[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 9 artiklit

armas : armsa : armsat ~ armast 'kallis; kena, meeldiv, lahke'
alggermaani *arma-z
vanaislandi armr 'õnnetu; vilets, armetu; alatu'
gooti arms 'haletsusväärne'
rootsi arm 'vaene; vilets, armetu'
alggermaani *arwa-z
vanaislandi ǫrr 'kiire, väle; helde'
liivi ārmaz 'armas, kallis'
vadja armas 'armas'
soome armas 'armas, kallis; meeldiv, kena'
isuri armas 'hea, sõbralik'
Aunuse karjala armas 'armas, kallis'
lüüdi armaz 'armas; meeldiv'
vepsa armaz 'lahke, sõbralik; armas, kallis'
Esimese laenuallika puhul on toimunud tähendusareng 'kaasatundmist väärt' > 'keegi, kes vajab armastust' > 'armas, kallis'. Teine laenuallikas sobib tähenduse poolest paremini, eeldades, et tähendus 'helde' oli juba üsna varakult kasutusel; häälikumuutus w > m on aga üsna harv.

eesti 'teatud läänemeresoome rahvale omane, selle rahva loodud v sellelt rahvalt pärinev'
saksa Este 'eestlane'
Eesti keelde on tüvi laenatud saksa keele vahendusel, pikk e on ilmselt baltisaksa mõju. Esimest korda on Aestii rahvast nimetanud Tacitus oma teoses „Germania” umbes aastal 100 m.a.j, rääkides rahvast, kes elab germaanlastest idas. Suurema osa uurijate arvates on see balti rahvaste üldnimetus. Esimesed teated kasutuse kohta eestikeelses tekstis on 17. sajandist, eesti rahva suus sai nimetus üldiseks 19. sajandil seoses rahvusliku eneseteadvuse ärkamisega, varem kasutasid eestlased enda kohta nimetust maarahvas ja nimetasid oma keelt maakeeleks. Tüvi on arvatud olevat germaani päritolu ja tähendanud 'ida', vrd vanainglise ēast 'ida', saksa Ost 'ida, idakaar'. Teise võimalusena on esitatud balti etümoloogia, ← balti *aīsto-, *aīst(e)r 'maa; nurm, põld', leedu aikšte 'tasane metsalagendik; ala; lage koht'. Eesti keelest on laenatud liivi ēstli (mitm) 'eestlased' ja osaliselt soome Eesti 'Eesti'.

mamma : mamma : mammat kõnek 'ema'
rootsi mamma 'ema'
saksa mama 'mamma'
Saksa keelest laenamisel on sõnasisene m pikenenud ilmselt koos rõhu liikumisega esimesele silbile. mm-lisi vorme on ka saksa murretes, mamme 'ema', ja alamsaksas, mamme 'ema'.

mägi : mäe : mäge 'ümara v ovaalse põhijoonisega kõrgendik, mille suhteline kõrgus on üle 200 m; igasugune ümbritsevast alast kõrgem pinnamoodustis'
liivi g 'mägi'
vadja mätši 'mägi; rand, kallas, (kuiv) maa'
soome mäki 'mägi'
isuri mägi 'mägi; kallas'
Aunuse karjala mägi 'mägi; kallas, maismaa'
lüüdi mägi 'mägi'
vepsa mägi 'mägi, küngas'
idahandi müγ 'väike küngas, mätas', miγo, miw 'küngas'
Soome-ugri tüvi.

süld : sülla : sülda 'endisaegne pikkusühik (algselt kõrvalesirutatud käte vahemaa), u 2,13 m; küttepuidu, katuseroo mõõtühik' süli

toim : toime : toime 'kude, koekiri, koemuster; tekstuur, süü'
toime
liivi tuoimõl väljendis sōdõ tuoimõl 'saada toime'
vadja toim(i) 'teadasaamine, selgus, selgumine'; toimikas, toimikkõin 'toimne (kanga kohta)'
soome toimi 'ülesanne, töö, töökoht; askeldus, tegevus, toiming; abinõu, meetmed; kanga koemuster'
isuri toimi 'kanga koemuster'; toimee väljendis tulla toimee 'tulla toime; toimuda, sündida', saavva toimee 'saavutada'
Aunuse karjala toimi 'tegevus, töö; aru, mõistus'
lüüdi toimittada 'aru saada; küsida, pärida'
vepsa toimetada 'aru saada'; toimitada 'kangast luua'
Läänemeresoome tüvi. -m võib olla vana liide, sel juhul võib sama tüvi olla sõnades toibuma ja toitma. Teisalt võib sel juhul olla ka tuletis tooma tüvest. Tõenäoliselt on sõna algne tähendus olnud 'kanga koemuster', millest on eri keeltes kujunenud mitmesugused töö, tegemise või arusaamisega seotud tähendused.

tümikas : tümika : tümikat 'jäme kepp, toigas, palk vms; jäme'
Võib olla tuletis tüvest tüvi, milles reeglipäratult v > m. Teisalt võib olla tuletis tümisema tüvest.

vaar2 : vaara : vaara 'piklik kõrgendik, mille suhteline kõrgus on 25–50 m'
soome vaara 'vaar'
Laenatud kirjakeelde 1920. või 1930. aastatel. Soome sõna on tõenäoliselt laen saami keelest, ← saami várri 'vaar, mägi, tundur'.

verst : versta : versta 'vana vene pikkusühik (1066,78 m)'
värst, vörst
vene verstá 'verst'
Sõna on korduvalt laenatud, varasem, vanavene laen on murretes esinev virst, ← vanavene vĭrsta.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur