[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 21 artiklit

herilane : herilase : herilast 'mesilasetaoline, hrl mustjaspruun kollaste põiktriipudega astlaline kiletiivaline (Vespa)'
balti
leedu širšė 'vapsik; herilane'
läti sirsenis 'vapsik, vaablane'
preisi sirsilis 'herilane'
vadja öröläin(e) 'herilane'
soome herhiläinen 'vapsik'
isuri hörhöläin 'herilane'
karjala herheläine 'herilane'
Läänemeresoome sõnade täishäälikute varieeruvus on tingitud häälikuliselt ajendatud tüvede mõjust.

kahju : kahju : kahju ~ kahjut 'aineline kaotus; häda, viga; rahulolematus, kurbus; kaastunne'
lõunaeesti kaih
kahetsema, kahi3
liivi kai 'kahju, kaotus; (tule-, laeva)õnnetus'
vadja kaiho 'kahju, kaotus; kahjustus; kadu, häving'
soome kaiho 'igatsus; kurvameelsus'; mrd 'kaeve, kaebamine; soov, vajadus; mure, hirm, kibestus; kadedus'
isuri kaiho 'kaeve, kaebamine; tahtmine, iha; kahju, kaotus, õnnetus'
karjala kaiho 'vaene, vaeseke; mure'
Läänemeresoome tüvi. kahi3 on algsem nimetava käände vorm, kahju on omastavast käändest tekkinud uus nimetavavorm. Tõenäoliselt on eesti keelest laenatud soome mrd kahju 'kahju, vale, pettus'. Vt ka kae.

klahv2 : klahvi : klahvi 'muusikariista plaadike, millele vajutamisel tekib kindla kõrgusega heli; paljude masinate, aparaatide vms ümmargune v ruudukujuline detail, millele kasutamisel sõrmega vajutatakse, sõrmis'
saksa van Klave 'klahv'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi kḷaff 'klahv'.

kuker-2 liitsõnas kukerpuu 'kollaste õite ja piklike punaste marjadega astlaline põõsastaim (Berberis)'; mrd 'kuslapuu'
kukits
On arvatud, et tuletis samast tüvest mis murdesõnas kukk 'käbi; kupar; nutt, nupukujuline õisik'. Sel juhul läänemeresoome tüvi, mille vasted on ka vadja kukka 'lill; õis', soome kukka 'lill', isuri lill, Aunuse karjala kukku 'lill'. Rahvakeeles on kukerpuu tähenduses rohkem kasutusel olnud laensõna paburits, murretes esinevad samas tähenduses ka kukerkuusk ja kukepuu. kukits on tuletis liitega -its . Vt ka kukal, kukkur, kupar.

loodus : looduse : loodust 'aineline maailm, kogu universum; geograafiline keskkond, milles inimene ja ühiskond eksisteerib' looma

metsis : metsise : metsist 'okasmetsades elutsev hanesuurune kanaline (Tetrao urogallus)'
vadja mettso 'metsis'
soome metso 'metsis'
isuri metsoi 'metsis'
Aunuse karjala mečoi 'metsis'
lüüdi metšoi '(isane) metsis'
vepsa mecoi 'metsis'
Võib olla linnu vanema nimetuse mõtus variant, mida rahvaetümoloogiliselt on seostatud sõnaga mets. On peetud ka tuletiseks tüvest mets .

naat : naadi : naati 'sarikaline rohttaim (Aegopodium)'; mrd 'juurviljapealis'
vanavene *natĭ 'juurviljapealsed'
vene natína 'juurviljapealsed'
ukraina nat 'vääntaim, väät'
liivi nōţõz 'kapsas'
vadja naatti 'vars, putk, juurviljapealsed'
soome naatti 'juurviljapealsed'
isuri naatti 'juurviljapealsed'
Aunuse karjala ńuatti 'juurviljapealsed'
lüüdi nuať '(naeri) pealsed'
vepsa nať 'juurviljapealsed'
Eesti keelest on laenatud baltisaksa Nate 'naat'.

näär1 : nääre : nääre 'mitmeaastane sulgjate lehtedega sarikaline rohttaim (Pimpinella)'
Tundmatu päritoluga tüvi.

paabu- liitsõnas paabulind 'vau, Indias ja Sri Lankal elutsev suur kanaline, kelle isaslinnul on pikk kirevasõõrilise kattesulestikuga saba (Pavo cristatus)'
alamsaksa pawe, pau-, pawe-, pagelūn 'paabulind'
Rahvakeeles on olnud harilikum hiljem laenatud saksa vaste, vau. v ~ b vaheldust on võinud mõjutada mehenimi Paap : Paabu.

park2 : pargi : parki 'korrastatud ja kujundatud puhkeala puude, põõsaste, muru ja veekogudega; mingi asutuse v organisatsiooni liiklusvahendite, masinate, mehhanismide kogum v nende asupaik'
saksa Park 'park, puiestik; liiklemisvahendite v masinate kogumik ja nende asupaik'
Masinate kogumi ja asupaiga tähenduses on mõjutanud vene keel, vrd nt vene àvtopárk 'autopark'. Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit ladina keelest, ← keskladina parricus 'aedik, tarandik'.

porgand : porgandi : porgandit 'sarikaline aia- ja põllukultuur (Daucus); selle oranžikas söödav mahlakas juurikas'
porken
?balti
läti burkāns, mrd burkan(i)s, burkants 'porgand'
?vene mrd barkán, borkán, burkán 'porgand'
liivi borkõn(z), borkkiņ 'porgand'
vadja borkkana 'porgand'
soome porkkana 'porgand'
isuri borkkana, porkkona 'porgand'
karjala porkkana 'peet; põldrõigas; vesiroos, vesikupp'
On ka arvatud, et läti laen. Vene sõna võib olla balti keeltest laenatud. On arvatud, et läti keelest on sõna laenatud eesti, liivi ja vene keelde ning arvatavasti vene keele vahendusel teistesse läänemeresoome keeltesse. Eesti keelest on laenatud eestirootsi bårk, porkān, bårkoaḷ 'porgand'.

seller : selleri : sellerit 'sarikaline rohttaim (Apium)'
saksa Sellerie 'seller'

susla : susla : suslat 'kitsarööpmelise raudtee rong; soe siirupiga linnasejook, mida hrl laatadel müüdi; vilets söök v jook'
vene súslo '(õlle)virre; meski'
Esialgne joogi nimetus on susla keetmise masinalt kandunud vedurile ja edasi tervele rongile.

taht : tahi : tahti 'valgustamiseks põlema süüdatav lõng, pael v taimekiud küünlal, lambil vm valgusallikal; masinate õlitamise pael; kaunistuspael rahvarõival'
alamsaksa dacht 'taht'
Eesti keelest võib olla laenatud eestirootsi tafft 'küünla- v lambitaht'.

teder : tedre : tetre 'kodukana suurune Euraasia parasvöötme kanaline (Lyrurus tetrix)'
?balti
leedu tetervinas 'tedrekukk'
läti teteris 'teder'
liivi teddõrz 'teder'
vadja tedre, tedri 'teder'
soome teeri, mrd tetri 'teder'
isuri tedri 'teder'
Aunuse karjala tedri 'teder'
lüüdi ťedr(i) 'teder'
vepsa ťedŕ 'teder'
Võimalik, et tegemist on balti tüvega rööpselt kujunenud häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvega. Häälikuliselt lähedasi samatähenduslikke sõnu on ka kaugemates sugulaskeeltes, nt udmurdi tur 'teder' ja komi tar 'teder'. Eesti keelest võib olla laenatud eestirootsi tädor 'teder; metsis'.

tehas : tehase : tehast 'masinaid kasutav tööstuslik tootmiskäitis; vabrik'
soome tehdas 'tehas, vabrik, tootmisettevõte'; mrd 'latter; peenar; tööplats'
Laenatud kirjakeelde 19. sajandi lõpus. On arvatud, et soome sõna on indoeuroopa (eelbalti või eelgermaani) laen, ← indoeuroopa *dheh1tos. See indoeuroopa sõna on tuletis tüvest, mis võib olla tegema laenuallikas, ja võib ühtlasi olla sõna tõhus tüve laenuallikas. Teiste läänemeresoome keelte vasted on ? liivi tiedõz '(jala)jälg; jalg (pikkusmõõt)', karjala tehaš 'paadi pärapingi alune ruum; paadi kaar' ja lüüdi ťeht, tehtaz 'paadi kaarte vaheline ruum'; võib-olla on selle sõna vaste ka eesti vanemas murdekeeles registreeritud teht liitsõnas laevateht 'laeva ehitamise ja vettelaskmise koht'.

till1 : tilli : tilli 'aromaatne üheaastane sarikaline rohttaim (Anethum graveolens); selle lehed ja vars maitseainena'
alamsaksa dille 'till'

tuksuma : tuksuda : tuksun '(südame, veresoonte kohta:) kokkutõmbumise ja lõtvumise vahelduvas rütmis pidevalt, tajutavalt pulseerima; elama, elus olema; (mootorite, masinate kohta:) rütmilisi popsuvaid v põksuvaid helisid kuuldavale tooma'
liivi tõkšlõ 'tuksuda, tukselda, pulseerida'
soome tuksuttaa 'popsuda, põksuda (nt mootori kohta)'
Aunuse karjala tukš- 'pehmelt liikuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades puksima, toksima.

tungraud : tungraua : tungrauda 'mehhanism masinate jm raskete esemete tõstmiseks väikesele kõrgusele (neid alt lükates)'
alamsaksa dūmkraft, dummkraft 'tungraud'
rootsi domkraft, van donkraft 'tungraud'
saksa Daumkraft 'tungraud'
vene domkrát 'tungraud'
Laenuallikat ei ole võimalik täpselt kindlaks teha. Algselt pärineb sõna hollandi keelest, ← hollandi dommekracht 'tungraud', kust see on merendusterminina levinud paljudesse keeltesse. Laen on muganemisel rahvaetümoloogiliselt moonutatud, laenuallika osi on seostatud tungima ja raud tüvedega. Rahvaetümoloogilised moonutused on toimunud vahenduskeelteski.

viir-2 liitsõnas viirpuu 'valgete õitega astlaline lehtpõõsas v -puu (Crataegus)'
● ? liivi ri 'kollane'
? vadja viherä 'roheline'
? soome vihreä 'roheline'
? isuri vihheerä 'haljas; roheline'
? vepsa viher 'haljas; toores; värske'
Murretes esineb tüvevariant viher-, Saaremaal tähendab viherpuu 'türnpuu (Rhamnus cathartica)'. viirpuu on toodud kirjakeelde vanemast murdekeelest. Läänemeresoome vastetele pakub tuge tõik, et türnpuud kasutati riide värvimisel rohekate toonide saamiseks.

vutt1 : vuti : vutti 'peamiselt viljapõldudel elutsev kuldnokasuurune kanaline (Coturnix)'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, mis jäljendab linnu häälitsust.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur