[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

klahv2 : klahvi : klahvi 'muusikariista plaadike, millele vajutamisel tekib kindla kõrgusega heli; paljude masinate, aparaatide vms ümmargune v ruudukujuline detail, millele kasutamisel sõrmega vajutatakse, sõrmis'
← saksa van Klave 'klahv'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi kḷaff 'klahv'.

klapp : klapi : klappi 'mingi eseme üht serva pidi kinnitatud liikuv osa, seadis hrl mingi ava katteks; seadis masinas v torustikus auru, vedeliku v gaasi läbipääsu reguleerimiseks; pillikeres olevat ava sulgev ja avav mehhanismiosa puhkpillil; vere tagasivoolamist takistav õhuke kilejas siseseina kurd veresoontes; (kokku)sobimine, kooskõlas olemine'
○ lapp
← saksa Klappe 'klapp, sulgur; ventiil; (südame)klapp; õhuaken; ahjuklapp, siiber'
Samatüveline tegusõna klappima on tõenäoliselt samuti saksa keelest laenatud, ← saksa klappen 'tõstma, pöörama; klappima, sobima; laabuma'.

masin : masina : masinat 'inimeste kehalist v vaimset tööd kergendav ja tõhustav seade v seadmete kogum'; kõnek 'auto (v mootorratas)'
← saksa Maschine 'masin; lennuk'
Uuem tähendus 'auto ' on laenatud vene keelest, ← vene mašína 'masin, seade; auto'. Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit ladina ja kreeka keelest, ← ladina machina 'mehhanism, ehitus, konstruktsioon; masin, vahend', vanakreeka mēchanḗ 'tööriist, seadeldis, vahend'.

park2 : pargi : parki 'korrastatud ja kujundatud puhkeala puude, põõsaste, muru ja veekogudega; mingi asutuse v organisatsiooni liiklusvahendite, masinate, mehhanismide kogum v nende asupaik'
← saksa Park 'park, puiestik; liiklemisvahendite v masinate kogumik ja nende asupaik'
Masinate kogumi ja asupaiga tähenduses on mõjutanud vene keel, vrd nt vene àvtopárk 'autopark'. Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit ladina keelest, ← keskladina parricus 'aedik, tarandik'.

sinep : sinepi : sinepit 'peamiselt üheaastane kollaste õitega rohttaim (Sinapis); sinepipulbrist valmistatav pastataoline mass maitseainena'
← alamsaksa sennep 'sinep'

susla : susla : suslat 'kitsarööpmelise raudtee rong; soe siirupiga linnasejook, mida hrl laatadel müüdi; vilets söök v jook'
← vene súslo '(õlle)virre; meski'
Esialgne joogi nimetus on susla keetmise masinalt kandunud vedurile ja edasi tervele rongile.

taht : tahi : tahti 'valgustamiseks põlema süüdatav lõng, pael v taimekiud küünlal, lambil vm valgusallikal; masinate õlitamise pael; kaunistuspael rahvarõival'
← alamsaksa dacht 'taht'
Eesti keelest võib olla laenatud eestirootsi tafft 'küünla- v lambitaht'.

tehas : tehase : tehast 'masinaid kasutav tööstuslik tootmiskäitis; vabrik'
← soome tehdas 'tehas, vabrik, tootmisettevõte'; mrd 'latter; peenar; tööplats'
Laenatud kirjakeelde 19. sajandi lõpus. On arvatud, et soome sõna on indoeuroopa (eelbalti või eelgermaani) laen, ← indoeuroopa *d^heh₁tos. See indoeuroopa sõna on tuletis tüvest, mis võib olla tegema laenuallikas, ja võib ühtlasi olla sõna tõhus tüve laenuallikas. Teiste läänemeresoome keelte vasted on ? liivi ti’edõz '(jala)jälg; jalg (pikkusmõõt)', karjala tehaš 'paadi pärapingi alune ruum; paadi kaar' ja lüüdi ťeht, tehtaz 'paadi kaarte vaheline ruum'; võib-olla on selle sõna vaste ka eesti vanemas murdekeeles registreeritud teht liitsõnas laevateht 'laeva ehitamise ja vettelaskmise koht'.

topka : topka : topkat '(viina)pits'
← vene stópka 'viinapits, napsiklaas'

tuksuma : tuksuda : tuksun '(südame, veresoonte kohta:) kokkutõmbumise ja lõtvumise vahelduvas rütmis pidevalt, tajutavalt pulseerima; elama, elus olema; (mootorite, masinate kohta:) rütmilisi popsuvaid v põksuvaid helisid kuuldavale tooma'
● liivi tõkšlõ 'tuksuda, tukselda, pulseerida'
soome tuksuttaa 'popsuda, põksuda (nt mootori kohta)'
Aunuse karjala tukš- 'pehmelt liikuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades puksima, toksima.

tungraud : tungraua : tungrauda 'mehhanism masinate jm raskete esemete tõstmiseks väikesele kõrgusele (neid alt lükates)'
← alamsaksa dūmkraft, dummkraft 'tungraud'
← rootsi domkraft, van donkraft 'tungraud'
← saksa Daumkraft 'tungraud'
← vene domkrát 'tungraud'
Laenuallikat ei ole võimalik täpselt kindlaks teha. Algselt pärineb sõna hollandi keelest, ← hollandi dommekracht 'tungraud', kust see on merendusterminina levinud paljudesse keeltesse. Laen on muganemisel rahvaetümoloogiliselt moonutatud, laenuallika osi on seostatud tungima ja raud tüvedega. Rahvaetümoloogilised moonutused on toimunud vahenduskeelteski.