[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Leitud 10 artiklit

arvustama : arvustada : arvustan 'eeskätt puudusi ning vigu esile tuues hindama, kritiseerima; kriitikuna hinnangut andma'
soome arvostaa 'lugu pidada, hinnata; hinnata, hinnangut anda'
Laenatud kirjakeelde 19. sajandi lõpus. Soome allikas on tuletatud tüvest aru1.

jutt3 : jutu : juttu 'vestlus, kõnelus'
ütlema
vadja juttu 'jutt; kuulujutt; lugu'
soome juttu 'jutt; jutuajamine; lugu'
isuri jutto 'jutt'
Aunuse karjala juttu 'sõnelus, nääklus, vastuvaidlemine'
ersa jovtams 'ütlema; jutustama'
mokša joftams 'rääkima, jutustama'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Tuletises ütlema on ju- muutunud reeglipäratult ü-ks. Vanemas kirjakeeles on ka variant jütlema 'jutlustama'. Eesti keelest on laenatud liivi jut 'jutt' ja jutīst 'jutustada'.

kaup : kauba : kaupa 'ostu-müügi objekt(id); töö saadus, mis on toodetud vahetamiseks (müügiks); kokkulepe ostu-müügi vms kohta; sellise kokkuleppe tingimus(ed)'
-kaupa
alggermaani *kaupa-
vanaislandi kaup 'kaubatehing, äritehing, ost; kokkulepe'
rootsi köp 'ost, ostmine'
saksa Kauf 'ost, ostmine; ostetud asi'
liivi kōp 'kaup, müüdav ese; kaubatehing'
vadja kauppa 'kaubatehing; asi, lugu'
soome kauppa 'kaubandus, kauplemine; kaubatehing; kauplus'
isuri kauppa 'kauba-, abiellumistehing; kauplemine'
Aunuse karjala kauppu 'kauba-, abiellumistehing; pulmad; häda, täbar olukord'
lüüdi kaup 'häda, täbar olukord'
Liivi vaste võib olla ka hilisem, alamsaksa laen. On oletatud, et samatüveline tegusõna kaubitsema on samuti germaani laen, ← alggermaani *kaupijan-, mille vasted on vanaislandi *keypa 'ostma', vanarootsi kȫpa 'ostma'; teiste läänemeresoome keelte vasted on liivi kōpikšõ 'kaubelda, kaubitseda', vadja kauppia, kauppoa 'kaubelda, kaupa teha', soome kaupita, kaupata 'müüa, müütada; kaubitseda', Aunuse karjala kaupita 'hobuseid vahetada, paristada', kaupata 'müüa, kaubitseda, vahetada' (tuletusliited vastetes on erinevad).

kiim : kiima : kiima 'ind, suguiha'; mrd 'iha, himu; rutt, kiirus'
● ? vadja tšiima liitsõnades tšiimaleipä 'rituaalne leib, mida tüdrukud sõid saunas pruudi pesemisel', tšiimapiiraga 'rituaalne pulmapirukas'
soome kiima 'ind, suguiha; paaritusmäng'
Aunuse karjala kiimu 'ind, suguiha; (lindude) paaritusmäng; kihk, kange soov; askeldus, sagin, asi, lugu'
lüüdi kiim(e͔) 'ind, suguiha; paaritusmäng'
vepsa kiḿ '(lindude) paaritusmäng; (lamba, kitse, lehma) ind'
Läänemeresoome tüvi. On ka oletatud, et tuletis soome-ugri tüvest, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on saami gihkat 'mängida (lindude kohta); paarituda; ligi ajada, külge lüüa; nõiduda' (või saami gieibmi 'ind, suguiha'), komi mrd kojni̮ 'mängima (lindude kohta)'; van srmt turni̮-kojni̮ 'nõiduma, ennustama', ungari kéj '(seksuaalne) nauding', mansi kaj- 'mängima (lindude kohta); nõialaule laulma' ja handi koj- 'ennustama, lauldes nõiduma'.

lugema : lugeda : loen 'kirjutatut häälikulises kõnes taastekitama; mingeid muid märke, muud märgisüsteemi lahti mõtestada oskama; arvestama; pidama, arvama'
lugu
liivi luggõ 'loendada; lugeda'
vadja lukõa 'lugeda; palvetada; jutlustada; itkeda; posida; loendada; (millekski, kellekski) pidada'
soome lukea 'lugeda; õppida; loendada; (millekski, kellekski) pidada'
isuri lukkiia 'loendada; loitsida; raamatut lugeda; (millekski, kellekski) pidada'
Aunuse karjala lugie 'lugeda; loendada'
lüüdi lugeda 'lugeda; loendada; korrutada, korrata'
vepsa lukťä 'lugeda; loendada; (millekski, kellekski) pidada; loitsida'
saami lohkat 'lugeda; loendada; (millekski, kellekski) pidada; jutustada, ütelda'
ersa lovoms 'loendama; (millekski, kellekski) pidama'
mokša luvǝms 'lugema; loendama, arvutama; (millekski, kellekski) pidama'
mari luδaš 'lugema; loendama'
udmurdi li̮dǯ́i̮ni̮ 'lugema; loendama, arvutama'
komi li̮ďďi̮ni̮ 'lugema; loendama'
? handi lŏŋət- 'lugema'
mansi lowint- 'lugema; loendama; (millekski, kellekski) pidama'
? ungari olvas 'lugema'
Soome-ugri tüvi. Eesti keelest on laenatud läti luga 'näidend' ja eestirootsi logo 'lugu, jutustus; tähelepanuväärne juhtum; laul, luuletus' (← lugu). Vt ka loetlema.

lugu : loo : lugu 'juhtum, sündmus, sellest räägitav v kirjutatav; olukord, asjaolu(d), asi'; kõnek 'muusikapala; kord, puhk; tükk' lugema

mõistma : mõista : mõistan 'aru saama, taipama; ära arvama'; kõnek 'oskama'
kirderanniku muistma
liivi mȯistõ, muoistõ 'aru saada, taibata'
vadja mõissaa 'mõista, aru saada'
soome muistaa 'mäletada, meeles pidada'
isuri muistaa 'mäletada, meeles pidada'
Aunuse karjala mustua 'mäletada', mujua 'maitsta'
lüüdi muštada 'mäletada, meeles pidada', mujada 'maitsta'
vepsa muštta 'mäletada, meeles pidada; mälestada', mujada 'maitsta; puutuda, katsuda; tajuda, tunda, haista'
ersa mujems 'leidma'
mokša mujǝms 'leidma'
mari muaš 'leidma; saama; ära arvama, otsustama'
? udmurdi majalti̮ni̮ 'puhtaks, ära pühkima; silitama', maď 'jutt, sõna; lugu, pajatus; mõistatus; kõnekäänd'
? komi mojd 'muinasjutt'
handi mŭjǝptǝ- 'ära arvata laskma, mõistatada laskma'
? ungari mutat 'näitama, osutama; ennustama'
Soome-ugri tüvi. Vt ka mõjuma.

mõnu : mõnu : mõnu 'rahuldus-, heaolu-, lõbutunne, nauding'
vadja meno 'minek, kulg; väljaminek, kulu; asi, lugu, juhtum; komme, tava'
soome meno 'minek, sõit; liikumine, hoog; pidulik talitus; (mitm) väljaminek, kulu'
isuri mänö 'minek, väljaminek; koht'
Aunuse karjala meno 'käimine, minek; (mitm) kulu'
saami mânno 'minek, sõit, kord'
Võib olla sama sõna mis vanemas keeles esinev mõnu 'toon, meloodia'; sel juhul võib olla tuletis minema tüvest, esimeses silbis on vokaal muutunud õ-ks. Sama tuletise soome vaste on laenatud, menu.

nali : nalja : nalja 'lõbus lugu v vemp; miski lõbus, naerma ajav'
liivi nōļa 'nali'
vadja naľľa 'nali'
soome nalja 'nali'
isuri nalja 'nali'
? ersa nalkśems 'mängima, lõbutsema, meelt lahutama'
? mokša nalχkəms 'mängima, lõbutsema, meelt lahutama; välgatama, lööma (välgu kohta)'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mordva tüvi; ersa ja mokša sõnad võivad olla selle tüve vasted juhul, kui -k- on liide.

sarnane : sarnase : sarnast 'rohkete ühetaoliseks tegevate ühisjoontega'
vadja saarnaaja, saarnalain '(lahkusu) jutlustaja'
soome saarna 'jutlus, jutlustamine; õpetus-, manitsuskõne'
isuri saarnata 'jutlustada'
Aunuse karjala suarnu 'muinasjutt; lugu, väljamõeldis'
lüüdi suarne͔ 'muinasjutt'
vepsa sarn 'muinasjutt'
komi śorńi 'jutt, jutuajamine; kuulujutt'
? handi sărnaγ- 'loitsima'
Läänemeresoome-permi või soome-ugri tüvi. Vt ka mäherdune, sarn, säherdune.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur