[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

maat1 : maadi : maati kõnek 'tüürimehe v pootsmani abi'
← alamsaksa māt(e) 'kaaslane, kamraad'

maat-2 liitsõnas maat-uss 'inimese pärasooles nugiv valkjas linaluutaoline ümaruss, naaskelsaba'
? ← saksa Madenwurm 'naaskelsaba, maatuss'
Saksa allikas on liitsõna, Made 'tõuk' + Wurm 'uss, vagel, tõuk'. Laenamisel on liitsõna järelosis tõlgitud. Varem võib olla laenatud tüve germaani vaste, madu.

mait : maida : maita kõnek (kerge kirumis-, siunamissõna) 'raisk, raip, sunnik, kurivaim'; mrd 'laisk olend'
← läti maita 'raibe (ka sõimusõnana)'

mant : mandi : manti van 'piima koor'
← alamsaksa smant '(piima) koor'
← saksa Schmant 'mustus, pori'; mrd '(piima) koor'
Eesti keelest võib olla laenatud soome mrd mantti 'koor'.

mari : marja : marja 'taimede lihakas hulgaseemneline vili, (igapäevakeeles ka) lihakas söödav koguvili v luuvili; kala terataolised munad'
● liivi mōŗa 'mari'
vadja marja 'mari'
soome marja 'mari'
isuri marja 'mari'
Aunuse karjala muarju 'mari'
lüüdi muarď 'mari'
vepsa maŕj 'mari'
saami muorji 'mari'
? ersa maŕ '(liitsõnades) mari'
? mokša maŕ 'õun; (liitsõnades) mari'
mari mör 'maasikas; mari'
? handi mŭrəp 'kimp rabamurakaid'
? läänemansi moåri liitsõnas pul-moåri 'marjakobar'
Läänemeresoome-mari või soome-ugri tüvi. Vt ka mamm.

mark1 : marga : marka 'rahaühik; keskajal peamiselt väärismetalli kaaluühik, hiljem ka münt'
← alggermaani *markō, *mark-z
algskandinaavia *marku, *markR
vanarootsi mark 'kaalu-, rahaühik'
alamsaksa mark '(raha) kaaluühik, pool naela; rahaühik'
● vadja markka 'rahaühik'
soome markka 'rahaühik'; van 'kaaluühik'
isuri markka 'rahaühik'
karjala markka 'rahaühik'
lüüdi mark 'rahaühik'
Germaani või noorem, skandinaavia, (vana)rootsi või (alam)saksa laen. Läänemeresoome keeltesse laenamise aega ei saa täpselt määrata ei häälikuliste ega tähenduslike tunnuste põhjal. Laenatud on ka tüve alamsaksa vaste, märk, ja saksa vaste, mark2.

mark2 : margi : marki 'postikulude, riigilõivu vms tasumist tõendav pisitrükis; toote kvaliteeti iseloomustav liik, sort vms; toote firma-, kaubanimetus vms'
← saksa Marke 'postmark; (kauba)märk; sort; žetoon, talong'
Laenatud on ka tüve germaani või mõne muu germaani tütarkeele vaste, mark1, ja alamsaksa vaste, märk.

maru : maru : maru 'raju, torm'; kõnek 'tore, vahva'
● liivi ma’r 'hullus, pöörasus'
Tõenäoliselt häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas märatsema.

mast1 : masti : masti 'tugev kõrge püstloodne post, mille külge kinnitatakse laeva purjed ja muu taglas; suhteliselt väikese aluspindalaga kõrge ehitis (nt õhuliini juhtmete ülal hoidmiseks)'
← alamsaksa mast 'mast; post'
← saksa Mast 'mast; post'
Eesti keelest on laenatud soome mrd masti 'mast' .

mast2 : masti : masti 'mängukaartide sama sümboliga rühm'; kõnek 'liik, sort, laad'
← vene mast’ 'värvus (loomadel); (kaardi)mast'

matt1 : mati : matti 'väiksem madal ümmarguse põhjaga puunõu (nt terade, jahu jaoks); endisaegne peamiselt vilja mahumõõt; jahvatamise tasuks antav vili'
← alamsaksa mat(te) 'viljamõõt, mille mölder sai jahvatamise eest'
Matti kasutati peamiselt veskites naturaalse jahvatustasu, mativilja võtmiseks. Eesti keelest võib olla laenatud eestirootsi matt 'vili, mille mölder sai jahvatamise eest; selle mõõt'.

matt2 : mati : matti '(vaibataoline) kate jalgade pühkimiseks, lamamiseks vm'
← alamsaksa matte 'õlgedest v vitstest punutud kate, vaip'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on Euroopa keeltesse laenatud ladina keelest, ← ladina matta 'taimedest punutud matt'.

matt3 : mati : matti 'tuhm, läiketu'
← saksa matt 'nõrk, rammetu; tuhm, läiketu; ähmane'

mirt : mirdi : mirti 'mürt, Vahemere mail väljas kasvav, mujal toalillena kasvatatav igihaljas põõsas (Myrtus communis)'
← alamsaksa mirt 'mürt'
Hiljem on laenatud tüve saksa vaste, mürt.

mört : mördi : mörti 'müürimiseks ja krohvimiseks kasutatav sideaine, peene täitematerjali ja vee kivistuv segu'
Tehistüvi 1930. aastatest. Impulss-sõna on olnud saksa Mörtel 'mört'.

mürt : mürdi : mürti 'Vahemere mail väljas kasvav, mujal toalillena kasvatatav igihaljas põõsas, mirt (Myrtus communis)'
← saksa Myrte 'mirt'
Varem on laenatud tüve alamsaksa vaste, mirt.

part : pardi : parti 'hanest väiksem jässaka kere ja laia lameda nokaga veelind (Anas); selline kodulind (Anas domestica)'
● liivi pa’ŗ 'part'
vadja partti 'part'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, ilmselt sama mis sõnas parisema. Eesti keelest on laenatud soome mrd partti 'part' ja eestirootsi paṭṭ, pārt, partt 'part, metspart'.

vart1 : varda : varta 'ühest puust rehepeksuriist' vars

vart2 : vardi : varti 'parasvöötme ja soojade alade sukelpart (Aythya)'
← rootsi svärta 'must; (must)vaeras'
Kuusalu murrakus tähenduses 'vaeras' tuntud sõna on kirjakeeles kasutusele võetud teise partlaste perekonna nimetusena.