[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

heitma : heita : heidan 'viskama, paiskama'
? ← alggermaani *sēja
gooti saian 'külvama'
saksa säen 'külvama'
● liivi eitõ 'heita, visata; loopida; muutuda, minna'
vadja eittää 'heita; maha jätta, hüljata; (järele) jätta, lakata; seljast, jalast, peast võtta; riidest lahti võtta'
soome heittää 'heita, visata; esitada, esile tuua; kõrvale jätta'
isuri heittää 'heita; kõrvale jätta; seljast võtta; järele jätta'
Aunuse karjala heittiä 'panna, asetada; seljast võtta; järele jätta, lõpetada'
lüüdi heiťťädä 'kõrvale jätta, käest ära panna; alla lasta, langetada; seljast võtta; järele jätta, lõpetada'
vepsa hii̯tta 'võtta, välja võtta; järele jätta, lõpetada; seljast võtta'
Ühesilbilisele laentüvele on lisatud liide *-ttä. Vt ka heituma.

hülgama : hüljata : hülgan 'kedagi v midagi maha jätma v ära põlgama; loobuma, lahti ütlema'
← soome hylätä 'hüljata, tõrjuda; maha jätta; tagasi lükata; vastu olla'
● vadja hülgätä 'maha jätta, hüljata; järele jätta'
soome hylätä 'hüljata, tõrjuda; maha jätta; tagasi lükata; vastu olla'
isuri hülädä 'lõpetada, järele jätta; seljast v jalast võtta; hüljata'
Aunuse karjala hül’l’ätä 'hüljata; järele jätta'
lüüdi hülgäitä 'hüljata; järele jätta'
vepsa hül’gäita 'hüljata; järele jätta'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Kirderannikumurretes esinev ülgama, ülgema 'hülgama' võib samuti olla soome laen. Vt ka hüljes.

kaasik2 : kaasiku : kaasikut 'pulmalaulik, kaasitaja; pruutneitsi; pruutpaari kaaslased pulmas'
● vadja kaazikka, kaazikkõ 'pulmalaulik, kaasitaja; saajanaine; pruutneitsi'
soome kaaso, kaase, mrd kaasa, kaasi, kaasu 'saajanaine'
isuri rhvl kaasikke 'kaaslane, saatja'
On arvatud, et tuletis samast tüvest mis sõnas kaasas. Isuri vaste võib olla vadja keelest laenatud.

kade : kadeda : kadedat 'teiste saavutuste, heaolu vms puhul meelehärmi tundev ning kõike endale ihkav'; mrd 'kurja silmaga (nõiduja, kaetaja)'
← alggermaani *skaþ-
gooti skaþis 'kahju, ülekohus'
vanaislandi skaði 'kahju, kaotus, hukk, surm'
vanainglise sceaða 'kurjategija, varas, mõrvar, vaenlane; kahju'
● liivi ka’d 'kade, pahatahtlik'
soome kade 'kade'
isuri kadehtia 'kadestada [?]'
karjala kajeh 'kade'
vepsa kade͔h 'kade; ahne'
On ka oletatud, et laenuallikas on alggermaani *χat-, mille vasted on vanaislandi hatr 'viha, vaen, vimm', gooti hatis 'viha, vaen, vimm' ja inglise hate 'viha, vihkamine', kuid see ei sobi häälikuliselt nii hästi.

lakkama : lakata : lakkan 'lõppema, järele jääma; lõpetama, järele jätma'
← soome lakata 'lakata, lõppeda, järele jääda'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Soome tüvi on germaani laen, ← alggermaani *slakō(ja)n-, mille vaste on nt inglise slake 'vaikseks jääma, nõrgenema, lõtvuma'.

lõppema : lõppeda : lõpen ~ lõppen 'viimase osani, piirini jõudma; otsa saama; surema'
● liivi lop 'suus hammaste ja põse vahel olev ruum; merelaht', loppõ 'lõppeda'
vadja lõppu 'lõpp', lõppua 'lõppeda; surra'
soome loppi 'sopp, nurk; süvend', loppua 'lõppeda'
isuri loppea 'lõppeda', loppu 'lõpp'
Aunuse karjala loppu 'lõpp; koonal', loppie 'lõpetada'
lüüdi loppida 'lõpetada; hävitada', lopp 'lõpp; koonal'
vepsa lopťä 'lõpetada', lop 'lõpp'
Läänemeresoome tüvi. Isuri loppea võib olla eesti keelest laenatud. Vt ka lõpus.

mõis : mõisa : mõisat ~ mõisa 'feodaalne maavaldus koos sellel elavate sõltuvate talupoegadega; 19. sajandi põllumajanduslik suurmajand'
● liivi mȯizõ 'mõis'
vadja mõisa 'mõis'
soome moisio 'uudismaa; mõis, suurtalu'
isuri moisoo 'mõis, suurtalu'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud läti muiža 'mõis' ning soome mrd moisniekka 'mõisaomanik; mõisavalitseja', isuri moisnikka 'mõisnik', eestirootsi måisnik(k) 'mõisaomanik' (← mõisnik). Eesti keelest võib olla laenatud vene mýza 'maamaja, mõis'.

mängima : mängida : mängin 'harrastama mingit tegevust tema enda pärast, meelelahutuseks, lõbustuseks; mitte tõsiselt võttes suhtuma; lava- v ekraaniteoses esinema; end kellenagi paista laskma; pillil muusikahelisid tekitama'
● liivi mängõ 'mängida'
vadja mäntšää 'mängida'
soome mrd mänkiä 'mängida; käratseda, karjuda; taguda', mänkyä 'valju häälega rääkida'
isuri mängüllä (alalütlev) 'lauldes (lindudest)'
Aunuse karjala mängüö 'valju häält teha, möirata, ulguda'
lüüdi mängüdä 'kiljuda, vinguda (karu)'
vepsa mänktä 'karjuda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Eesti keelest võib olla laenatud isuri mängüdellä 'mängima õpetada'.

nõu : nõu : nõu 'juhatus, õpetus, soovitus; (lahendust pakkuv) teguviis; mõte, kavatsus; seisukoht, arvamus; tarkus, taip; anum'; van 'tööriist, vahend'
○ kirderanniku nou, neu
● liivi nõ’v 'juhatus, õpetus, soovitus'
vadja nõvvo 'juhatus, õpetus, soovitus; tööriist, vahend'
soome neuvo 'juhatus, õpetus, soovitus; teguviis; mõte, kavatsus; tarkus; (mitm) tööriistad, vahendid'; van 'nõukogu'; mrd (mitm) mehe v isaslooma suguelundid'
isuri neuvvo 'juhatus, õpetus, soovitus; kalapüünis'
Aunuse karjala ńevvo 'juhatus, õpetus, soovitus; abinõu; tööriist, vahend; suguelund'
lüüdi ńevvoda 'nõu anda, seletada'
vepsa ńevod (mitm) liitsõnas ḱengińevod 'jalanõud'; ńevoda 'nõu anda, seletada; õpetada, manitseda; jutustada'
Läänemeresoome tüvi. Tähendus 'anum' on eesti keele eriareng, kujunenud tähendusest 'tööriist'.

rikkuma : rikkuda : rikun 'millegi omadusi, kvaliteeti halvendama, midagi kõlbmatuks muutma; kahjustama, hävitama; kellelegi halba mõju avaldama; midagi kehtestatut v kehtivat mitte täitma, sellest üle astuma'; van 'maha lõhkuma, laastama'; mrd 'riknema'
● liivi rikkõ 'kõlbmatuks muuta, kahjustada'
vadja rikkoa 'lõhkuda, purustada, katki teha; kõlbmatuks muuta, kahjustada; neitsilikkust röövida; nõiduda'
soome rikkoa 'lõhkuda, purustada, katki teha; kahjustada, hävitada; katkestada, lõpetada; üle astuda, eksida'
isuri rikkoa 'lõhkuda, purustada, katki teha; kõlbmatuks muuta, kahjustada'
Aunuse karjala rikkuo 'kõlbmatuks muuta, kahjustada; üle astuda, eksida; neitsilikkust röövida; kaetada, nõidusega kahjustada; lõhkuda, purustada, katki teha; tappa'
lüüdi rikkoda 'tappa; kõlbmatuks muuta, kahjustada'
vepsa ŕikta 'tappa; veristada'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka kivirik.

sulgema : sulgeda : sulgen ~ sulen 'kinni v kokku panema v katma; takistama liikumist; katkestama, lõpetama; ümbrusest eraldama'
● liivi sulg 'nohu'
vadja sulko 'nohu', sulku 'nohu; sulg, pais, (veski)tamm'
soome sulkea 'sulgeda; takistada, tõkestada'
isuri sulka- liitsõnas sulkapuut 'väravateibad, -latid'
karjala sulku 'tamm; abajas, lahesopp'
ersa śolgoms 'sulgema'
mokša śolgǝms 'sulgema'
Läänemeresoome-mordva tüvi.

tabama : tabada : taban 'pihta minema; pihta saama; kinni püüdma, kätte saama, leidma; (ootamatult, kahjustavalt) osaks saama'
◊ taba
? ← alggermaani *daƀan-
gooti ga-daban 'juhtuma'
vanainglise ge-dafen 'sobiv, sobilik'
● liivi ta’bbõ 'ära mõistatada, lahendada, ära arvata'; tabā 'taba(lukk)'
vadja tavata 'kätte saada, kinni püüda; ulatuda, puutuda; jätkuda, piisata; juhtuda, sattuda'
soome tavata 'kohata; kohtuda; peale sattuda, kätte saada; esineda, leiduda; pihta saada; pihta minna, puutuda; kobada, kombata'
isuri tavada 'kätte saada, kinni püüda; ulatuda, puutuda; jätkuda, piisata; juhtuda, sattuda; püüda, katsuda, jõuda'
Aunuse karjala tavata 'eest leida; peale sattuda, kätte saada; (ootamatult) osaks saada; järele jõuda; kinni püüda; kätte võtta, haarata; ulatuda; puutuda, kinni jääda; kinnitada'
lüüdi tabata 'kätte saada, kinni püüda; eest leida'
vepsa tabata 'kätte saada, kinni püüda; kätte võtta, haarata; (ootamatult) osaks saada'
On ka arvatud, et soome-ugri tüvi, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on udmurdi tupani̮ 'kokku leppima; sobima; sarnanema; juhtuma, sattuma', komi tope̮dni̮ 'vastu suruma, tihedalt sulgema; kinni pigistama (millegi vahel), pitsitama; embama; tihendama, ühte liitma, kokku lööma; lõpetama, valmis tegema; (ootamatult) osaks saama (nt valu, haiguse kohta)' ja ungari tapad '(millegi külge) kinni jääma v kleepuma, (millessegi) takerduma', tapaszt 'suruma'. taba on tegusõnatüvest moodustatud nimisõna. Vt ka taotlema ja tava.

toppama : topata : toppan '(mingi takistava asjaolu tõttu) liikumises peatuma v takerduma; peatama, pidurdama, seisma panema'
← alamsaksa stoppen 'täis v kinni toppima, sulgema; peatama, kinni pidama, takistama'
← saksa stoppen 'peatama, seisma panema; peatuma, seiskuma, seisma jääma'
← rootsi stoppa 'peatama, seisma panema; lõpetama; peatuma, seisma jääma; lõppema; nõeluma; täis toppima, täitma; sisse pistma v panema'
Tõenäoliselt meremeeste keele kaudu levinud sõna, täpset laenuallikat on raske määratleda. Arvatavasti on esitatud alamsaksa sõna mõnevõrra varem laenatud teises tähenduses, toppima.

tuupima : tuupida : tuubin 'midagi mehaaniliselt, nüri kordamisega meelde jätma, õppima; kellelegi midagi õpetama, aina ühte ja sedasama kordama; tihedalt kuhugi suruma v toppima, (täis) kiiluma'
◊ tuubil
● vadja tuuppia 'tõugata'
soome tuupata 'müksata, tonksata, tõugata, lükata'
Aunuse karjala tuupata 'ummistada, sulgeda, kinni jääda; toppida, tuupida'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi.

utsitama : utsitada : utsitan 'õpetama; taga sundima, ergutama; karistama'
○ uutsitama, utsutama
← vene učít’ 'õpetama, koolitama'
Laenatud on teinegi samatüveline sõna, utsin.

vasak : vasaku : vasakut 'keha keskjoonest südame pool asuv, vaataja suhtes tema südame pool asuv'
● soome vasen 'vasak'
karjala vasen 'vasak'
neenetsi waďiśejᵊ 'vasak'
eenetsi bazi 'vasak'
nganassaani bǝžiǝ 'vasak'
sölkupi kuə̑ti 'vasak'
matori bādi 'vasak'
Uurali tüvi.

õppima : õppida : õpin 'harjutades ja korrates teadmisi või oskusi omandama'
○ lõunaeesti opma, kirderanniku oppima
● liivi oppõ 'õppida'
vadja õppõa 'õppida'
soome oppia 'õppida; ära harjuda'; van kirjak 'vaatamas käia'
isuri oppissa 'õppida; ära harjuda'; oppia 'proovida, katsuda'
Aunuse karjala oppie 'proovida; katsetada; maitsta; kätega kobada'; opastuo 'õppida'
lüüdi oppida 'proovida; katsetada; maitsta; loitsida'; opastuda 'õppida'
vepsa opeta 'õpetada'
handi wɔpi- 'salaja jälgima'
mansi wōpl- 'hästi nägema; jälgima'
Soome-ugri tüvi.