[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 17 artiklit

kaal3 : kaalu : kaalu 'seade keha massi mõõtmiseks; keha v aine mass; tähtsus, mõju'; van 'teatud kaaluühik'
alamsaksa schale 'kauss; jooginõu; teatud mõõtühik; kaalukauss'

lidisema : lidiseda : lidisen 'püdela massi sattumisel tahke massi surve alla sündivat häält tekitama'
soome litistä 'lirtsuda, lartsuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, võib olla sama mis sõnas lidus. Lähedane tüvi on nt sõnades ladisema, lodisema, lödi, lira, litakas.

mast1 : masti : masti 'tugev kõrge püstloodne post, mille külge kinnitatakse laeva purjed ja muu taglas; suhteliselt väikese aluspindalaga kõrge ehitis (nt õhuliini juhtmete ülal hoidmiseks)'
alamsaksa mast 'mast; post'
saksa Mast 'mast; post'
Eesti keelest on laenatud soome mrd masti 'mast' .

mast2 : masti : masti 'mängukaartide sama sümboliga rühm'; kõnek 'liik, sort, laad'
vene mast 'värvus (loomadel); (kaardi)mast'

piik : piigi : piiki 'endisaegne odataoline pika varrega torkerelv'; 'kahvli, purjelaeva masti küljes oleva kaheharulise põikpuu välimine ots'
alamsaksa pēk, peke 'piik', piek 'kahvli v kahvelpurje ülemine ots'
saksa Pike 'piik'
Laenu allikat ei ole võimalik täpselt kindlaks teha. Tõenäoliselt keskalamsaksa laenudest hilisem alamsaksa laen.

poom1 : poomi : poomi 'laeva masti tagaküljel paiknev rõhtpuu purje alumise serva väljasirutamiseks; puust võimlemisriist tasakaaluharjutusteks'; van 'pakk v pikk puu töövahendina v seadeldise osana'
poom-2
alamsaksa bōm 'puu; tõkkepuu; tulepuu; hoob'
Liitsõna poomvill laenamisel on teine osis tõenäoliselt tõlgitud, ← alamsaksa bōmwulle 'puuvill' ( wulle 'vill')

raa : raa : raad 'keskkohast liikuvalt purjelaeva masti v tengi külge kinnitatud rõhtpuu'
alamsaksa '(purje)raa'
saksa Rah, Rahe '(purje)raa'
Varem on laenatud tüve alggermaani vaste, raag1.

rakk2 : raki : rakki 'raud raa hoidmiseks masti küljes'
alamsaksa rack 'silmus, mille abil kinnitatakse raa masti külge'
rootsi rack 'seadis raa kinnitamiseks masti külge'

rump : rumba : rumpa 'lameda põhjaga sõudepaat, ruup; ahjupoti tagakülje keskosas asuv süvend'
alamsaksa rump 'kere; piklik nõu; masti, taglase ja tüürita laevakere'
Paadi tähenduses on tõenäoliselt tegemist hilisema, uusalamsaksa laenuga, keskalamsaksast niisugust tähendust registreeritud ei ole. Vt ka ruup.

sõtkuma : sõtkuda : sõtkun 'jalgadega (tugevasti) peale astuma, tallama; mingit massi segama, töötlema; käima, kõndima'
lõunaeesti sõkma, kirderanniku sotkima
liivi suotkõ 'sõtkuda; tammuda'
vadja sõtkoa 'sõtkuda (tainast, savi); tallata, sõtkuda', sõtkõa 'sõtkuda (savi)'
soome sotkea 'segi ajada; määrida; sõtkuda, tallata'
isuri sotkia 'sõtkuda (savi); maha tallata; määrida; (pesu) kolkida; segi ajada'
Aunuse karjala sotkie 'segada, sõtkuda; maha tallata'
lüüdi soťkida 'sõtkuda (tainast)'
vepsa sotkťa 'sõtkuda (tainast)'
? komi sučki̮ni̮ 'torkama, pistma'
Läänemeresoome või läänemeresoome-permi tüvi, võib olla häälikuliselt ajendatud.

tald : talla : talda 'jala v käpa alumine pind; labajala alumist pinda kattev jalatsi osa; millegi kandev pind v osa'; mrd 'tallalaud'
liivi tōla 'pöid'
vadja talla 'tallalaud (vokil); (jala)tald; (jala)jälg'
soome talla 'reetald, adratald'; mrd 'jalas; suusa jalaase; jalatsi sisetald; paik kingatallal; tugi, kõrgend (nt lauajala all); seib; suusakepi rõngas; lumekamakas (kabja all); kirvesilm'
isuri talla 'jalatsi sisetald'
karjala talla 'jalase alla kinnitatud kõvendi'
Tõenäoliselt tuletis tallama tüvest. -d- on eesti keeles tekkinud lisahäälik. Karjala vaste võib olla soome keelest laenatud. On arvatud, et sõna on osaliselt segunenud skandinaavia laenuga tüvest, mille vasted on vanaislandi stallr 'alus; altar; auguga puu, kuhu toetub masti alumine ots; tall; sõim', rootsi stall 'tall; sõidukite hoiukoht'; mrd 'nugade vms alus seinal; viiuliroop'. Segunemine on tõenäolisem nendes läänemeresoome keeltes, kus kehaosa tähendust ei tunta. Vt ka tall1 ja tallel.

teng2 : tengi : tengi 'peenem ümarpuu masti otsas, masti jätk, topmast'
ting, steng
saksa Stenge 'teng, masti jätk'

topp2 : topi : toppi 'masti v tengi ülaots'
alamsaksa top 'ots, tipp; latv; mastitipp; pea, juuksetutt; salk, tutt, tuust, kimp'
Vt ka topp1.

tuhnima : tuhnida : tuhnin 'mingit massi hrl sonkides, otsides segi pöörama, (pinnasesse) auku v lohku tegema; kuskil, millegi hulgas hooletult tuuseldama, tuuseldades otsima'
soome tuhnia 'sahistada'; mrd 'tuhnida, songida; kohmitseda'
Aunuse karjala tuhńie 'kohiseda; tossata, üles keerutada, tupruda; kihutada; raisata, prassida; nokitseda, jukerdada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.

tuus : tuusa : tuusa 'masti tugevaim mängukaart, äss'; piltl 'tähtis tegelane, mõjukas isik'
vene tuz 'äss (kaardimängus); tähtis tegelane'

vant : vandi : vanti 'masti küljelt toetav tross'
saksa Want 'vant'
rootsi vant 'vant'

äss : ässa : ässa 'masti tugevaim mängukaart'
rootsi äss 'äss'
Teisalt on peetud alamsaksa laenuks, ← alamsaksa es 'äss'. Tõenäolisem on laenamine rootsi keelest, sest arvatavasti tutvusid eestlased kaardimänguga esmakordselt Rootsi ajal.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur