[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

lehis : lehise : lehist 'raske mädanemiskindla puiduga heitlehine okaspuu (Larix)' leht

lobi : lobi : lobi kõnek 'söök, hrl vedel toit v supp; (hrv) lobjakas' lobama

lodi : lodja : lotja 'pukseeritav v iseliikuv tekita (puit)praam kaupade veoks siseveekogudel; Peipsil ja Emajõel kasutatud lühikese laia kerega ning kinnise tekiga laev'
← vanavene lodĭja 'praam, paat'
● vadja loďďa 'paat, lootsik; lodi [?]'
soome lotja 'lodi, praam'
karjala lotja 'lodi, praam'
vepsa lodj 'lodi, praam'
Eesti keelest on laenatud liivi loḑā 'väike madal paat' ja eestirootsi lådi, låde 'lamedapõhjaline paat'.

loib : loiva : loiba 'ujumiseks kohastunud mõlajas jäse'
◊ loivama
● liivi lūoiba 'hülge käpanahast valmistatud pastel; hülgejalg'
Eesti keelest on laenatud läti mrd loiba 'kõver (või muidu inetu) jalg'.

loid : loiu : loidu 'rauge, jõuetu; innutu, ükskõikne, tuim'
● soome mrd loitia 'lamada, lesida; laiselda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Vt ka loikam.

loik : loigu : loiku '(ajutiselt) kogunenud vesi maapinna lohukeses'
● liivi luoik 'org; madal ala, soo'
? soome loikkua 'loksuda, pritsida', loikko 'loksumine; tilk, piisk'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Kui eesti ja liivi sõna algne tähendus on olnud 'org, lohk', võib soome tüvi olla rööpselt kujunenud. Eesti keelest on laenatud eestirootsi låiko 'veelomp'.

loim : loimu : loimu mrd 'veeloik; madal, vesine koht'
● soome mrd loima 'vigastus, õnarus puul'
karjala loima 'vigastus, õnarus puul'
Läänemeresoome tüvi.

lojus : lojuse : lojust van '(kodu)loom (hrl eelkõige veiste kohta)' looma

lonks : lonksu : lonksu 'sõõm, suutäis'
◊ klõnks, lõnks, plõnksuma
● liivi klunkš 'lonks'
vadja klonksu 'lonks'
isuri klonksu 'lonks'
Häälikuliselt ajendatud tüvi.

loos : loosi : loosi 'kokkulepitud toiming otsuse langetamiseks; selleks kasutatav vahend; loteriipilet'
← saksa Los 'saatus; loos, liisk'
Samatüveline tegusõna loosima võib olla samuti laenatud, ← saksa losen 'liisku heitma, loosima'.

loots : lootsi : lootsi 'kohalikke sõiduolusid tundev kapteni nõuandja laeva juhtimisel raskesti läbitavas piirkonnas, eriti sadamasse sisse- ja sealt väljasõidul'
← alamsaksa lōtsman 'loots'
← saksa Lootsmann, Lotse 'loots'
Samatüveline tegusõna lootsima võib olla samuti laenatud, ← saksa lotsen 'lootsima'.

loppis 'mõlkis, lömmis'
◊ loperdama, lopergune
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades lappama, lopsima.

lorris 'nurjas, vussis, untsus, nässus' lora

lorts : lortsu : lortsu 'pehme, lodev v vedel, lörts'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades larts, lirtsuma, lurts, lärts, lörtsima. Eesti keelest võivad olla laenatud läti lorcis 'lörts', lorcēt 'lörtsi sadama', lorcāt 'lortsuma, lodisema'.

loss : lossi : lossi 'valitseja v kõrgaadliku suur pidulik elu- ja esindushoone'
← saksa Schloss 'loss'

lossis 'kokku v laiaks litsutud, lömmis, lotsis' losa
●

lotsis 'lommis, lossis; lontis, longus'
● liivi loţšõ 'lõdvalt rippuda'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades latsuma, litsuma, lutsima, lätsima, lott.

luik : luige : luike 'suur pikakaelaline veelind (Cygnus)' luikama
● vadja luikko 'luik'
soome mrd luikko 'luik'
isuri luikkoi 'luik'
karjala luikku 'hani'

luip : luiba : luipa 'libajas, viltune, kallakas'
On arvatud, et tüve vasted võivad olla soome loiva 'lauge, libajas', karjala loiva 'lauge, libajas; kaitstud, vaikne (rand)', kuigi niisugune häälikuline vastavus on ebatavaline.

luisk : luisu : luisku 'hrl mingist abrasiivist teritusvahend tööriista käsitsi teritamiseks'
◊ luiskama
● vadja luiska 'luisk, kõvasi', luizgata 'luisuga teritada; valetada; visata; lüüa'
soome luiska 'luisk, kõvasi'
isuri luiska 'luisk, kõvasi'
Läänemeresoome tüvi. Sama tüvi on sõnas luiskama 'valetama'. Vt ka liusk.

luits : luitsa : luitsa mrd 'lusikas'
○ loits, luhits, lohets
← vanavene lŭžĭca 'lusikas'
Tartu ja Võru murdes levinud sõna. Laenatud on teinegi samatüveline vanavene sõna, lusikas.

luts : lutsu : lutsu 'pikliku rulja kehaga mageveekala (Lota lota)'
● liivi luts 'luts'
lüüdi luťš́ 'võldas [?]; hink (Cobitis) [?]'; luďž́u 'väike, alla aasta vanune kala'
Läänemeresoome tüvi, võib olla häälikuliselt ajendatud. Eesti keelest on laenatud eestirootsi lots, lutts, lotts 'luts' ja võib-olla ka läti mrd luca, lucis 'luts'.