[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

astel : astla : astelt 'kiskoda, teravikuga kepp; torkav muundunud leht, juur v võsu; (putuka) nõel'
? ← vanavene ostĭnŭ 'kepi terav ots, teravikuga kepp, millega ergutatakse loomi'
? ← alggermaani *asta-z
gooti asts 'oks'
vanaülemsaksa ast 'oks'
● soome astalo 'juhuslik löögiriist, kaigas, kepp'
Aunuse karjala astal 'löögiriist'
lüüdi astal 'relv (teivas, puu vms)'
Vanavene laenu puhul ei ole n-hääliku vaste puudumine läänemeresoome sõnades ootuspärane. Soome, karjala ja lüüdi sõnade tähendus sobib paremini germaani vastetega.

piits : piitsa : piitsa 'kepikujulisest varrest ja selle külge kinnitatud nöörist v rihmast koosnev löögiriist (hrl looma) sundimiseks, ergutamiseks'
? ← vanavene bičĭ 'piits'
vene bič 'piits, nuut'
Võib olla vanavene või noorem, vene laen. Vähem tõenäoliseks on peetud laenamist alamsaksa keelest, ← alamsaksa pietske 'piits'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi pīts 'piits'.