Eessõna (pdf) • @arvamused.ja.ettepanekud |
Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 11 artiklit
kaal3 : kaalu : kaalu 'seade keha massi mõõtmiseks; keha v aine mass; tähtsus, mõju'; van 'teatud kaaluühik'
← alamsaksa schale 'kauss; jooginõu; teatud mõõtühik; kaalukauss'
kalju : kalju : kaljut 'ümbruskonna pinnast esile ulatuv kõvakivimiline paljand; massiivne järskude nõlvadega kivipangas'
← alggermaani *χallijōn-
vanaislandi hella 'lame kivi, kiviplaat, (lame) kalju'
vanarootsi hælla 'kalju'
rootsi häll 'kalju; (kivi)plaat'
● vadja kaľľo 'kalju'
soome kallio 'kalju'
isuri kallio 'kalju'
Aunuse karjala kaľľivo 'kalju'
lüüdi kaľľ(ii), kaľľivo 'kalju; kivihunnik'
vepsa kaľľ 'kalju; kivikarjäär'
kasvama : kasvada : kasvan 'eluprotsessi tulemusena mõõtmetelt ja massilt suurenema, välja arenema; (taimede, puude kohta:) esinema, leiduma; taimkattega v karvadega tihedalt kattuma; rohkenema, tugevnema'; mrd 'idusid ajama; kasvatama'
◊ kasu
● liivi ka’zzõ '(eluprotsessi tulemusena) kasvada; suureneda; kasvajat omada'
vadja kazvaa, kazvoa '(eluprotsessi tulemusena) kasvada; sugeneda, tekkida'
soome kasvaa '(eluprotsessi tulemusena) kasvada; idaneda, kasvama minna; suureneda; areneda, küpseda'
isuri kazvaa '(eluprotsessi tulemusena) kasvada; tekkida'
Aunuse karjala kazvua '(eluprotsessi tulemusena) kasvada; suureneda; tekkida; kasvatada'
lüüdi kazvada '(eluprotsessi tulemusena) kasvada; tekkida'
vepsa kazda '(eluprotsessi tulemusena) kasvada; suureneda; tekkida'
ersa kasoms '(eluprotsessi tulemusena) kasvama; suurenema, rohkenema; esinema, leiduma (taimede, puude kohta)'
mokša kasəms '(eluprotsessi tulemusena) kasvama; suurenema; kinni v umbe kasvama'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Tüve kaugemate sugulaskeelte vasteteks on lisaks esitatutele peetud ka mari kuškaš 'kasvama (inimese kohta); suurenema; kinni v umbe v kokku kasvama' ja ungari haszon 'kasu, kasum', kuid need on häälikuliselt kaheldavad. Teisalt on oletatud, et indoeuroopa laen, ← indoeuroopa *h2awks-e-, *h2awks-o-, mille vasted on tohhaari auks-, oks- 'kasvama' ja leedu aukštas 'kõrge'. Tuletises kasu on v-häälik u eest kadunud (< *kasvo). Eesti keelest on laenatud eestirootsi kaso 'kaerapööris; humalakäbi' (← kasv, kasu )ja kaso, kaså 'kasu, tulu' (← kasu).
lidisema : lidiseda : lidisen 'püdela massi sattumisel tahke massi surve alla sündivat häält tekitama'
● soome litistä 'lirtsuda, lartsuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnas lidus. Lähedane tüvi on nt sõnades ladisema, lodisema, lödi, lira, litakas.
puder : pudru : putru 'pehme toit, mis on valmistatud jahu, kruupe v tange vees v piimas keetes, muudest toiduainetest pehmeks ühtlaseks massiks keedetud (ja tambitud v mikserdatud) toit'
← balti
leedu putra 'rokk, puder'
läti putra 'puder'
● vadja pudru 'puder'
soome puuro 'puder'
isuri pudro 'puder'
Aunuse karjala pudro 'lameda kaku täidise puder'
lüüdi pudr 'jahupuder'
vepsa pudr 'jahupuder'
raske : raske : rasket 'palju kaaluv; rohket lihaste jõudu nõudev ja väsitav; rohket vaeva, oskusi nõudev, keeruline; palju kannatusi, muret valmistav; valuliselt kurb; ränk, kohutav; väga tugev, intensiivne'; van 'rase'
◊ rase
● vadja raskas 'palju kaaluv; jõudu nõudev, väsitav; palju kannatusi, muret valmistav; rase, tiine; õnnetu (päeva kohta)'
soome raskas 'palju kaaluv; tugev, massiivne; jõudu nõudev, väsitav; palju kannatusi, muret valmistav; ränk, kohutav; rase'
isuri raskas 'palju kaaluv; palju kannatusi, muret valmistav; tugev, intensiivne; aeglane, pikaldane; rase'
karjala raskas 'palju kaaluv; rase'
Läänemeresoome tüvi. -k- on ilmselt vana liide, sõnas rase on selle liiteta tüvi.
rung : runga : runga 'liikuri kandev raamistik koos põhimehhanismidega, šassii'; mrd 'rõuk, vankrikorvi püstne külgtugi'
○ rüng, runk, ronk, rong
← alamsaksa runge 'vankrikorvi püstne külgtugi'
Murdesõna on kirjakeeles kasutusele võetud muudetud tähenduses.
sõtkuma : sõtkuda : sõtkun 'jalgadega (tugevasti) peale astuma, tallama; mingit massi segama, töötlema; käima, kõndima'
○ lõunaeesti sõkma, kirderanniku sotkima
● liivi suotkõ 'sõtkuda; tammuda'
vadja sõtkoa 'sõtkuda (tainast, savi); tallata, sõtkuda', sõtkõa 'sõtkuda (savi)'
soome sotkea 'segi ajada; määrida; sõtkuda, tallata'
isuri sotkia 'sõtkuda (savi); maha tallata; määrida; (pesu) kolkida; segi ajada'
Aunuse karjala sotkie 'segada, sõtkuda; maha tallata'
lüüdi soťkida 'sõtkuda (tainast)'
vepsa sotkťa 'sõtkuda (tainast)'
? komi sučki̮ni̮ 'torkama, pistma'
Läänemeresoome või läänemeresoome-permi tüvi, võib olla häälikuliselt ajendatud.
tamm2 : tammi : tammi 'pikk ja suhteliselt kitsas massiivne vesiehitis, pais; tee muldkeha'
← alamsaksa dam 'tamm; tänavasillutis'
Tõenäoliselt on hiljem tähendust mõjutanud ka saksa Damm '(pais)tamm, muul; raudtee muldkeha; sõidutee'.
tuhnima : tuhnida : tuhnin 'mingit massi hrl sonkides, otsides segi pöörama, (pinnasesse) auku v lohku tegema; kuskil, millegi hulgas hooletult tuuseldama, tuuseldades otsima'
● soome tuhnia 'sahistada'; mrd 'tuhnida, songida; kohmitseda'
Aunuse karjala tuhńie 'kohiseda; tossata, üles keerutada, tupruda; kihutada; raisata, prassida; nokitseda, jukerdada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.
tursk : tursa : turska 'põhjapoolkera meredes parvedena elutsev massiivse kehaga töönduskala (Gadus)'
← algskandinaavia *þurska-
vanaislandi þorskr 'tursk'
rootsi torsk 'tursk'
● liivi tūrska 'tursk'
soome turska 'tursk'
© Eesti Keele Instituut a-ü sõnastike koondleht veebiliides @ veebihaldur |