[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hõõtsik : hõõtsiku : hõõtsikut 'linnu pugu; struuma, suurenenud kilpnääre'; mrd 'kõht' õõtsuma

lõõsk : lõõsa : lõõska 'lõõm'
● vadja lõõska '(ahju)lõõr, (ahju) kummialune; ahjusuu; kolle; (ahju)lõõsk'
soome lieska 'leek, lõõsk, lõõm'
isuri leeska '(tule)leek'
Aunuse karjala liestiä 'leegiga põleda'
Läänemeresoome tüvi, võib olla häälikuliselt ajendatud.

lõõts : lõõtsa : lõõtsa 'laialitõmmatavate voltis seintega seadis; eseme laialitõmmatav voltis osa'
● liivi lȭtstõ 'puhuda; raskelt hingata; lõkkele puhuda'
vadja lõõttsua '(sepa)lõõtsa tõmmata; õõtsuda; lõõtsutada, (häälekalt) hingeldada'
soome lietsoa 'puhuda; õhutada'
isuri leetsua 'puhuda (sepikojas)'
Aunuse karjala lieččuo 'raskelt hingata, hingeldada; sepalõõtsaga tuld õhutada'
lüüdi lieťťš́oda 'puhuda; lõõtsutada'
On arvatud, et germaani laen, ← alggermaani *blēstra-z, mille vasted on vanaislandi blástr 'vill; tursumine, paistetus', vanarootsi blāster 'vill', rootsi blåst 'tuul, tuuletõmbus; torm'. See on siiski ebakindel häälikulistel põhjustel.

mõrtsukas : mõrtsuka : mõrtsukat 'inimesetapja, mõrvar'
? ← vene murzá 'tatari ülik v suurfeodaal'
Sõna võeti tõenäoliselt kasutusele talupoegade kohta, kes osalesid sõjategevuses ja käitusid sageli ka vägivaldselt, nagu tatarlased. Laenuallikaks on peetud vene sõna varianti murzák, mida ei ole siiski selles tähenduses registreeritud. Teisalt on arvatud, et võib olla baltisaksa laen, ← baltisaksa *Mordzug, *Morderzug 'talupoegadest ratsaüksus, kes hankis moona jm peamiselt vägivalla teel', sõnaraamatutes ei ole baltisaksa sõna registreeritud. Eesti keelest on laenatud eestirootsi moṭ-sokk, mäṭ-sokk, mört-sok 'mõrvar' ja baltisaksa Morttsocken (mitm) 'talupoegadest koosnevate ratsaüksuste soldatid' ning võib-olla ka isuri murtsukat (mitm) 'mõrtsukad'. Vt ka mõrv.

õõtsuma : õõtsuda : õõtsun 'üles-alla kõikuma; kiikuma'
◊ hõõtsik
Häälikuliselt ajendatud tüvi. On arvatud, et tüve vaste võib olla soome hetkua 'nõtkuda, õõtsuda, kõikuda'.