[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

lajatama : lajatada : lajatan 'korraks lühidalt valjusti kõlama; lööma, virutama'
● vadja plajauttaa, plajahtuttaa 'laksatada, lajatada'
isuri plajahuttaa 'lajatada'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas lakatama ja soome läjähtää 'lajatada, plartsatada'.

lakatama : lakatada : lakatan 'laksuma, laksudes lehvima'
● soome van srmt lakattaa 'tugevasti leegitseda, lõõmata'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades lajatama, laks.

magama : magada : magan 'uneseisundis olema, mitte ärkvel olema'
? ← alggermaani *makō(ja)n-
vanainglise makian 'tegema'
vanasaksi makoian, makon 'tegema'
saksa machen 'tegema'
● liivi ma’ggõ 'magada, lamada'
vadja magata 'magada; lamada'
soome maata 'lamada, lebada; puhata, magada'
isuri makaahus 'karja magamiskoht; lamamis-, magamis-'
Aunuse karjala muata 'magada'
lüüdi magatta 'lamada; magada'
vepsa magata 'magada; lamada'
Läänemeresoome ja germaani sõnade tähenduslik seos on problemaatiline, germaani tegusõna tähendus on väga üldine. Siiski on tähenduselt lähedasi tuletisi, nt saksa gemach 'rahulik', Gemach 'rahu, puhkus; (magamis)tuba'. Varem võib olla laenatud tüve indoeuroopa vaste, maja.

mahitama : mahitada : mahitan 'millegi (lubamatu) toimumiseks võimalust andma, seda sallima v soosima' mahti

majutama : majutada : majutan 'elamusse, korterisse elama paigutama; eluaset, peavarju andma'
← soome majoittaa 'majutada, korterisse paigutada'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome allikas on tüve maja tuletis.

muhatama : muhatada : muhatan 'korraks omaette rahulolevalt naeratama, muigama; mühatama, ühmama' muhelema

pajatama : pajatada : pajatan 'rääkima, jutustama, vestma'
← vanavene bajati 'rääkima; loitsima'
vene bájat’ 'rääkima'
● vadja pajattaa 'rääkida, jutustada, (peast) lugeda'
soome pajattaa 'pajatada, vadrata, jahvatada'
Aunuse karjala pajattua 'laulda; kiriklikku matusetalitust pidada; töinata, kibedalt nutta'
lüüdi pajattada '(vaimulikke laule) laulda'
vepsa pajatada 'laulda'
Vanavene või vene laen. Läänemeresoome vastete tähendus 'laulma' võib olla tekkinud teise vene sõna mõjul, vene pet’ (oleviku ains 1P pojú) 'laulma' .

pakatama : pakatada : pakatan '(lõhkemiseni, rebenemiseni) paisuma, pungile minema, pungil olema; lõhenema, pragunema'
● vadja pakahtaa 'pakatada, lõhki minna'
soome pakahtua 'lämbuda; nõrkeda; lõhkeda'
Aunuse karjala pakehtuo 'hüübida (vere kohta)'
karjala pakehtuo, pakahtuo 'kinni jääda, paakuda; hüübida (vere kohta); lämbuda, sulguda, lõhkeda'
lüüdi pakehtuda 'pakseneda, hüübida (vere kohta)'
? handi paχǝn- 'tõusma (päikese kohta); järsku tõusma ja üle kallaste ajama'
? ungari fakad 'purskuma, purskama; puhkema, pakatama; lähtuma'
Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome või soome-ugri tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas pagisema. Handi ja ungari vasted võivad olla sel juhul rööpselt tekkinud. Sama tüvi võib olla sõnades pakane, pakk2, pakk4.

sajatama : sajatada : sajatan '(ära) vanduma, needma'
● soome mrd sadattaa 'kiruda, vanduda, needa'
Tõenäoliselt tuletis sadama tüvest.

vaatama : vaadata : vaatan 'oma silmi, pilku millelegi v kellelegi suunama, silmadega jälgima' valvama

vakatama : vakatada : vakatan 'vaikima, vakka jääma' vaga