[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 14 artiklit

aade : aate : aadet 'ülev mõte'
soome aate 'idee, aade, vaade; mõte'
Laenatud kirjakeelde 19. sajandi lõpus.

aju : aju : aju 'inimese ja selgroogsete loomade kesknärvisüsteem'
vadja aju 'aju; mõistus; üdi'
soome aivo 'aju', mrd aju 'aju; mõte, mõistus'
isuri ajut, aivod (mitm) 'aju'
Aunuse karjala aivot (mitm) 'aju'
vepsa aivod (mitm) 'aju'
saami vuoiŋŋamaččat (mitm) 'aju', vuoiŋŋamaš-, vuoiŋŋaš- 'aju-'
? mokša uj 'aju; üdi'
? ungari agy 'aju; (ratta) rumm; pealuu'
? neenetsi ŋæwejᵊ 'aju'
? eenetsi ebē 'aju'
? nganassaani ďia 'aju; mõistus'
? sölkupi k͔ǖŋ 'aju'
? kamassi kuju 'aju'
Läänemeresoome-saami või isegi uurali tüvi. Eesti keelest võib olla laenatud vadja aju ning eesti või soome keelest isuri ajut.

aru1 : aru : aru 'mõistus, taip; selgus, seletus'
arv, arvama
algindoiraani
vanaindia arghá- 'hind, väärtus'
osseedi arğ 'hind, väärtus'
liivi ōra 'mõte, arvamine', arrõ 'arvata, mõtelda, oletada'
vadja arvo 'aru, mõistus; mõistatus', arvata 'ära arvata, mõistatada; aru saada; mõtelda, arvata; teada saada'
soome arvo 'väärtus; au; hind', arvata 'ära arvata, mõistatada; oletada; hinnata, arvestada; söandada'
isuri arvo 'mõistus, aru; väärtus', arvada 'ära arvata; hinnata; aru saada; seletada; arvestada, arvutada'
Aunuse karjala arvo 'väärtus, au', arvata 'ära arvata, mõistatada; ette aimata v arvata'
lüüdi arv(o) 'hind, väärtus', arvata '(ära) arvata'
vepsa arv 'hind'
? ersa arśems 'mõtlema; arvama; kavatsema; lootma, soovima'
? mokša arśəms 'mõtlema'
? komi artavni̮ 'mõtlema'
ungari ár 'hind, tasu', áru 'kaup, toode'
Eesti keelest on laenatud liivi arū 'mõte, arvamine; arvutus' ning eestirootsi aro, äro 'mõistus, aru'; aro 'arv; arvutamine, arvestus; leping'; arot 'aru saama; järele mõtlema; arvama' ja ar(r)vat (← arvama). Vt ka are, arvustama.

kava : kava : kava 'mõte, plaan; millegi ellu- v läbiviimise üksikasjalik plaan; programm'; van '(bioloogiline) süsteem'
kaavik
alggermaani *skawwa-
keskülemsaksa schou 'vaatepilt, vaade'
saksa schauen 'vaatama; vaatlema; nägema'
inglise show 'näitama; paistma'
soome kaava 'šabloon, vorm; eeskuju, juhis; näidis; plaan'; mrd 'vari, kuju; laip'
Aunuse karjala kuavu 'eeskuju, mall; laad, sort; märk, viit'
kaavik on kirjakeeles loodud tuletis, mis lähtub vanemast murdekeelest registreeritud pika esisilbivokaaliga tüvevarianti sisaldavast sõnast kaave 'tont, kummitus'. Eeskujuks on olnud ilmselt soome kaave 'kunstlikult valmistatud peibutuslind, linnukuju; kummitus, viirastus'. Vt ka kaval ja kavatsema.

luul : luulu : luulu 'haiguslik kujutlus, tegelikkusele mittevastav veendumuslik mõte'; van 'luule'
soome luulo 'arvamus; oletus; kujutlus'
Laenatud kirjakeelde 19. sajandi lõpus. Soome sõna on tuletis samast tüvest, mis sõnas luuletama.

meel : meele : meelt 'teatud liiki aistingute vastuvõtu ja eristamise võime; tunne, tuju, soov; mõte, arvamus; mälu'; kõnek 'mõistus, aru'
liivi mēļ 'meel, mõistus; mõte, arvamus'
vadja meeli 'meel, hing; tahtmine; mõistus; mälu; meelsus, mõttelaad; arvamus'
soome mieli 'meel; tuju; mõte; tähelepanu; suhtumine; soov'
isuri meeli 'meel; mõistus; mälu'
Aunuse karjala mieli 'mõistus; loomus; mõte; tuju; mälu'
lüüdi mieľ 'meel, mõistus'
vepsa meľ 'mõistus; meeleolu, tuju'
saami miella 'meel; soov, tahtmine'
ersa meľ 'meel'
mokša mäľ 'meel'
udmurdi mi̮l liitsõnas mi̮lki̮d 'meeleolu, tuju; tahe, soov, usinus'
komi mi̮v liitsõnas mi̮vki̮d 'mõistus; taip, arusaamine; mõistlikkus, arukus'
Läänemeresoome-permi tüvi.

nõu : nõu : nõu 'juhatus, õpetus, soovitus; (lahendust pakkuv) teguviis; mõte, kavatsus; seisukoht, arvamus; tarkus, taip; anum'; van 'tööriist, vahend'
kirderanniku nou, neu
liivi v 'juhatus, õpetus, soovitus'
vadja nõvvo 'juhatus, õpetus, soovitus; tööriist, vahend'
soome neuvo 'juhatus, õpetus, soovitus; teguviis; mõte, kavatsus; tarkus; (mitm) tööriistad, vahendid'; van 'nõukogu'; mrd (mitm) mehe v isaslooma suguelundid'
isuri neuvvo 'juhatus, õpetus, soovitus; kalapüünis'
Aunuse karjala ńevvo 'juhatus, õpetus, soovitus; abinõu; tööriist, vahend; suguelund'
lüüdi ńevvoda 'nõu anda, seletada'
vepsa ńevod (mitm) liitsõnas ḱengińevod 'jalanõud'; ńevoda 'nõu anda, seletada; õpetada, manitseda; jutustada'
Läänemeresoome tüvi. Tähendus 'anum' on eesti keele eriareng, kujunenud tähendusest 'tööriist'.

plaan1 : plaani : plaani 'kavatsus, mõte, nõu, tegevuskava; ajakava, seda kajastav tabel, graafik vms; maapinna, asula, ehitise vm objekti rõhtprojektsiooni vähendatud kujutis (joonisena v joonistena); laad, vaatenurk, aspekt'
laan
saksa Plan 'plaan, kava; kavatsus; joonis, projekt; kaart'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit ladina keelest, ← ladina planus 'tasane, lame'. Samatüveline tegusõna plaanima võib olla samuti laenatud, ← saksa planen 'plaani koostama, kavatsema, kavandama'.

siht : sihi : sihti 'eesmärk, kavatsus, mõte; liikumise, kulgemise suund; puudest ja põõsastest puhastatud sirge maariba'
(t)sihk
alamsaksa sichte 'nägu, ilme; esikülg, fassaad'
Eesti keelest võivad olla laenatud isuri ťš́ihti 'metsasiht' ja eestirootsi sift, sikt, siht '(metsa)siht, piir metsas'.

tolk2 : tolgu : tolku 'aru, mõistus, taip, arusaamine; kasu, abi, tulu'
vene tolk 'sisu, tuum, olemus; taip, arusaamine; mõte, kasu'; van 'seletus, tõlgitsus, arvamus'
Tüve on korduvalt laenatud, mõnevõrra varasem laen samast allikast on tõlk.

tuum : tuuma : tuuma 'pähkli ja mõne luuseemne söödav sisu; millegi (tihe) sise- v keskosa, südamik; millegi põhi v keskne, kõige tähtsam osa; millegi peamine sisu, oluline mõte v tähendus, põhiolemus'
vadja tuumi '(pähkli)tuum; (õuna)seeme; (luuvilja, marja) kivi'
soome tuma '(raku)tuum'; van 'pähkli tuum, puuvilja süda'; mrd tuuma 'pähklituum'
ersa tov '(pähkli- vms) tuum'
mokša tov '(pähkli- vms) tuum; külviseeme'
mari tom '(pähkli)tuum; seeme; (puuvilja) kivi'
Läänemeresoome-volga tüvi.

tõde : tõe : tõde 'tegelik(ud) asjaolu(d), see, mis vastab tegelikkusele; mõte, väide, vaade vms, mis inimkonna teadmiste ja kogemuste põhjal vastab tegelikkusele ja faktidele; õigsus, paikapidavus' tõsi

tõlk : tõlgi : tõlki 'see, kes teksti (hrl suuliselt) ühest keelest teise vahendab'
vene tolk 'sisu, tuum, olemus; taip, arusaamine; mõte, kasu'; van 'seletus, tõlgitsus, arvamus'
Tüve on korduvalt laenatud, mõnevõrra hilisem laen samast allikast on tolk2.

uid : uiu : uidu 'äkki pähe tulnud mõte'; mrd 'mõistus, aru' oid

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur