[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 15 artiklit

joovikas : joovika : joovikat 'sinikas (Vaccinium uliginosum)'
liivi jūoipki, jūoimkki 'sinikas'
vadja joomukas 'sinikas'
soome mrd juovukka, juolukka, juomukka 'sinikas'
isuri joomukka 'sinikas'
Aunuse karjala juomoi 'sinikas'
lüüdi ďuomoi 'sinikas'
? vepsa jonikaine 'sinikas'
On arvatud, et tuletis jooma tüvest (väidetavalt on marjadel joovastav mõju).

jõhvikas : jõhvika : jõhvikat 'soodes ja rabades kasvav roomavate varte ja punaste marjadega taim ja selle mari (Oxycoccus palustris)' jõhv

karjala 'peamiselt Soomest ida pool elavale teatud läänemeresoome rahvale omane, selle rahva loodud v sellelt rahvalt pärinev'
soome karjalainen 'karjalane; karjala'
On andmeid, et sõna karjalane on 19. sajandil olnud tuntud ka tähenduses 'isur', mis osutab, et sõna võib osaliselt olla levinud isuri keele kaudu: isurite endanimetus on karjalain. On arvatud, et sama tüvi mis sõnas kari3.

keema : keeda : keen '(vedelike kohta:) nii tugevasti aurustuma, et vedeliku seest kerkib auru mullidena ka pinnale; tugevasti mitmes suunas paiskuma'; mrd '(raua kohta:) sulama; (piima kohta:) (soojaga) hapnema'
keevitama
liivi kīedõ 'keeda', kīetõ 'keeta'
vadja tšihua 'keeda; kobrutada, kihada; kihistada (naerda)'
soome kiehua 'keeda; kobrutada, kihada', keittää 'keeta'
isuri keehua 'keeda; kobrutada; sulada (raua kohta)', keittää 'keeta; keevitada'
Aunuse karjala kiehuo 'keeda; kobrutada, kihada', keittiä 'keeta; keevitada; peksta, piinata'
lüüdi kiehuda 'keeda; kobrutada, kihada', keiťťädä, keittada 'keeta; keevitada'
vepsa kehda 'keeda; pulbitseda; vett joosta (silmade kohta)'; kii̯tta 'keeta'
? koltasaami ǩe´tted 'keeta'
mari küaš 'keema; küpsema; päevituma', küktaš 'keetma; (ahjus) küpsetama'
ungari köved 'pehmeks keema', köveszt, küeszt 'keetma, korraks keema laskma'
? metsaneenetsi kū- 'küpsema (marjade kohta)'
Soome-ugri või koguni uurali tüvi.

kong : kongi : kongi 'väike suletav ruum'; mrd 'marjatorbik; kumer kate; herilasepesa'
kongus, kõngutama
liivi kuong 'puukoorest torbik marjade korjamiseks või joomiseks'

soome konkelo 'kõverus, kõverik'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane kumerust või kumerat eset tähistav tüvi on konks.

kuker-2 liitsõnas kukerpuu 'kollaste õite ja piklike punaste marjadega astlaline põõsastaim (Berberis)'; mrd 'kuslapuu'
kukits
On arvatud, et tuletis samast tüvest mis murdesõnas kukk 'käbi; kupar; nutt, nupukujuline õisik'. Sel juhul läänemeresoome tüvi, mille vasted on ka vadja kukka 'lill; õis', soome kukka 'lill', isuri lill, Aunuse karjala kukku 'lill'. Rahvakeeles on kukerpuu tähenduses rohkem kasutusel olnud laensõna paburits, murretes esinevad samas tähenduses ka kukerkuusk ja kukepuu. kukits on tuletis liitega -its . Vt ka kukal, kukkur, kupar.

kõuk : kõugu : kõuku '(kauge) esivanem'
kõu
balti ???
leedu kaukas 'majavaim'
läti mrd kauks 'majavaim'
preisi cawx 'kurat'
soome mrd kouko 'kummitus, tont; röövloom; täi'; van 'surm'
Sõna esines vanemas murdekeeles tähenduses 'kõu', kirjakeeles on sõna kasutusele võetud uues tähenduses. kõu on lühenenud tüvevariant. Tüve algsem tähendus 'kummitus, tont' on säilinud soome keeles, eesti keeles on toimunud tähendusnihe 'vaim, kummitus' > 'kõuejumal' > 'kõu'.

lillakas : lillaka : lillakat 'madal roomavate võsunditega ning väikeste vaarikat meenutavate helepunaste söödavate marjadega rohttaim (Rubus saxatilis)'
vadja lillikas 'lillakas, linnumari'
soome lillukka, lillikka 'lillakas, linnumari'
isuri lillikkain 'lillakas, linnumari'
Läänemeresoome tüvi. Tõenäoliselt tekkinud kahe marjanimetuse segunemisel: murdesõna lindik 'lillakas', liivi lind- liitsõnas lind-māŗa 'lillakas', vadja linnukas 'lillakas', soome lintikka 'lillakas', isuri linnukkain 'lillakas', Aunuse karjala lindoi 'lillakas', lüüdi linduoi, ľińďž́oi 'lillakas' ning murdesõna ill 'murakas' (võib olla soome keelest laenatud), soome hilla 'küps murakas', karjala hillo(i) 'küps murakas', hillo 'piima või supi sisse pudistatud leivatükid', Aunuse karjala hillo 'leivatükike; piima või vee sisse pudistatud leivatükid', lüüdi hillo 'küps murakas', vepsa hillod (mitm) 'piima, vee, supi sisse pudistatud leib'.

mahl : mahla : mahla 'taimsetes v loomsetes kudedes leiduv vedelik; puuviljadest, marjadest jms väljapressitud v -aurutatud vedel toiduaine'
vadja mahla '(puu)mahl'
soome mahla 'puu-, kasemahl'
isuri mahla 'puu-, kasemahl'
Aunuse karjala mahlu 'kasemahl'
? saami málli 'supp; kört'
Läänemeresoome v läänemeresoome-saami tüvi.

moos : moosi : moosi 'suhkrurikas marjadest v puuviljadest keedetud v toorhoidis'
alamsaksa mōs 'kapsas, köögivili; puderjas toit'

mämm : mämmi : mämmi 'soome (ja eesti) rahvustoit rukkilinnaste jahust; nätske, halvasti küpsenud leib'
vadja mämmi 'puder imaldatud rukkijahust ja marjadest; nätske'
soome mämmi 'rukkijahust ja linnastest valmistatud lihavõtteroog'
isuri mämmi 'ahjus küpsetatud rukkijahutoit'
Aunuse karjala mämmi 'linnaseleib kalja tegemiseks'
saami meađmma, meađbma 'toores (leib, puder)'
Läänemeresoome-saami tüvi. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedane sõna on taani mrd mæm 'linnaste, rukkikliide, tatrajahu või humalate ja keeva vee segu, millest valmistatakse õlut või viina'.

pohl : pohla : pohla 'madal puhmastena kasvav igihaljas punaste marjadega taim (Vaccinium vitis-idaea); selle söödav mari'
liivi būolgõz 'pohl'
vadja poola, poolas 'pohl'
soome puola, puolukka 'pohl'
isuri poola 'pohl'
Aunuse karjala buolu 'pohl'
lüüdi buol(e͔) 'pohl'
vepsa bol 'pohl'
komi pul 'pohl'
mansi pil 'mari'
? ungari bogyó 'mari'
Soome-ugri tüvi.

tont : tondi : tonti 'ebamäärane üleloomulik olend, kuri vaim, koll, viirastus; (kirumissõnana) kurivaim, sunnik, mait'
tunt
eestirootsi tont 'majavaim, -haldjas'
Eesti keelest on laenatud liivi toņt 'majavaim; kuri vaim', vadja tontti 'kurat, vanapagan, tont, paha vaim (ka sõimusõnana)' ja isuri tontti 'kurivaim, sunnik, mait; kurat'.

toores : toore : toorest 'küpsemata, valmimata (marjade, puuviljade jms kohta); rohkesti niiskust sisaldav, veel mitte kuivanud; töötlemata v pooleldi töödeldud; vähearenenud, harimatu, tahumatu; hoolimatult käituv, jõhker, julm'
?balti *dōra
leedu doras 'kõlbeline; aus; korralik'
liivi tūorõz 'töötlemata, valmimata; niiskust sisaldav'
vadja toorõ 'töötlemata, valmimata; niiskust sisaldav; värske; märg, niiske'
soome tuore 'värske; töötlemata; märg, niiske; äsjane, vastne'
isuri toore 'töötlemata, keetmata, küpsetamata'
Aunuse karjala tuores 'töötlemata, keetmata, küpsetamata; märg, niiske; värske; terve, õitsev (inimese kohta)'
lüüdi tuorez 'töötlemata, keetmata, küpsetamata; märg, niiske'
vepsa torez, toŕeh 'nätske, lõpuni küpsetamata; märg, niiske'

vamm : vammi : vammi 'väga kiiresti arenev majaseen (Serpula lacrymans)'; kõnek 'pesukäsn'
saksa Schwamm 'pesukäsn; seen'
alamsaksa swam(p) 'seen, käsn'
Saksa sõnast on hiljem laenatud ka svamm.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur