[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

koni : koni : koni kõnek 'sigaretiots'
← vene kónčik 'otsake, otsik'
Sõna tuli esmalt kasutusele sõdurislängis. Laenu muganemisel on vene liide asendunud i-liitega.

lõõr : lõõri : lõõri 'torujas käik, kanal vms'
○ röör, rööv
← alamsaksa rōr 'pilliroog, roostik; toru', rare 'hingetoru'
Laenu muganemisel on sõnalõpulise r-i tõttu sõna alguses r asendunud l-iga. Murretes on ka asenduseta variant röör.

pringel : pringli : pringlit 'väike delfiinitaoline vaalaline (Phocoena)'
← saksa Springer 'kala; delfiin (Delphinus delphis)'
Laenu muganemisel on sõna alguses oleva r-i tõttu sõna lõpus r asendunud l-iga.

pruul : pruuli : pruuli '(õlle) valmistaja'
○ ruul, proovel, ruubel
← alamsaksa bruwer, bruere 'õllepruulija'
Laenu muganemisel on sõna alguses oleva r-i tõttu sõna lõpus r asendunud l-iga.

pussak : pussaku : pussakut 'lai kootud meestevöö'
○ kussak, putsak, (v)ussak
← vene kušák 'vöö; rihm (rõivaste osana)'
Sõna algul on sõnalõpulise k mõjul k asendunud p-ga.

pürjel : pürjeli : pürjelit van 'endisaegne linnakodanik'
← baltisaksa Bürger 'kodanik, (linna)elanik'
Baltisaksa murdes hääldati g j-na. Laenu muganemisel on sõnasisese r-i tõttu sõna lõpus r asendunud l-iga. Kasutusel on ka asenduseta variant pürjer, nt pürjermeister 'linnapea, linnavalitsuse eesistuja'.

rõht : rõhu : rõhtu 'horisontaalselt asetatud latt (taras, ukseaugu ees)'
○ kirderanniku rehu
◊ rõhud
← alggermaani *wreχtō-
alamsaksa wrechte 'tara, piirdeaed'
← indoeuroopa *r_eh₁to-, *r_eh₁tā-
norra rad 'rannikusuunaline pikk seljandik'
vanaislandi rǫð 'rida, järjekord; äär, külg'
vanarootsi radh 'rida'
● liivi rõ’ut 'kahe posti vahe taras (rõhtlati pikkus)'
soome rehto 'aiateivaste vahe; (ree) raam, sõrestik; pikk ehitis'; mrd 'heinakuivatusredeli teivaste vahe; kahe aia vaheline jätkukoht; ree v vankri äravõetav külg; õlgede v viljavihkude kuhi, vihkude rivi'
Aunuse karjala rehto 'aiateivaste vahe, osa aiast'
lüüdi rieht(o) 'aiateivaste vahe, osa aiast'
vepsa reht 'aiateivaste vahe, osa aiast; värav; sissepääs tarasse'
Sõna rõhud tugeva astme vormid on asendunud tüve rõhk vormidega, ilmselt rahvaetümoloogilise seostamise tõttu.

rätsep : rätsepa : rätsepat 'meeste ja naiste pealis- ja ülerõivaid valmistav oskustööline'
← rootsi skräddare 'rätsep'
Laenu muganemisel on laenuallika lõpuosa asendunud teiste oskustööliste nimetustes esineva tüvega sepp. Laenuallika esisilbi lühike hääldus ei ole sobinud eesti liitsõnade struktuuriga, mille ühesilbiline esiosis on alati pikk (vrd nt pottsepp). Sellepärast on eesti keeles moodustatud tervikut hakatud tajuma mitte liitsõnana, vaid tavalise omastavas käändes kolmesilbilise sõnana (vrd nt õpik), käänamine on kujunenud vastavalt sellele.

röövel : röövli : röövlit 'võõra vara vägivaldse äravõtmisega tegelev isik, bandiit; nöörija, riisuja, koorija'
← alamsaksa rover 'röövel'
Laenu muganemisel on sõnaalgulise r-i tõttu sõna lõpus r asendunud l-iga. Alamsaksa keelest on laenatud ka samatüveline rööv. Eesti keelest on laenatud vadja rööveli 'röövel, varas'.

rüütel : rüütli : rüütlit 'aadliseisusse kuuluv raskerelvastusega ratsasõjamees keskaja Lääne-Euroopas'; mrd 'rannavalvur'
← alamsaksa ruter 'ratsanik, rüütel'
Laenu muganemisel on sõnaalgulise r-i tõttu sõna lõpus r asendunud l-iga. Eesti keelest on laenatud soome mrd ryytteli 'vahisõdur, tollivaht'.

telk : telgi : telki '(tugedele pingutatav ja vaiadega maa külge kinnitatav) kerge kinnine varjualune'
○ telt
← alamsaksa telt, telde 'telk, (laada)pood'
Laenu muganemisel on sõnaalgulise t- tõttu sõnalõpu -t asendunud k-ga. Murretes ja vanas kirjakeeles esinevad ka selle asenduseta variandid telt, telti.

tikerber : tikerberi : tikerberi 'karusmari'
○ tikerbär(i), tikenber, kikerber, kikerbär, tikerperä, tikerpuu, tikõlpuu
◊ tikker
← alamsaksa stickelber(e) 'karusmari'
Laenuallikas on liitsõna, sticken 'pistma, sisse torkama' + bere 'mari'. Laenu muganemisel on sõna lõpuosa r-i mõjul l asendunud r-iga. tikker on lühenenud sõnakuju, kus laenuallika järelosisele vastav element -ber on ära jäetud. Eesti keelest on laenatud Salatsi liivi stikker sõnaühendis stikker mare 'tikker'.

totsik : totsiku : totsikut 'potsik'
Võib olla sõna potsik variant, milles sõna keskel oleva t mõjul on sõnaalguline p asendunud t-ga.

traavel : traavli : traavlit 'traavi joostes suurt kiirust arendada suutev hobune (ka hobusetõug), traavihobune'
○ raavel
← alamsaksa drever 'teatud hobusetõug'
Laenu muganemisel on sõnaalgulises konsonantühendis esineva r-i tõttu sõnalõpu r asendunud l-iga. Alamsaksa keelest on laenatud teinegi samatüveline sõna, traav.

treial : treiali : treialit 'oskustööline, kes töötab tööpingil, millel töödeldakse pöörlevat toorikut laastude lõikamise teel'
○ treiel, reial, reiär
← alamsaksa dreier 'treial'
Laenu muganemisel on sõnaalgulises konsonantühendis esineva r-i tõttu sõnalõpu r asendunud l-iga. Alamsaksa keelest on laenatud teinegi samatüveline sõna, treima.

trikkel : trikli : triklit 'päästik (käsitulirelval)'
○ rik(k)el, trikal
← saksa Drücker 'päästik; ukselink; lülitusnupp'
Sõna häälikuline koostis osutab, et otseseks laenuallikaks on olnud saksa sõna baltisaksapärane variant, kus ü asemel hääldati i. Laenu muganemisel on sõnaalgulises konsonantühendis esineva r-i tõttu sõnalõpu r asendunud l-iga. Eesti keelest on laenatud eestirootsi trikkoḷ 'trikkel'.

tropp2 : tropi : troppi 'väike kokkusurutud nutsak midagi, topp'
○ ropp
← alamsaksa prop 'tropp, punn, prunt, kork'
Laenu muganemisel on sõnalõpu p tõttu sõnaalguline p asendunud t-ga. Eesti keelest on laenatud eestirootsi tråpp '(õlleankru) kork, prunt'.

trükkal : trükkali : trükkalit 'kutseline trükkija'
○ trikkal
← rootsi tryckare 'trükkal'
← alamsaksa drucker 'trükkal'
Laenu muganemisel on sõnaalgulises konsonantühendis esineva r-i tõttu sõnalõpu r asendunud l-iga. Viimase silbi -a- viitab rootsi laenu võimalusele. Alamsaksa keelest on laenatud murdesõna trük(k)el ja vanemast murdekeelest registreeritud trüker. Alamsaksa keelest on laenatud teisigi samatüvelisi sõnu, trükkima.

vili : vilja : vilja 'õistaime osa, mis sisaldab seemneid; tärklise- ja valgurohkete terade saamiseks kasvatatav kultuurtaim, sellise taime terad'
◊ villand
← indoeuroopa *wīl(i)jo
algslaavi *vilije
vanavene obilĭje 'vili'
vene obílie 'rikkalikkus, küllus'
tšehhi obilí 'teravili'
● liivi vīļa 'teravili, puuvili; kaup'
vadja viľľa 'vili'
soome vilja '(tera)vili'
isuri vilja 'vili'
Aunuse karjala viľľu 'leivavili, teravili; viljasaak, saak'
lüüdi viľľ 'vili'
vepsa viľľ 'teravili'
saami vallji 'küllus, rikkalikkus'
Inari saami valje 'vili; küllus, rikkalikkus'
Kuigi vasted kaugemates sugulaskeeltes puuduvad, viitab läänemeresoome häälikuline kuju väga varasele laenule algslaavi eelsest võimalikust balti ja slaavi ühisperioodist. villand (murdeti ka viljand, viland) on tekkinud alaltütlevavormist viljalt, milles lt on asendunud nd-ga. Lähedased moodustised on ka soome viljalti 'rikkalikult' ja liivi vīļali 'rikas, rikkalik'.