pe 'lõpp, ots'
udmurdi pum 'lõpp, ots; äär, serv'
komi pom '(esi)ots, tipp; lõpp'
mansi puŋk 'pea'
ungari fej, fő 'pea'
? neenetsi ṕa- 'alustama'
? eenetsi pεʔ 'lõpp, tagaots; tipp, hari'
nganassaani χiai 'lõpp, tagaots; tipp, hari'
Uurali tüvi. Tuletised päis, -päits, päitsed on moodustatud algsemast tüvevariandist pää. Kirjakeelne tüvevariant pea lähtub erandlikult neist murretest, kus ää > eä. -päits lähtub tuletise päine murdelisest omastavavormist päitse. päädima võib olla moodustatud soome keele eeskujul, vrd soome päättyä 'lõppeda, lõpule jõuda'. Vt ka künnap, peats, pääsema.

ruigama : ruiata : ruigan '(sea kohta:) häälitsema'
◊ ruik
● soome ruikuttaa, mrd ruikata 'kurta, viriseda, vinguda; kerjata, nuruda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. ruik on kirjakeeles tuletatud linnunimetus (linnu häälitsus meenutab ruigamist).

rusikas : rusika : rusikat 'peopessa kokkusurutud sõrmedega labakäsi; seda meenutav ese'
● liivi ru’isk 'rusikas'
soome rusikka 'rusikas'
Läänemeresoome tüvi. Liivi vaste võib olla eesti keelest laenatud.

räts : rätsu : rätsu 'hakisuurune kakku meenutav (sulgkõrvadega) lind (Asio)'
Tõenäoliselt kratsima tüve variant, mis on moodustatud häälikuliselt ajendatud tüvede vahelduste eeskujul. Murretes esineb tüvi tegusõnas rätsima 'kratsima, kraapima' ning liitsõnas rätskull (mitmesuguste kakuliste nimetus). Kirjakeeles on selle liitsõna esiosis võetud kasutusele perekonda Asio kuuluvaid linde märkiva zooloogiaterminina.

selg : selja : selga 'keha tagaosa õlgadest tuharateni, loomadel keha ülaosa; selga meenutav osa esemel, kehaosal v loodusobjektil; ühesugune laiuv vee- v maismaa-ala'
○ lõunaeesti sälg
● liivi sǟlga 'kehaosa; avameri'
vadja seltšä 'kehaosa; eseme vm osa; laiuv vee- v maismaa-ala'
soome selkä 'kehaosa; eseme vm osa; mäeseljak, voor; avavesi'
isuri selgä 'kehaosa; eseme vm osa; laiuv veeala'
Aunuse karjala seľgü 'kehaosa; eseme vm osa; seljandik'
lüüdi šelg 'kehaosa; eseme vm osa; laiuv vee- v maismaa-ala'
vepsa süug, seľg 'kehaosa'
saami čielgi 'kehaosa; hari; soa osa; seljandik'
mari šə̑lə̑ž 'ristluupiirkond'
Läänemeresoome-mari tüvi. Vt ka seelik, selis.

silm1 : silma : silma 'inimese ja enamiku loomade paariline nägemiselund; pilk; miski kujult v pinnalt silma meenutav'
◊ silm2
● liivi sīlma 'silm; silmus; kitsas laht'
vadja silmä 'silm; lemmik, armsam; suka-, võrgusilm; avaus; laugas, mülgas; (mitm) prillid', silmu 'kalalaadne'
soome silmä 'silm; pilk; laugas, veesilm; rõngas, auk; punkt, täpp', mrd silmu 'kalalaadne'
isuri silmä 'silm', silmu 'kalalaadne'
Aunuse karjala silmü 'silm'
lüüdi šilm 'silm'
vepsa siľm 'silm; võrgu-, noodasilm'
saami čalbmi 'silm'
ersa śeľme 'silm'
mokša śeľmä 'silm'
mari šińč́a 'silm'
udmurdi śin 'silm'
komi śin 'silm'
handi sem 'silm'
mansi sam 'silm'
ungari szem 'silm'
neenetsi sæwᵊ 'silm'
eenetsi sei 'silm'
nganassaani śäime 'silm'
sölkupi saji 'silm'
kamassi sima, simᵊ 'silm'
matori sīme 'silm'
Uurali tüvi. Kalalaadse silmu nimetus on ilmselt lõpuse- ja ninaavade järgi, mida on peetud silmadeks, vrd saksa Neunauge 'kalalaadne', Auge 'silm', rootsi nejonöga 'kalalaadne', öga 'silm'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi sil(l)m 'kitsas väike laht' ja baltisaksa Silme 'sügavale maismaasse tungiv laht'.

taldrik : taldriku : taldrikut 'madal ümmargune (v ovaalne) lauanõu toidu söömiseks ja serveerimiseks; seda meenutav ese'
○ tadrek, taldrek(as), talrek, tan(d)rek, tardlik
← rootsi tallrik, mrd taldrik, taldrėk 'taldrik'
← alamsaksa talloreken 'taldrikuke'
Rootsi sõna on häälikuliselt lähedasem, kuid on peetud võimalikuks, et eesti ja rootsi sõnakuju on alamsaksa sõnast lähtudes rööpselt kujunenud.

tasku : tasku : taskut 'riietusesemele sisse- v väljapoole õmmeldud lame kotike tarbeesemete, raha vm kaasaskandmiseks; miski seda meenutav'
○ task, taska
← rootsi van taska 'tasku; kott; kukkur'
Murdesõna taski on alamsaksa keelest laenatud, ← alamsaksa taske, tasche 'tasku; kukkur, rahakott; paun, kott'. Eesti keelest võivad olla laenatud liivi task 'naiste kott' ja vadja tasku 'tasku'.

tiib : tiiva : tiiba '(loomadel, peamiselt lindudel ja putukatel) keha küljele kinnituv lendamist võimaldav kulgemiselund; õhus v vees liikumist võimaldav moodustis v sõiduki osa; millegi külgmine v väljaulatuv osa'
○ lõunaeesti siib
● liivi tībõz '(linnu) tiib; miski seda meenutav (tuuliku, nooda tiib); uim'
vadja siipi '(linnu) tiib; miski seda meenutav (tuuliku, nooda tiib); uim'
soome siipi '(linnu, liblika) tiib; miski seda meenutav'
isuri siibi '(linnu, putuka) tiib; miski seda meenutav; uim'
Aunuse karjala siibi '(linnu, putuka) tiib; miski seda meenutav; uim'
lüüdi šiib '(linnu) tiib; miski seda meenutav; (linnu)sulg; uim'
Läänemeresoome tüvi. Kuna tüve alguse t-le vastab enamikus läänemeresoome keeltes ja ka lõunaeesti murretes s, on tõenäoliselt tegemist laenuga, vrd nt teivas, kuid laenuallikas ei ole teada. Vt ka tiidakil.

tita : tita : titat 'väike laps, imik; nukk vm mähkmetes imikut meenutav'
← vene ditjá 'laps'
Eesti keelest on laenatud baltisaksa Tit(t)a 'väike laps, imik'. Vt ka titt.

titt : tite : titte 'väike laps, imik; nukk v miski seda meenutav'
? ← alamsaksa titte 'nisa; naiserind, rinnanibu'
? ← rootsi mrd titt 'rinnanibu; nisa'
On ka arvatud, et tüve tita variant, uus nimetavavorm, mis on moodustatud tita tõlgendamisel omastava käände vormina ja mida on hiljem hakatud käänama teise tüvevokaaliga. Veel on oletatud, et võib olla vanemast murdekeelest registreeritud sõna tütt 'väike laps; pisiasi' variant, selles sõnas on sama tüvi mis tütar. Laenatud on ka alamsaksa või rootsi tüve teine variant, tiss. Eesti keelest on laenatud eestirootsi titt 'imik; nukk', titte 'väikelaps'.

toru : toru : toru 'silindriline õhukeseseinaline, suhteliselt pikk õõneskeha; seda meenutav moodustis'
◊ torik
● soome toro 'toru, tila; veskikolu'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas torssis. Tuletis torik on moodustatud murdevariandist tori. Eesti keelest on laenatud liivi torī 'toru, kannu tila', van torū 'tanu tipp' ja eestirootsi tåro 'toru, renn'.

tutkas : tutka : tutkast 'luhtadel ja rannikuniitudel elutsev rästast suurem lind, kelle pulmarüüs isaslinnul on kaelal kohevile aetav sulgkrae (Philomachus pugnax)'; mrd 'peeru ots'
○ lõunaeesti tuka 'peeru ots'
● liivi tutkām 'lõpp, ots'
Salatsi liivi tutk(a) 'lõpp, ots; tipp; tääv; lakkamine, lõppemine'
vadja tutkamõ 'kangalõimede otsad lõimepakul, mis pärast kanga lõpetamist ära lõigatakse'
soome tutkain (mitm) 'kanga otsast üle jäänud lõimelõngad'; van (ains) teravik', tutka 'oga, astel, teravik'; mrd 'lõimelõnga ots'
isuri tuda- liitsõnas tudampääd 'kanga otsast üle jäänud lõimelõngad'; tutkamed (mitm) 'kanga otsast üle jäänud lõimelõngad'
Aunuse karjala tutkain 'kanga otsast üle jäänud lõimelõngad'
lüüdi tutkamed (mitm) 'kanga otsast üle jäänud lõimelõngad'
vepsa tutkmed (mitm) 'kanga otsast üle jäänud lõimelõngad'
? saami dutkkon, dutkkom 'pung'
udmurdi tuľi̮m 'noor ladvavõrse'
handi tä̆j 'latv; jõe ülemjooks; tipp, ots; mõrra pära'
mansi taľəχ 'tipp, ots; jõe ülemjooks'
ungari tőgy 'udar'
Soome-ugri tüvi. Varasemast tähendusest 'kanga lõime ots' on kujunenud linnunimetus sel alusel, et isastutkale iseloomulik sulgkrae meenutab kanga otsanarmaid.

urb : urva : urba 'mitmete lehtpuude kobarat meenutav liitõisik'
● vadja urba 'urb; urvaoks'
soome urpu 'urb; urvaoks'
isuri urba 'urb; urvaoks'
Aunuse karjala urvu, urbu 'urb; urvaoks'
lüüdi urb 'urb; urvaoks'
vepsa urb 'pung'
Läänemeresoome tüvi.