[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

mast1 : masti : masti 'tugev kõrge püstloodne post, mille külge kinnitatakse laeva purjed ja muu taglas; suhteliselt väikese aluspindalaga kõrge ehitis (nt õhuliini juhtmete ülal hoidmiseks)'
← alamsaksa mast 'mast; post'
← saksa Mast 'mast; post'
Eesti keelest on laenatud soome mrd masti 'mast' .

mast2 : masti : masti 'mängukaartide sama sümboliga rühm'; kõnek 'liik, sort, laad'
← vene mast’ 'värvus (loomadel); (kaardi)mast'

piik : piigi : piiki 'endisaegne odataoline pika varrega torkerelv'; 'kahvli, purjelaeva masti küljes oleva kaheharulise põikpuu välimine ots'
← alamsaksa pēk, peke 'piik', piek 'kahvli v kahvelpurje ülemine ots'
← saksa Pike 'piik'
Laenu allikat ei ole võimalik täpselt kindlaks teha. Tõenäoliselt keskalamsaksa laenudest hilisem alamsaksa laen.

poom1 : poomi : poomi 'laeva masti tagaküljel paiknev rõhtpuu purje alumise serva väljasirutamiseks; puust võimlemisriist tasakaaluharjutusteks'; van 'pakk v pikk puu töövahendina v seadeldise osana'
◊ poom-2
← alamsaksa bōm 'puu; tõkkepuu; tulepuu; hoob'
Liitsõna poomvill laenamisel on teine osis tõenäoliselt tõlgitud, ← alamsaksa bōmwulle 'puuvill' ( wulle 'vill')

raa : raa : raad 'keskkohast liikuvalt purjelaeva masti v tengi külge kinnitatud rõhtpuu'
← alamsaksa rā '(purje)raa'
← saksa Rah, Rahe '(purje)raa'
Varem on laenatud tüve alggermaani vaste, raag1.

rakk2 : raki : rakki 'raud raa hoidmiseks masti küljes'
← alamsaksa rack 'silmus, mille abil kinnitatakse raa masti külge'
← rootsi rack 'seadis raa kinnitamiseks masti külge'

roil- liitsõnades roilpuri 'väiksem raapuri', roilraa 'ülalpool praamraad paiknev raa purjeka mastis'
○ röil
← saksa Royal, Reul, Roil 'ülemine praampuri'
Saksa sõna on laenatud inglise keelest, ← inglise royal 'kuninglik, kuninga-; roilteng, ülemine praamteng, roilpuri' .

rump : rumba : rumpa 'lameda põhjaga sõudepaat, ruup; ahjupoti tagakülje keskosas asuv süvend'
← alamsaksa rump 'kere; piklik nõu; masti, taglase ja tüürita laevakere'
Paadi tähenduses on tõenäoliselt tegemist hilisema, uusalamsaksa laenuga, keskalamsaksast niisugust tähendust registreeritud ei ole. Vt ka ruup.

tald : talla : talda 'jala v käpa alumine pind; labajala alumist pinda kattev jalatsi osa; millegi kandev pind v osa'; mrd 'tallalaud'
● liivi tōla 'pöid'
vadja talla 'tallalaud (vokil); (jala)tald; (jala)jälg'
soome talla 'reetald, adratald'; mrd 'jalas; suusa jalaase; jalatsi sisetald; paik kingatallal; tugi, kõrgend (nt lauajala all); seib; suusakepi rõngas; lumekamakas (kabja all); kirvesilm'
isuri talla 'jalatsi sisetald'
karjala talla 'jalase alla kinnitatud kõvendi'
Tõenäoliselt tuletis tallama tüvest. -d- on eesti keeles tekkinud lisahäälik. Karjala vaste võib olla soome keelest laenatud. On arvatud, et sõna on osaliselt segunenud skandinaavia laenuga tüvest, mille vasted on vanaislandi stallr 'alus; altar; auguga puu, kuhu toetub masti alumine ots; tall; sõim', rootsi stall 'tall; sõidukite hoiukoht'; mrd 'nugade vms alus seinal; viiuliroop'. Segunemine on tõenäolisem nendes läänemeresoome keeltes, kus kehaosa tähendust ei tunta. Vt ka tall1 ja tallel.

teng2 : tengi : tengi 'peenem ümarpuu masti otsas, masti jätk, topmast'
○ ting, steng
← saksa Stenge 'teng, masti jätk'

topp2 : topi : toppi 'masti v tengi ülaots'
← alamsaksa top 'ots, tipp; latv; mastitipp; pea, juuksetutt; salk, tutt, tuust, kimp'
Vt ka topp1.

tuus : tuusa : tuusa 'masti tugevaim mängukaart, äss'; piltl 'tähtis tegelane, mõjukas isik'
← vene tuz 'äss (kaardimängus); tähtis tegelane'

vant : vandi : vanti 'masti küljelt toetav tross'
← saksa Want 'vant'
← rootsi vant 'vant'

äss : ässa : ässa 'masti tugevaim mängukaart'
← rootsi äss 'äss'
Teisalt on peetud alamsaksa laenuks, ← alamsaksa es 'äss'. Tõenäolisem on laenamine rootsi keelest, sest arvatavasti tutvusid eestlased kaardimänguga esmakordselt Rootsi ajal.