[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ankur2 : ankru : ankrut 'väheldane vaadikujuline puunõu; endisaegne vedelikumõõt, umbes 30–40 liitrit'
← rootsi ankar(e) 'ankur, mahumõõt'
← alamsaksa anker 'ankur, mahumõõt'
← saksa Anker 'ankur, mahumõõt'
Sõna lõpuosa on muganemisel seostatud oma liitega -ur või seda on mõjutanud ankur1.

jant : jandi : janti 'sekeldus, askeldus; tembutus; naljamäng'
Tõenäoliselt sõna komejant lõpuosa, mis on iseseisvunud pärast seda, kui laenu hakati tajuma liitsõnana.

kadalipp : kadalipu : kadalippu '16.-19. sajandi peksukaristus, kus pekstav pidi vastastikku rivistatud peksjate vahelt läbi minema'
← vanarootsi gatulopp, gatulöp 'kadalipp'
Laenuallikas on liitsõna, vrd rootsi gata 'tänav' ja rootsi lop(p) 'jooks'. Laenu muganemist on mõjutanud rahvaetümoloogiline tõlgendus, sõna lõpuosa on seostatud tüvega lipp2.

kaugas : kauka : kaugast 'tasku, eriti kahekordse pihaga meestesärgi põu, mida kasutati taskuna'
? ← läti kabata 'tasku'
Läti sõna võib olla laenuallikaks, kui eeldada keerulist muganemiskäiku: läti sõna lõpuosa -ata on asendatud liitega -ugas, selle liite lisamisel on -b- vokaalide vahelt kadunud.

liimeister : liimeistri : liimeistrit 'kahe käe tõmbenuga voolimiseks v puu koorimiseks'
← läti slīmests 'aamissepa, püttsepa lõikeriist'
Sõna lõpuosa -meister on kujunenud rahvaetümoloogia tulemusel. Murdevariant niimeister on laenatud alamsaksa keelest, ← alamsaksa snīdemest 'lõikeriist'. Läti sõna on samuti alamsaksa laen.

lohe : lohe : lohe 'sisalikku v madu meenutav mitme peaga koletis, lendmadu, draakon'
← soome lohi liitsõnas lohikäärme 'lohe(madu), draakon'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal. Eesti keeles on soome sõna mugandatud. Soome sõna on vanarootsi laen, ← vanarootsi floghdraki 'lohe, draakon' (sõna-sõnalt 'lendmadu'), algusosa on laenatud ja lõpuosa tõlgitud.

marakratt : marakrati : marakratti kõnek '(vallatu) põngerjas, rüblik, põnn'
○ maragant
? ← rootsi markatta 'merikass, (rohe)pärdik'; kõnek 'tulehark, nõid', mrd marakatto, marakattu 'merikass, (rohe)pärdik'
Eesti keeles on võinud sõna lõpuosa muutuda rahvaetümoloogilisel seostamisel tüvega kratt. Laenatud on ka sõna alamsaksa või saksa vaste, määr-3.

rätsep : rätsepa : rätsepat 'meeste ja naiste pealis- ja ülerõivaid valmistav oskustööline'
← rootsi skräddare 'rätsep'
Laenu muganemisel on laenuallika lõpuosa asendunud teiste oskustööliste nimetustes esineva tüvega sepp. Laenuallika esisilbi lühike hääldus ei ole sobinud eesti liitsõnade struktuuriga, mille ühesilbiline esiosis on alati pikk (vrd nt pottsepp). Sellepärast on eesti keeles moodustatud tervikut hakatud tajuma mitte liitsõnana, vaid tavalise omastavas käändes kolmesilbilise sõnana (vrd nt õpik), käänamine on kujunenud vastavalt sellele.

suhvel : suhvli : suhvlit van 'laegas, sahtel'
○ suhv, suhvlaad
← alamsaksa schūflade 'liigutatava kaanega laegas; sahtel'
Alamsaksa allikas on liitsõna: schūf 'liigutatav osa, siiber' + lade 'laegas'. suhvel on muganemisel lühenenud, lõpuosa on võinud kujuneda teiste el-lõpuliste sõnade eeskujul, nt sahtel. Murdesõnas suhvlaad on liitsõna laenatud tervikuna, murdesõnas suhv on liitsõna tähenduses ainult esiosa. Murretes on ka tõlgitud järelosisega variant suhvlaegas. Alamsaksa liitsõna teine osis on ka eraldi laenatud, laadik, laegas.

tikerber : tikerberi : tikerberi 'karusmari'
○ tikerbär(i), tikenber, kikerber, kikerbär, tikerperä, tikerpuu, tikõlpuu
◊ tikker
← alamsaksa stickelber(e) 'karusmari'
Laenuallikas on liitsõna, sticken 'pistma, sisse torkama' + bere 'mari'. Laenu muganemisel on sõna lõpuosa r-i mõjul l asendunud r-iga. tikker on lühenenud sõnakuju, kus laenuallika järelosisele vastav element -ber on ära jäetud. Eesti keelest on laenatud Salatsi liivi stikker sõnaühendis stikker mare 'tikker'.

vehkat väljendis vehkat tegema 'ära jooksma, põgenema'
Tüvi on ilmselt sama mis sõnas vehkima, lõpuosa on moodustatud vene tegusõnade eeskujul, vrd nt vene ehat’ 'sõitma'.

õhtu : õhtu : õhtut 'päeva lõpuosa'
○ kirderanniku ehtu, ohtu, lõunaeesti õdak, õtak
◊ õdang
● liivi ȭ’dõg 'õhtu'
vadja õhtago, õhtogo 'õhtu; pidu'
soome ehtoo 'õhtu'
Läänemeresoome tüvi. Lõunaeesti õdak, õtak on vana tuletis, mille täpsed vasted on vadja ja liivi sõnad. On ka oletatud, et uurali tüvi, mille vasted on saami ikte 'eile', mari jüt 'öö', mansi ēt 'õhtu, öö', handi jetn̥ 'õhtu'; sölkupi ǖtə 'õhtu', kamassi nшďi 'õhtu', matori ńüde 'õhtu', kuid see on häälikuliselt kaheldav. Vt ka eha.

õnar : õnara : õnarat 'lohk, süvend; soon, sisselõige, uure'
○ kirderanniku onar
● soome mrd onale 'pihipuu paadilaudade kokkusurumiseks'
Aunuse karjala onal 'teatud kalavõrk; nooda lõpuosa'
Läänemeresoome tüvi.