[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ala : ala : ala 'mingi osa maast, piirkond; ainevaldkond, mõiste- v käsitluspiirkond, tegevus- v harrastussfäär'
◊ alasi, alasti, alati, all, alla, alles, alt
● liivi alā 'all, alla'
vadja ala, alla 'all; juures; enne'
soome ala 'pindala, territoorium; valdkond', ala- 'ala-, all'
isuri ala- 'ala-, all-'
Aunuse karjala ala 'ala'
lüüdi al 'all, alt'
vepsa alaz 'alla'
saami vuole, vuoli 'altkaudu', -vuolle, -vuolli '-alune'
ersa al 'all v madalal olev'
mokša al 'alumine osa, alus, millegi all olev koht'
mari ül- 'allpool olev'
udmurdi ul 'alaosa; alumine'
komi uv 'alune, all olev'
handi il 'allpool olev'
mansi jol- 'all'
ungari al 'alaosa; ase-, varu-'
neenetsi ŋil- 'all olev'
eenetsi iro 'all olev'
nganassaani ŋilea 'all olev'
sölkupi i̮l 'all olev'
kamassi il 'all olev'
Uurali tüvi. Samasuguseid või lähedasi tüvesid on ka teistes keeltes, nt uiguuri al 'esiosa, alaosa', mongoli aliusun 'alustaimestik', korea -al liitsõnas čib-al 'majaalune pind, koht' (čib 'maja'). Lähedane tüvi on ka jukagiiri keeles: aal 'all'. alla, all ja alt on vanad käändevormid. alati on vana tuletis, mille tähendusareng on olnud ilmselt 'kogu alal' > 'läbi ja lõhki, läbinisti' > 'pidevalt, lakkamatult'. Määrsõna alles on vana alaleütlevavorm, millele on lisatud omastusliide. Tartu ja Võru murdes on senini kasutusel vormid alale, alali tähenduses 'alles'. ala abstraktne tähendus võeti kasutusele keeleuuendusele ajal soome keele eeskujul. Eesti keelest võivad olla laenatud vadja alati 'alati' ja läti mrd allaž, allažīn 'alati'. Vt ka alev, alistama, kaenal.

argine : argise : argist 'igapäevane, tavaline, pidulikkuseta'
← alggermaani *arǥīn-, *arǥijōn-
vanaislandi ergi 'häbitus, sündsusetus; kirglik soov, iha'
islandi ergja 'pahameel; ahnus'
● vadja artši 'paastuväline toit; paastuväline aeg'
soome arki 'argipäev, tööpäev'
isuri argi 'argipäev; paastuväline toit'
Aunuse karjala argi 'paastuvahe, paastuväline aeg'
lüüdi aŕg 'paastuväline aeg v päev; paastuväline toit'
vepsa aŕg 'paastuväline aeg v päev; paastuväline toit'
Tähenduserinevuse tõttu on tüve germaani päritolu peetud ka küsitavaks. Siiski on lähedase tähendusega islandi arg 'töö ja vaev' ja arga 'pingutades töötama'. Vt ka äri.

harilik : hariliku : harilikku 'sageli esinev, toimuv v kasutatav, üldine, tavaline; harjumuspärane' harjuma

hind : hinna : hinda 'kauba väärtuse rahaline väljendus'
◊ hinne
● liivi īnda 'rikkus' väljendis vana īnda 'vana rikkus'; īnda 'hind'
vadja inta 'hind; tasu, palk'
soome hinta 'hind'
isuri hinda 'hind'
Aunuse karjala hindu 'hind'
lüüdi hind(e͔) 'hind; palk'
ersa čonda, čando 'pruudi lunaraha'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Liivi vaste tähendust 'hind' on mõjutanud eesti keel. On peetud ka balti laenuks, ← tüvi, mille vaste on leedu šimtas 'sada; väga palju, suur hulk'.

joom : joome : joome 'viir, vööt; juga; pikk kitsas rannamadalik; vool'
● liivi jūom 'madalike vaheline süvik'
vadja jooma 'sõiduvesi, faarvaater; väin'
soome mrd juoma 'viir, vööt; pikk kitsas rannamadalik; madal väin'
isuri jooma 'väin'
karjala juuma 'sügav koht jões v järves; väin'
lüüdi ďuom- liitsõnas ďuomselg 'valge seljajoonega lehm'
Võimalik, et vana tuletis jooma tüvest.

kaust : kausta : kausta '(papist) kaaned koos nende vahel olevate paberitega; formaat; jalasega paralleelne pikipuu ree kodarate otsas; suur nahatükk'
○ kirderanniku kausta
← balti *skaustas
läti skausts '(looma) turi'; mrd 'ristluu'
● liivi kōsta 'ree põikpuu'
vadja kaussa 'reekaust'
soome kausta 'reekaust'; mrd 'rannik'
isuri kausta 'reekaust'
Aunuse karjala kaustu 'reekaust'
lüüdi kaust(e͔) 'reekaust'
vepsa koustaz 'reekaust'
Balti keeltes looma või inimese kehaosa märkinud tüvi on läänemeresoome keeltes hakanud tähistama eelkõige ree osa; nende nimetamine kehaosade järgi on tavaline, vrd nt jalas. Eesti keeles on tähendusest 'turi' kujunenud 'suur nahatükk' (mis loogiliselt hõlmas turja), selle edasiarendused on tänapäeva kirjakeele põhitähendused 'kindla suurusega paberileht, formaat' ning '(kindla suurusega) paberite kogum'.

kunst : kunsti : kunsti 'loov inimtegevus, milles aistitaval kujul ning esteetiliselt mõjusana vahendatakse teistele oma maailmatunnetust; tegevusala selle valdamiseks vajalike võtete ja oskustega, eriline oskus, meisterlikkus'
○ kunts
← alamsaksa kunst 'oskus, teadmised'
Tähenduses 'loov inimtegevus' võib olla hilisem laen saksa keelest, ← saksa Kunst 'kunst, loov inimtegevus; oskus, osavus'.

lihtne : lihtsa : lihtsat 'keerukuseta, mittekeeruline; tavaline, igapäevane, tagasihoidlik, vähenõudlik; loomulik'
← alamsaksa slicht 'lihtne, sile'
← saksa schlicht 'lihtne, sile'

longuma : longuda : longun 'lõdvalt rippu vajuma'
● soome (k)lonkkua 'loksuda, lõtkuda, kõikuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Sama tüve vasted võivad olla soome longota 'lahti tulla, eralduda; avaneda', isuri longuttaa 'praokile avada, paotada', Aunuse karjala longata 'lahti lüüa', lüüdi longaińe '(ukse)pragu' ja võib-olla ka vepsa longoitez '(maa)lihe; järsak'. Vt ka lõnkuma.

lärm : lärmi : lärmi 'valjude (inim)häälte segu, kisa, kära'
○ larm
← alamsaksa allārm, allarm, allerm 'alarm, häire, lärm, kisa, müra; sõjaline ülestõus'
← saksa Lärm 'lärm, kära, müra; alarm, häire'
Alamsaksa allikas on algselt pärit itaalia keelest, ← itaalia all' arme 'relvade juurde'. Selle vaste on eesti keelde hiljem laenatud kujul alarm 'hoiatusmärguanne, kutse relvile v ohuvastasele tegevusele', ← saksa Alarm 'alarm, häire'.

lüht : lühi : lühti 'voki osa, mis koos värtnaga pööreldes kerib kedratava lõnga värtnale'
← rootsi mrd flyht 'voki osa'
← alamsaksa vlucht 'lend; tiib; lendav'
Lühi üks osa on haraline raam, tiivik. Eri murretesse võib sõna olla laenatud eri allikatest. Alamsaksa keelest on kindlasti laenatud murdesõna (p)luht 'lüht'. Eestirootsi murretest on laenatud murdesõna (p)liht 'lüht', ← eestirootsi flift, fliht 'lüht'.

maalima : maalida : maalin 'värve ja pintslit kasutades pilti looma; värvima; aeglaselt ja hoolikalt kirjutama'
← alamsaksa malen 'maalima, värvima'
Alamsaksa keelest on laenatud ka sama tüve tuletis, maaler.

metsis : metsise : metsist 'okasmetsades elutsev hanesuurune kanaline (Tetrao urogallus)'
● vadja mettso 'metsis'
soome metso 'metsis'
isuri metsoi 'metsis'
Aunuse karjala mečoi 'metsis'
lüüdi metšoi '(isane) metsis'
vepsa mecoi 'metsis'
Võib olla linnu vanema nimetuse mõtus variant, mida rahvaetümoloogiliselt on seostatud sõnaga mets. On peetud ka tuletiseks tüvest mets .

oder : odra : otra 'kõrreline rohttaim, parasvöötme tavaline teraviljataim (Hordeum); selle taime vili, terad'
○ kirderanniku otra
? ← balti
leedu aštrus 'terav'
● liivi vȯ’ddõrz 'oder'
vadja õzra 'oder'
soome ohra 'oder'
isuri osra, odra 'oder'
Aunuse karjala ozru 'oder'
lüüdi ozr 'oder'
vepsa ozr 'oder'
Oder on olnud läänemeresoomlaste esimene teraviljataim.

paabu- liitsõnas paabulind 'vau, Indias ja Sri Lankal elutsev suur kanaline, kelle isaslinnul on pikk kirevasõõrilise kattesulestikuga saba (Pavo cristatus)'
← alamsaksa pawe, pau-, pawe-, pagelūn 'paabulind'
Rahvakeeles on olnud harilikum hiljem laenatud saksa vaste, vau. v ~ b vaheldust on võinud mõjutada mehenimi Paap : Paabu.

peldik : peldiku : peldikut 'käimla'
? ← alamsaksa *pȫldīk 'roiskveetiik, -auk, roojatiik, -auk'
? ← alamsaksa spelt 'agan'
Esimene võimalik allikas on liitsõna: pōl, pūl 'veega täidetud süvend' + dīk 'tiik'. Seda ei ole küll registreeritud sõnaraamatutes, kuid sõna ei saa oma tähenduse poolest olla kirjalikes ürikutes tavaline. Teise allika puhul on -ik eesti keeles lisatud liide, nii saadud tuletise esialgne tähendus võis olla 'aganasara', mida varem kasutati ka käimlana. Eesti keelest on laenatud eestirootsi pältik, päldik(o) 'käimla' ja võib-olla ka baltisaksa Peldik 'käimla'.

pidev : pideva : pidevat 'ühtlase (ajalise) protsessina toimuv, lakkamatu, katkematu; (ruumiliselt) katkematu, sidus, vahedeta' pidama

poi : poi : poid 'ankurdatud ujuv meremärk laevatee, madalike, võrkude, supluskoha jm tähistamiseks'
← alamsaksa boie 'ahel, kütke; ujuv meremärk'
← saksa Boje 'ujuv hoiatusmärk'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit ilmselt ladina keelest, ← ladina boia 'kaelas kantav ahel'.

prosta : prosta : prostat kõnek 'lihtlabane'; mrd 'rumal, kohtlane; ropp, räpane, kasimatu'
← vene prostój 'lihtne, tavaline; labane', próstyj 'lihtne, tavaline; kare, jäme; jõhker, mühaklik, rohmakas', prósto 'lihtsalt; on lihtne'
Eesti sõna lähtub vene omadussõna lühivormist.

rehnung : rehnungi : rehnungit van 'arve; arvestus, arvepidamine; (rahaline) vahekord'
○ rehknung, reh(k)nu, rehknut(t), rehnuk, rehtnut, rehvnuk, rehknuut, rehkont, rehk(n)um
◊ rehnut
← saksa Rechnung 'aritmeetikaülesanne, arvutus; arve; konto; arvestus, arvamus'
rehnut on üks selle sõna mugandeid, mis on olnud ka kirjakeeles tarvitusel.

saajad : saajade : saaju ~ saajasid (mitm) 'pulmad, pulmapidu' saama
● vadja saaja 'pulmad; saajaline, (peiupoolne) pulmaline'
soome saaja 'pruutneitsi'
karjala suaju, šoajannaińi
lüüdi sajannaine 'peigmehe lähedane naissugulane'
vepsa sai 'pulmad'
mokša saj

teder : tedre : tetre 'kodukana suurune Euraasia parasvöötme kanaline (Lyrurus tetrix)'
? ← balti
leedu tetervinas 'tedrekukk'
läti teteris 'teder'
● liivi te’ddõrz 'teder'
vadja tedre, tedri 'teder'
soome teeri, mrd tetri 'teder'
isuri tedri 'teder'
Aunuse karjala tedri 'teder'
lüüdi ťedr(i) 'teder'
vepsa ťedŕ 'teder'
Võimalik, et tegemist on balti tüvega rööpselt kujunenud häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvega. Häälikuliselt lähedasi samatähenduslikke sõnu on ka kaugemates sugulaskeeltes, nt udmurdi tur 'teder' ja komi tar 'teder'. Eesti keelest võib olla laenatud eestirootsi tädor 'teder; metsis'.

vutt1 : vuti : vutti 'peamiselt viljapõldudel elutsev kuldnokasuurune kanaline (Coturnix)'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, mis jäljendab linnu häälitsust.

õige : õige : õiget 'tõele, tegelikkusele vastav, veatu; tõeline; aus; sirge'
◊ õiendama
● vadja õikõa 'sirge, otsene; õiglane; parempoolne'
soome oikea 'parempoolne; õige, mitte vale; korrektne, veatu; õiglane; tavaline; tõeline, päris'
isuri oikia 'sirge; parempoolne'
Aunuse karjala oigei 'sirge; parempoolne; süütu, õige'
lüüdi oiged 'sirge; parempoolne; süütu, õige'
vepsa oiged 'sirge; parempoolne; õiglane'
saami vuoigat 'õige, mitte vale; aus, siiras'
? ersa viďe 'sirge; õige, veatu; tõeline'
? mokša viďä 'parempoolne; õige, tõene; sirge; aus; samasugune; tasane'
? mari βijaš 'sirge; otsene'
Läänemeresoome-saami või läänemeresoome-volga tüvi. Mordva ja mari vasted on esisilbi eesvokaalsuse tõttu küsitavad. Eesti keelest on laenatud liivi õigi 'õige'. Vt ka õgev.