[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

aare : aarde : aaret '(peidetud) väärisvara; miski v keegi väga väärtuslik'
← soome aarre 'varandus, vara'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome sõna on peetud germaani või skandinaavia laenuks, ← alggermaani *arđi-, mille vaste on nt vanaülemsaksa art 'kündmine', või ← algskandinaavia *arđo-, mille vaste on nt vanaislandi ǫrð (mitm arðir) 'saak, aastasaak'. Vt ka maare1.

häda : häda : häda 'ahistav, raske, ähvardav olukord; haigus, tõbi; viga, puudus; vajadus'
● liivi ädā 'häda; hädaoht'
vadja hätä 'häda; hädaoht; kiire, rutt'
soome hätä 'häda; hädaoht; kitsikus; mure'
isuri hädä 'häda; hädaoht; kitsikus; mure'
Aunuse karjala hädä 'vaesus, puudus; häda, mure'
lüüdi hädä 'haigus; häda, puudus'
vepsa häda 'häda, õnnetus; gripp, nakkushaigus'
Läänemeresoome tüvi. Teisalt on arvatud, et germaani laen, ← alggermaani *sǣtā, mille vaste on nt vanaislandi sát 'varitsus'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi häta 'häda, hädaoht'.

hüüs : hüüe : hüüt van 'vara(ndus), rikkus' hüva

janu : janu : janu 'vajadus juua'
● vadja jano 'janu'
soome jano 'janu'
karjala jano 'janu'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud liivi jänū 'janu'.

kahju : kahju : kahju ~ kahjut 'aineline kaotus; häda, viga; rahulolematus, kurbus; kaastunne'
○ lõunaeesti kaih
◊ kahetsema, kahi3
● liivi ka’i 'kahju, kaotus; (tule-, laeva)õnnetus'
vadja kaiho 'kahju, kaotus; kahjustus; kadu, häving'
soome kaiho 'igatsus; kurvameelsus'; mrd 'kaeve, kaebamine; soov, vajadus; mure, hirm, kibestus; kadedus'
isuri kaiho 'kaeve, kaebamine; tahtmine, iha; kahju, kaotus, õnnetus'
karjala kaiho 'vaene, vaeseke; mure'
Läänemeresoome tüvi. kahi3 on algsem nimetava käände vorm, kahju on omastavast käändest tekkinud uus nimetavavorm. Tõenäoliselt on eesti keelest laenatud soome mrd kahju 'kahju, vale, pettus'. Vt ka kae.

kari3 : karja : karja 'majandi üheliigilised põllumajandusloomad; koos peetavate põllumajandusloomade rühm; koos elavate metsloomade rühm; ebamäärane hulk, salk'
○ kirderanniku karja
← alggermaani *χarja-z
vanaislandi herr 'suur hulk, rahvahulk, rahvas'
saksa Heer 'sõjavägi; suur hulk'
rootsi här 'sõjavägi; salk, jõuk; parv'
← balti
preisi karja 'sõjavägi'
● liivi kōŗa '(põllumajandusloomade) kari'
vadja karja '(põllumajandusloomade) kari'
soome karja '(põllumajandusloomade) kari; inimmass'
isuri karja '(kogu küla lehma)kari'
Aunuse karjala karju '(põllumajandusloomade) kari; parv, suur hulk'
lüüdi karď '(põllumajandusloomade) kari'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi kare 'kari, kariloomad; salk, rahvahulk'. Vt ka karjala.

kreeps : kreepsu : kreepsu kõnek 'rabandus, vapustus'
○ reeps
← saksa Krebs 'vähk'
Vanemas keeles on kreeps (: kreepsi) esinenud tähenduses 'vähktõbi'.

krempel : krempli : kremplit 'kolu, kraam, värk; asjandus, kupatus'
○ rempel, krimpli
← saksa Krempel 'krempel, kola'

kõnd1 : kõnna : kõnda van 'raha, varandus'
Tundmatu päritoluga tüvi.

naud : naudi : naudi van 'raha, vara(ndus), nodi'
← läti nauda 'raha'
On ka arvatud, et baltisaksa laen, ← baltisaksa Naude 'raha', mis on omakorda läti keelest laenatud. Baltisaksa allikast on laenatud nodi.

pakk2 : paki : pakki 'millestki tulvil olek'; kõnek 'rutt'
◊ pakiline, pakitsema, pakkuma
● liivi pak 'sööma sundida'
vadja pakko 'sundus, vajadus'
soome pakko 'sundus, kohustus, vajadus'
isuri pakko 'sundus, kohustus, vajadus'
karjala pakko 'sundus, kohustus, vajadus; vältimatus; valu'
lüüdi pakottada 'valutada, pakitseda, kipitada'
vepsa pakutada 'valutada, pakitseda'
On arvatud, et võib olla sama tüvi mis sõnades pakatama ja/või pakk4.

riid : riiu : riidu 'sõbralike suhete katkemine v katkestamine, tüli'
← algskandinaavia *strīþa-
vanaislandi stríð 'riid, sõda'
rootsi strid 'võitlus, lahing; vastuolu; vaidlus, tüli'
● liivi rīḑļõ 'tõrelda, sõimata'
Salatsi liivi rīd 'riid'
vadja riito 'riid, tüli', riďďõlla 'riielda, tülitseda, sõimelda; vaielda'
soome riita 'riid, tüli; vaidlus, erimeelsus, lahkheli; sekeldus, pahandus; hagi'
isuri riida 'riid, tüli'
Aunuse karjala riidu 'riid, tüli'
lüüdi riid 'riid, tüli'
vepsa ŕid 'tüli, vaidlus'

riist : riista : riista 'ese, mille abil midagi tehakse; (puust) anum, söögi-, jooginõu; (mitm) rakmed'
● liivi rīst 'nõu, anum; tööriist'
vadja riissa 'asi, ese; tööriist; nõu, anum; (mitm) hobuseriistad; varandus, vara'
soome riista 'jahiloom'; van 'kraam, varandus; vili, viljasaak'
isuri riista 'asi, ese; tööriist; nõu, anum'
karjala riista 'jahiloom; häbe'
vepsa ŕišt 'pikk aeg'
Läänemeresoome tüvi.

tarvis 'jaoks; vaja'
◊ tarbima
← alggermaani *þarƀaz, *þarƀō
vanaislandi þarfr 'kasulik', þǫrf 'vajadus, puudus'
gooti þarba 'vajadus, puudus'
rootsi tarv 'vajadus, tarvidus'
● liivi tärb 'kehtivus, kasutuskõlblikkus'
vadja tarvis 'tarvis, vaja'
soome tarve 'vajadus, tarvidus; (mitm) tarvikud, tarbed, materjal', tarvis 'vajadus, tarvidus'
isuri tarvis 'tarvis, vaja'
Aunuse karjala tarviš, tarvis 'vajadus, tarvidus; tarbe(eseme)d, toidukraam, varustus'
vepsa tarb́iž 'tarvis, vaja'

trett : treti : tretti 'käik, ots, kord'; mrd 'pahandus'
○ rett
? ← vene tret’ 'kolmandik'
Tähendusnihe 'kolmandik' > 'käik, ots, kord' võib olla kujunenud vene väljendi põhjal po tretjám 'kolmandikukaupa, kolmes osas'. Murdetähendus 'pahandus' võib lähtuda vene tuletisest tretéjskij 'vahekohtu- (st vahekohtunikuks kahe vahel on kolmas isik)'.

tusk : tusa : tuska 'meelehärm, meelepaha, paha tuju, äng; lühiajaline (kuum) hoog'
← vanavene tŭska 'mure, kurbus, vaev; rahutus, ärevus'
● vadja tuska 'mure; kurbus; meelehärm, paha tuju; häbi; murelik, murerohke; kurb; tusane'
soome tuska 'valu; vaev, kannatus, ahistus; häda, raskus, pahandus'
isuri tuska 'vaev, kannatus, häda, mure'
Aunuse karjala tusku 'vaev, kannatus, häda, mure; valu'
lüüdi tusk 'vaev, kannatus, häda, mure; valu'
vepsa tusk 'kurbus, mure; igavus'

töö : töö : tööd 'inimese mis tahes tegevus, millega ta loob endale elatusvahendid, vaimset v füüsilist pingutust eeldav tegevus, mille siht on midagi ära teha; selle tegevuse tulemus; teenistus, amet, ametikoht; millegi tegevuses olemine, liikumine, talitlus, funktsioneerimine'
● liivi tīe 'töö, sihipärane tegevus'
vadja töö 'töö, sihipärane tegevus'
soome työ 'töö, sihipärane tegevus; ülesanne; amet, töökoht; töö tulemus, teos; tegu'
isuri töö 'töö, sihipärane tegevus; käsitöö'
Aunuse karjala tüö 'linakiud, töödeldav lina v kanep; lina- v kanepitaim; töö, sihipärane tegevus'
lüüdi ťüö, tüö 'lina, kanep, takk; ketramiseks valmis lina'
vepsa ťö 'töö, sihipärane tegevus; heie, takud'
ersa ťev 'töö, tegevus; asi, asjaolu, asjalugu, vajadus; tegu; ülesanne'
mokša ťev 'töö, tegevus; asi, asjaolu'
Läänemeresoome-mordva tüvi. On ka oletatud, et germaani või indoeuroopa (eelgermaani) laen, ← alggermaani *tew- või ← indoeuroopa *dew- 'tegema', puuduvad aga andmed sellest tüvest tuletatud nimisõna kohta, mis võiks olla otsene laenuallikas.

vara2 : vara : vara 'kellelegi kuuluvad asjad ja rahas hinnatavad õigused ning kohustused, miski (v keegi) väärtust omav'
◊ varu
← alggermaani *warā-
rootsi vara 'kaup'
saksa Ware 'kaup'
● liivi varā 'võim; varandus'
vadja vara 'vara, varandus; tagavara; jagu, varu; tugi, toetus'
soome vara 'tagavara, varu; vara, varandus'
isuri vara 'tagavara, varu; vara, varandus'
Aunuse karjala vara 'tagavara, varu; võimalus'
lüüdi vara 'tagavara, varu'
vepsa vara 'tagavara, varu'