[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kalmus : kalmuse : kalmust 'veekogude kaldaosas kasvav mõõkjate lehtedega lõhnav rohttaim (Acorus calamus)'; mrd 'võhumõõk'
○ kalbus, kalm, kalmuk(as), kalpus
← saksa Kalmus 'kalmus'

kummel : kummeli : kummelit 'teeservadel, põldudel ja õuedel kasvav sulgjaguste lehtedega lõhnav korvõieline rohttaim (Chamomilla)'
○ kammel, kaamel, kommel, kumel
← saksa Kamille 'kummel'
Meile saksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud sõna pärineb algselt kreeka keelest, ← chamaímēlon 'kummel' ( chamaí 'maas kasvav' + mēlon 'õun').

madar : madara : madarat 'väikeseõieline männastes lehtedega rohttaim (Galium)'
← alggermaani *mađrōn-
vanaislandi maðra 'madar (Galium boreale)'
rootsi madra 'madar; lõhnav varjulill (Asperula odorata); värv-varjulill (Asperula tinctoria)'
vanainglise mædere 'punavärvik (Rubia tinctorum)'
● soome matara 'madar'
isuri mattaara 'kividel kasvav samblik, millest keedeti värvainet'
karjala mataro, matara 'madar, maran, lapiksamblik'
lüüdi madaro 'lehtsambliku liik'
Laenamise aega on raske täpsemalt kindlaks teha, võib olla ka noorem, vanarootsi või rootsi laen. Eesti keelest on tõenäoliselt laenatud läti madara 'madar'.

porss : porsa : porssa 'madal väikesi urbi moodustavate õitega lõhnav soopõõsas (Myrica)'; mrd 'sookail (Ledum palustre)'
○ pors, ports
← eestirootsi pors 'sookail; porss'
← baltisaksa Pors, Porst, Porsch 'sookail'
← alamsaksa pors 'porss'
Häälikuliselt sobib sõna laenuallikaks nii rootsi kui ka saksa keel. Murretes on sõna levinud eeskätt Lääne-Eestis, selline levik on iseloomulik eestirootsi laenudele. Porsa kasutus õlle tegemisel humalate asemel, ravimtaimena ja kahjurite peletamisel viitab pigem rootsi talupoegadelt saadud teadmistele ja mitte saksa vaimulike, kaupmeeste ja käsitööliste toodud kultuurile.

ruut2 : ruudi : ruuti 'maitsetaimena kasutatav tugevasti lõhnav eeterlikku õli sisaldav kollaste õitega poolpõõsas v püsik (Ruta)'
← alamsaksa rude '(metsik) ruut'