[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

alss : alsi : alssi 'niisketes ja vesistes kohtades kasvav lehitute roheliste vartega rohttaim (Eleocharis)'
Kirjakeelde toodud murdesõna, vanas murdekeeles alsi 'kõrkjas, kaisel'. Võib olla laenatud saksa keelest, ← saksa Alse 'koirohi', Alsenach 'soo-piimputk', mrd Alsch, Älsch 'koirohi'.

ere : ereda : eredat 'väga hele, silmipimestav'
◊ ergama
● ? soome hereä 'pulbitsev, pakatav, ülevoolav; rohke, rikkalik'
? Aunuse karjala herei 'lõtv, mitte prink; ergas, tundlik'
? vepsa hered 'kiire, kärme, elav'
Võib olla sama tüvi mis sõnas erk. Sõnas ergama lähtub g tõenäoliselt vanast liitest.

erk : ergu : erku 'elav, vilgas, reibas, terane, tundlik; ere, kirgas'; van 'närv'
◊ ärgas, ärkama
● liivi erk 'reibas, rõõmus; valvas'
vadja herkka 'hell, õrn; erk, terane; habras, rabe'
soome herkkä 'tundlik; peenetundeline; õrn'
isuri herkkä 'tundlik; peenetundeline; õrn'
Aunuse karjala herkü 'ergas, tundlik; hõlbus, paindlik'
lüüdi herk 'tundlik; peenetundeline; õrn'
vepsa herḱ 'ergu unega'
Läänemeresoome tüvi, sama tüvi võib olla sõnas ere. k lähtub tõenäoliselt vanast liitest. Sõnades ärgas ja ärkama on tüvevariant, kus e > ä. Vt ka hõrk, äratama, ärplema.

hüva : hüva : hüva 'hea'
◊ hea, hästi, hää, hüüs
● liivi jõvā 'hea'
vadja üvä 'hea'
soome hyvä 'hea'
isuri hüvä 'hea'
Aunuse karjala hüvä 'hea'
lüüdi hüvä 'hea'
vepsa hüvä 'hea; hästi'
? saami savvot 'paraneda, armistuda (haava kohta)'
ersa čiv 'hea, korralik, auväärne'
mokša čiva 'hea, korralik, auväärne'
? mäemari šu 'tervis; terve'
? udmurdi šońer 'õige, täpne; õiglane'
? komi šań 'hea; viisakas'
? ungari ig- sõnas igen 'jah'
Läänemeresoome-mordva või koguni soome-ugri tüvi. Mari ja teiste kaugemate sugulaskeelte vasted on kaheldavad häälikuliselt ja tähendusliku erinevuse tõttu. Sõnades hää, hüüs on vokaalide vahelt v kadunud (< *hüvä, *hüvüs) ning täishäälikud koondunud pikaks vokaaliks, hea lähtub kirjakeeles erandlikult murdevariandist, kus ää > ea. Vt ka hüvitama.

kaasas '(kellegagi) koos; (endaga) ühes (võetuna)'
◊ ka, kaasa, kah, kas
← alggermaani *χansā
vanaülemsaksa hansa 'kaaskond, rahvahulk'
keskülemsaksa hanse 'kaubandusselts'
gooti hansa 'rahvahulk, sõjasalk'
● liivi ka 'ka, samuti', kōz sõnas kōzgõnd 'pulmad'
vadja kaasa 'kaasa; kaasas', kaa(s) 'ka, samuti'
soome kanssa 'koos, ühes, kaasas; ka(h)', kansa 'rahvas'
isuri kansa 'rahvas'
Aunuse karjala kanzu 'rahvas, rahvahulk; perekond; kaaslane, selts(iline); koos, kaasas', riśťikanzu 'inimene'
vepsa kanz 'perekond'
On ka peetud soome-ugri tüveks, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on saami guos'si 'külaline' või saami gázzi 'seltskond; leibkond; kamp' (need võivad olla ka läänemeresoomega rööpsed germaani laenud), udmurdi kuz 'paar' ja komi goz 'paar'. ka, kah ja kas on kujunenud vanas kirjakeeles registreeritud kaassõna kaas lühenemisel. Samast sõnast lähtub kaasaütleva käände lõpp -ga. Tõenäoliselt on eesti keelest laenatud liivi kas 'kas' (← kas). Vt ka kaasik2 ja kaavitama.

kar- sõnas karlips 'kiiresti, viuhti'
On arvatud, et kargama tüve variant. Teisalt on arvatud, et tähendust tugevdav eesliide, mis ei tarvitse otseselt ühestki tüvest lähtuda. Samalaadseid tähendust tugevdavaid eesliiteid esineb ka teistes keeltes, vrd nt hollandi mrd kabonkel 'kõrvakiil', bonk 'laks, põmm', inglise kõnek chewallop 'põmm, põmakas', wallop 'kolkima, klobima'. Sama elemendiga sõnad on veel nt karmauh, karnaps, karnäuh, karpauh, karplauh, karsumm, karviuh.

kargutama : kargutada : kargutan mrd 'liikvele ajama, peletama; kiiresti edasi liikuma, kihutama; sihitult käima v jooksma; karglema; sugutama; (heina) kaarutama' kargama

karm1 : karmi : karmi 'vali, range; külm, kõle; kare'; mrd 'kõva, jäik; (maitse, lõhna kohta:) kibe, mõru, terav'
◊ karm2
● vadja karmõa 'kare, konarlik; vali, range; kibe'
soome karmea 'õudne, jube; kirbe, kibe; räme'; mrd 'kõle, külm; tige, vihane'; mrd karmu 'külm (talve)tuul'
isuri karmea 'kare, konarlik, kõva'; karmu 'külm ja tuuline (ilma kohta)'
Aunuse karjala karmei 'reibas, ärgas; jõukas', karmakko 'kare, konarlik, kõva; jahe, kõle'
lüüdi karmakk 'veidi riknenud'
saami guormes 'jäme (jahu); kare (nahk)'
Läänemeresoome-saami tüvi, võib olla häälikuliselt ajendatud. karm2 on liideteta tüvi, karm1 tüvevokaal -i lähtub vanast liitest.

kasarm : kasarmu : kasarmut 'hoone sõjaväe allüksuste püsivaks majutamiseks; endisaegne suur töölisperekondade elamu tehase juures'
○ kassarm, kadsarm(u), kasaram, ka(s)sarmann
← vene kazárma 'kasarm'
On ka oletatud, et sõna on laenatud saksa keelest, ← saksa mrd Kasarme 'kasarm'. Laenamist vene keelest osutab tüvevokaal -u, mis lähtub tõenäoliselt vene käändevormist kazármu. Eesti keelest võib olla laenatud eestirootsi kásarm 'kasarm'.

kava : kava : kava 'mõte, plaan; millegi ellu- v läbiviimise üksikasjalik plaan; programm'; van '(bioloogiline) süsteem'
◊ kaavik
← alggermaani *skawwa-
keskülemsaksa schou 'vaatepilt, vaade'
saksa schauen 'vaatama; vaatlema; nägema'
inglise show 'näitama; paistma'
● soome kaava 'šabloon, vorm; eeskuju, juhis; näidis; plaan'; mrd 'vari, kuju; laip'
Aunuse karjala kuavu 'eeskuju, mall; laad, sort; märk, viit'
kaavik on kirjakeeles loodud tuletis, mis lähtub vanemast murdekeelest registreeritud pika esisilbivokaaliga tüvevarianti sisaldavast sõnast kaave 'tont, kummitus'. Eeskujuks on olnud ilmselt soome kaave 'kunstlikult valmistatud peibutuslind, linnukuju; kummitus, viirastus'. Vt ka kaval ja kavatsema.

kes : kelle : keda (küsiv-siduv asesõna isikute vm elusolendite kohta; määramatu asesõna mitmesugustes ebamäärasust väljendavates ühendites)
◊ keegi
● liivi kis 'kes'
vadja tšen 'kes'
soome ken 'kes'
isuri ken 'kes'
Aunuse karjala ken 'kes'
lüüdi ken 'kes'
vepsa ken 'kes'
saami gii 'kes; igaüks'
ersa kije, ki 'kes'
mokša kijä 'kes'
mari kö 'kes'
udmurdi kin 'kes'
komi mrd kin 'kes; kumb'
ungari ki 'kes'
? neenetsi śan 'mitu, mõni'
? eenetsi še, se̮a 'kes'
? nganassaani si̮li̮ 'kes'
? kamassi šən-, šin- sõnades šəndi, šində 'kes'
Soome-ugri või uurali tüvi. Element -s lähtub asesõnatüvest see. Sama element on sõnas mis. Murretes esinevad ka selleta variandid ke(e), ken, kiä. Soome vaste nimetav kääne esineb tänapäeval ainult kõrgstiilis ja teatud väljendeis. Häälikuliselt lähedasi samatähenduslikke tüvesid leidub ka teiste keelkondade keeltes, nt ladina quis, quid 'kes, mis; milline, missugune', vanaindia na-ki 'ei keegi', türgi käm 'kes', tatari kem 'kes', mongoli ken 'kes', grööni ki-na 'kes', aleuudi kin 'kes'. Eesti keelest on laenatud soome mrd kes.

kets : ketsi : ketsi 'korvpallisaabas'
← vene ked, kõnek keds 'kets'
Vene sõna lähtub ingliskeelsest kaubamärgist Keds, mida kandsid 20. sajandi alguses turule toodud kummitallaga spordijalatsid.

kiir : kiire : kiirt 'mingist valgusallikast, helendavast kehast lähtuv sirge valgusjoon' kirg

kiisu : kiisu : kiisut 'kass (hellitlevalt)'
○ kiis(s), kiisi, kiidsu
← vene kísa 'kiisu, kassike'
-u on kas eesti keeles lisatud liide või lähtub vene käändevormist kísu.

kips : kipsi : kipsi 'mineraal, vett sisaldav kaltsiumsulfaat; sellest kivimist kuumutamisel saadav jahujas aine, mis veega tainaks segatuna ruttu tardub'
← saksa Gips 'kips'
Meile saksa keelest laenatud, paljudes keeltes tuntud sõna lähtub kreeka keelest, ← vanakreeka gýpsos 'kips, kriit'.

koht : koha : kohta 'ruumi, pinna v joone punkt v piirkond; maa-ala'
◊ kohe1, kohe2, kohendama, kohta, kohus1, kohus2, kotus
● liivi kū’oḑi 'õige; otsene, sirge', kū’odõ 'kohus (õigusorgan)'
vadja kõhta 'koht; kohe'
soome kohta 'koht; varsti, kohe', kohtuus 'mõõdukus, parajus; õiglus', kohentaa 'kohendada; korda teha, parandada'
isuri kohta 'koht', kohendaa 'parandada, remontida'
Aunuse karjala kohtu 'koht', kohendua 'korrastada; parandada, remontida'
lüüdi koht 'koht', koheta 'parandada, remontida'
vepsa koht 'koht', koheta 'parandada, remontida'
? saami mrd goakti 'peaaegu'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. Teisalt on tüve peetud balti laenuks, ← balti *kokta, mille vasted on leedu kakta 'laup, otsaesine' ja läti kakts 'nurk'. Tuletist kohus hakati tähenduses 'õigusemõistmist teostav riigiorgan' kasutama alles 17. sajandil. Tähenduse eristudes muutus ka käänamistüüp. Murdetuletis kotus lähtub lõunaeestilisest tüvevariandist *kott-. Vt ka kohtama ja kohtlema.

kohv : kohvi : kohvi 'kohviubadest valmistatud jook'
○ kuhv, kõhv, kohev
← alamsaksa koffe 'kohv'
Paljudesse keeltesse koos kohviubadega levinud sõna pärineb algselt araabia keelest, ← araabia qahwa 'kohv'. Araabia sõna lähtub kohvipuu päritolumaa, tänapäeva Etioopia alal asunud Kaffa kuningriigi nimest.

longerdama : longerdada : longerdan 'sihitult kõndima; lonkama' lonkama

luusima : luusida : luusin 'sihitult, kiirustamata (ringi) käima, lonkima'
● vadja luusata '(ringi) kolada, luusida; tuhnida, nuuskida'
On peetud häälikuliselt ajendatud tüveks. Teise seisukoha järgi on laenatud vene keelest nagu ka murdesõna lusima 'tööd tegema, teenistuses olema', ← vene služít' 'teenima'. Murretes on tuntud ka variant lusima 'vedelema'. Vt ka luuslank.

lähen (oleviku ains 1P) 'minema'
◊ läkitama, läte
● liivi lǟ’dõ 'minna; muutuda, saada, jääda; pidada'
vadja lähteä, lätä 'minna v tulla; minema v tulema hakata; tulla, saada, tekkida'
soome lähteä 'minna, minema hakata, lahkuda; ära tulla, maha tulla; pärineda; lähtuda'
isuri lähtiä 'minna; eralduda'
Aunuse karjala ľähtie 'minna, lahkuda; lahti tulla; välja tulla'
lüüdi lähtä 'minna, eralduda'
vepsa ľähtta 'minna; hakata; (välja) tulla; eralduda'
koltasaami liõhttâd 'minna, korraks läbi astuda'
? ersa ľivťems 'viima, vedama'
? mokša ľišťəms 'viima, vedama'
mari lektaš 'minema; sõitma; tõusma (päike, kuu); tärkama'
udmurdi li̮kti̮ni̮ 'tulema, saabuma'
komi lokni̮ 'tulema, saabuma'
idahandi lüγət- 'välja minema; ära minema'
lõunahandi tiwət- 'välja minema; ära minema'
Soome-ugri tüvi. Koltasaami vaste võib olla läänemeresoome keeltest laenatud. Tuletises läte on lõunaeesti tüvevariant lät-, vrd lõunaeesti lätt (oleviku ains 3P) 'läheb'. Eesti keeles on tegusõna vormistikus segunenud kaks tüve, minema. Eesti keelest on ilmselt laenatud soome mrd läkki 'minek', läkillään 'minekul'.

maadlema : maadelda : maadlen 'teineteist haardes hoides vastast seljatada püüdma; millegagi tugevasti vaeva nägema, ägedasti tegevuses olema, rassima'
Võib olla sama tüvi mis maa. Teisalt on arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi, mille vasted võivad olla liivi ma’ddõrtõ, mādõtõ 'sihitult töötada', ersa maďems 'pikali heitma; langema', mokša madǝms 'pikali heitma; langema' ja eesti keeles ka madistama; esimese silbi pikk vokaal võib olla tekkinud rahvaetümoloogilisel ühendamisel sõnaga maa.

maidel : maidla : maidlat 'rünt (kala) (Gobio gobio)'
On arvatud, et võib lähtuda pärisnimest Maydel(l).

meie : meie : meid (mitmuse 1. isiku asesõna)
◊ me
● liivi meg 'meie'
vadja möö 'meie'
soome me 'meie'
isuri möö 'meie'
Aunuse karjala müö 'meie'
lüüdi müö 'meie'
vepsa mii̯ 'meie'
saami mii 'meie'
ersa miń 'meie'
mokša miń 'meie'
mari me 'meie'
udmurdi mi 'meie'
komi mi 'meie'
handi muŋ 'meie (mitm)', min 'meie (kaks)'
mansi mēn 'meie (kaks)'
ungari mi 'meie'
neenetsi mańaʔ 'meie (mitm)', mańi’ 'meie (kaks)'
nganassaani mi̮ŋ 'meie (mitm)', mī 'meie (kaks)'
sölkupi me, mē 'meie'
kamassi miʔ 'meie (mitm)', mište 'meie (kaks)'
matori menďa, mende 'meie'
Uurali tüvi. Vastetes on palju muutusi, mis ei ole reeglipärased, kuid mis on lühikestes ja sagedastes asesõnades tavapärased. Paljudes keeltes võib mitmusliku asesõna tüvega olla segunenud kunagise duaali ehk kaksuse tüvi, mida tänapäeval neis keeltes ei ole. me on algsem sõnakuju, meie on uus nimetava käände vorm, mis lähtub mitmuse omastavast *meiδen.

mis : mille : mida (küsiv-siduv asesõna)
◊ miks, mitte, mitu
● liivi mis 'mis'
vadja mikä 'mis, kes; missugune; miski'
soome mikä 'mis; milline'
isuri migä 'mis'
Aunuse karjala mi 'mis, kes; mitu'
lüüdi mi 'mis; kui palju; kuidas'
vepsa mi 'mis'
saami mii 'mis'
ersa meźe 'mis, milline; keegi, miski'
mokša meźä 'mis, milline; keegi, miski'
mari mo 'mis, milline'
udmurdi ma 'mis'
komi mi̮j 'mis; et'
handi mŭj 'mis, milline; või'
mansi manər 'mis, milline'
ungari mi 'mis'
? neenetsi mi 'midagi söödavat; kraam'
eenetsi mīʔ 'mis'
nganassaani mā 'mis'
sölkupi mi̮ 'asi, kraam (täitesõna)'
kamassi moʔ, mo 'miks'
Uurali tüvi. Mari, udmurdi ja komi vasted eeldavad, et tüves on olnud ees- ja tagavokaalide vaheldust. Element -s lähtub asesõnatüvest see, sama element on sõnas kes. miks on vana saava käände vorm. mitu on vana tuletis. mitte võib lähtuda osastava käände vormist, millele on lisatud liiteid (< *mitäγähän). Vt ka man, misuke, millal, mäherdune, teps.

niplis : niplise : niplist 'luu- v puupulkade ümber mähitud niitidest nende vahelduva keeramise ja ristamisega pitsipadjal põimitud pits'
← alamsaksa knuppels 'pitsid'
← rootsi knyppel, knippel 'malakas, vemmal'; van 'niplamispulk'
Laenatud on teinegi samatüveline alamsaksa sõna või tüve saksa vaste, nüppel.

oks : oksa : oksa 'puu v põõsa tüvest v selle harust lähtuv, hrl puitunud varreharu'
● liivi oksā 'oks'
vadja õhsa 'oks'
soome oksa 'oks'
isuri oksa 'oks'
Aunuse karjala oksu 'oks, haru'
lüüdi oks 'oks'
vepsa oks 'oks'
saami oaksi 'oks; sarve haru'
mari ukš 'oks'
? udmurdi usi̮ 'äke'
? komi vos 'haru, oga'
Läänemeresoome-mari või läänemeresoome-permi tüvi.

pakatama : pakatada : pakatan '(lõhkemiseni, rebenemiseni) paisuma, pungile minema, pungil olema; lõhenema, pragunema'
● vadja pakahtaa 'pakatada, lõhki minna'
soome pakahtua 'lämbuda; nõrkeda; lõhkeda'
Aunuse karjala pakehtuo 'hüübida (vere kohta)'
karjala pakehtuo, pakahtuo 'kinni jääda, paakuda; hüübida (vere kohta); lämbuda, sulguda, lõhkeda'
lüüdi pakehtuda 'pakseneda, hüübida (vere kohta)'
? handi paχǝn- 'tõusma (päikese kohta); järsku tõusma ja üle kallaste ajama'
? ungari fakad 'purskuma, purskama; puhkema, pakatama; lähtuma'
Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome või soome-ugri tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas pagisema. Handi ja ungari vasted võivad olla sel juhul rööpselt tekkinud. Sama tüvi võib olla sõnades pakane, pakk2, pakk4.

paterdama : paterdada : paterdan 'aeglaselt v kohmakalt (edasi-tagasi, sihitult) käima, pehmel märjal pinnal v lumes, vees sumama'; mrd 'lobisema'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Võib olla sama tüvi mis sõnas patrama. Lähedane tüvi on nt sõnas pätt.

pea1 : pea : pead 'keha ülemine ajude ja meeleorganitega varustatud ning kerest kaelaga eraldatud osa; mõistus, mõtlemisvõime, mälu, meelespidamine; miski kujult, asendilt v ülesandelt pead meenutav'
◊ peal, päis, -päits, päitsed, päädima
● liivi pǟ 'pea'
vadja pää 'pea'
soome pää 'pea'
isuri pää 'pea'
Aunuse karjala piä 'pea'
lüüdi piä 'pea'
vepsa pä 'pea'
? saami bákŋi 'põhjapõdra sarve kõige paksem ots'
ersa pe 'lõpp, ots'
mokša pe 'lõpp, ots'
udmurdi pum 'lõpp, ots; äär, serv'
komi pom '(esi)ots, tipp; lõpp'
mansi puŋk 'pea'
ungari fej, fő 'pea'
? neenetsi ṕa- 'alustama'
? eenetsi pεʔ 'lõpp, tagaots; tipp, hari'
nganassaani χiai 'lõpp, tagaots; tipp, hari'
Uurali tüvi. Tuletised päis, -päits, päitsed on moodustatud algsemast tüvevariandist pää. Kirjakeelne tüvevariant pea lähtub erandlikult neist murretest, kus ää > eä. -päits lähtub tuletise päine murdelisest omastavavormist päitse. päädima võib olla moodustatud soome keele eeskujul, vrd soome päättyä 'lõppeda, lõpule jõuda'. Vt ka künnap, peats, pääsema.

potsik : potsiku : potsikut 'topsik, purgike vm (väike) anum'
○ pootsik, po(o)tska
◊ potsku
← vene bóčka 'tünder, tünn, vaat'
Laentüvi on läinud ik-liiteliste sõnade tüüpi. potsku lähtub tõenäoliselt vene käändevormist bóčku või on mõjutanud teised anumaid tähistavad laensõnad, nt pleku, puntsu. Vt ka totsik.

prosta : prosta : prostat kõnek 'lihtlabane'; mrd 'rumal, kohtlane; ropp, räpane, kasimatu'
← vene prostój 'lihtne, tavaline; labane', próstyj 'lihtne, tavaline; kare, jäme; jõhker, mühaklik, rohmakas', prósto 'lihtsalt; on lihtne'
Eesti sõna lähtub vene omadussõna lühivormist.