[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

imal : imala : imalat 'lääge, vastumeelselt magusavõitu'
◊ imar
● liivi imāb(i) 'mage'
vadja imiä, imelä 'imal, lääge'
soome imelä 'magus; imal, lääge'
isuri immeelä 'imal, lääge'
Aunuse karjala imel 'imal, lääge'
lüüdi imel 'mämm'
vepsa imeľ 'imal, lääge'
? saami amiidit 'maitseda, maitsev olla'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. imar on teise liitega variant, taim on nimetuse saanud oma maitse järgi. Vt ka enelas.

lau- sõnas laupäev 'pühapäevale eelnev nädalapäev'
← algskandinaavia
vanaislandi laugardagr 'laupäev'
vanarootsi lögherdagher 'laupäev'
rootsi lördag 'laupäev'
● vadja laukopäivä 'laupäev'
isuri laukopäivä 'laupäev'
Skandinaavia allikas on liitsõna, vrd nt vanaislandi laug 'pesemisvesi' + dagr 'päev'. Liitsõna esiosise tähendus on andnud nime nädalapäevale, mil pesemine ette võeti.

mage : mageda : magedat 'vähe, nõrgalt soolane v soolatu; nõrgalt hapu, lääge; ebahuvitav'
◊ maias
← alggermaani *smakja-
alamsaksa smak 'maik, maitse'
keskülemsaksa smach 'maik, maitse'
vanainglise smæcc 'maik, maitse'
● liivi ma’gḑi, ma’gdõ 'maitsev, magus', maigāz 'himukas, maias'
vadja makõa 'magus', maďďas 'maias; maiasmokk'
soome makea 'magus, maitsev', mrd maajas 'ablas, maias; maitsev, magus'
isuri makkiia 'magus; värske, hapnemata (leib); maitsev', magjas 'valiv; ablas, himukas'
Aunuse karjala magei 'magus; maitsev'
lüüdi maged 'magus, maitsev'
vepsa maged 'magus, maitsev'
Sama germaani tüvi on laenatud sõnades magu1, maits(e)ma. Eesti keelest on laenatud eestirootsi maiat 'ablas' (← maias). Hiljem on laenatud tüve alamsaksa vaste, mekkima. Vt ka mahkjas, maik.

magus : magusa : magusat 'suhkru, siirupi, mee jms aine maitsega, sellise ainega maitsestatud, seda sisaldav; maitsev, isuäratav' magu1

maias : maia : maiast 'midagi väga himustav' mage
● liivi maigāz 'himukas, maias'
vadja maďďas 'maias; maiasmokk'
soome mrd maajas 'ablas, maias; maitsev, magus'
isuri magjas 'valiv; ablas, himukas'