[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 15 artiklit

eht (käändumatu omadussõna) 'võltsimata; siiras, loomulik; tõeline, õige; tüüpiline'
alamsaksa echte 'seaduslikust abielust sündinud; abieluline; seaduspärane'
saksa echt 'ehtne, puhas; õige; tüüpiline, tõeline'

kartsas : kartsa : kartsast mrd 'redel (ronimiseks); vankriredel; rõuguredel; redelitaoliste külgedega loomasõim; rööbiti puudest alus laeva vettelaskmiseks või kaldale vedamiseks'
?balti
leedu gardis 'vankriredel; võre'
On ka oletatud, et laenuallikas on balti tüvi, mille vasted on leedu skersas 'põigitine' ja läti šķērss 'põigitine', sel juhul on tüve läänemeresoome vasted soome karsas 'kõõrdi; viltune; vaenulik, tõrjuv' ja karjala karsas 'kõver, viltune'.

kesi : kee : kett 'viljatera kest'; mrd 'õhuke nahk, kelme, kile; naha pealiskiht, marrasknahk; ussi (mahajäetud) kest'
kesine, ketendama, kett2
soome ketto 'kelme, kile', mrd kesi 'õhuke nahk, kelme, kile'
isuri kettu 'kelme, õhuke kattekiht, kirme'
Aunuse karjala kettu '(piima)nahk; nahk; (kartuli vms) koor'
lüüdi kett(u) '(ussi) nahk'
vepsa keźi 'lambanahk; töödeldud loomanahk'
saami kat liitsõnas sarvváskat 'põdranahk'
ersa keď 'nahk; koor, kest'
mokša keď 'nahk; koor, kest'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Vt ka kee2, kest, kesv ja kosu.

kõnd2 : kõnnu : kõndu 'väheviljakas, hrl kasutamata v asustamata maa-ala'
lõunaeesti kond
soome kontu 'kodu, kodupaik'; mrd 'loomatoit (hein); turvas; soo'
Aunuse karjala kondu 'maa, maaomand; talu'
lüüdi kond, kondu 'kodupaik, kodutalu'
vepsa -kondus (esineb kohanimedes)
Läänemeresoome tüvi.

lihtne : lihtsa : lihtsat 'keerukuseta, mittekeeruline; tavaline, igapäevane, tagasihoidlik, vähenõudlik; loomulik'
alamsaksa slicht 'lihtne, sile'
saksa schlicht 'lihtne, sile'

loor : loori : loori 'õhuke poolläbipaistev kate'
ploor, kloor
alamsaksa flōr 'gaas(riie), loor(riie)'
saksa Flor 'gaas(riie), loor(riie)'

närv : närvi : närvi 'pindmisi närvilõpmeid v meeleelundeid kesknärvisüsteemiga ühendav perifeersesse närvisüsteemi kuuluv närvikiudude paeljas kogum'; piltl 'püsi, kannatlikkus, enesevalitsemine, psüühiline tasakaal jms'
saksa Nerv 'närv; (mitm) närvikava, enesevalitsemine, psüühiline tasakaal'
Meile saksa keelest laenatud, paljudes keeltes levinud sõna pärineb algselt ladina keelest, ← ladina nervus 'soon, lihas, närv; (pilli) keel, vibunöör; loomanahk; rihm, ahelad'.

peldik : peldiku : peldikut 'käimla'
?alamsaksa *pȫldīk 'roiskveetiik, -auk, roojatiik, -auk'
?alamsaksa spelt 'agan'
Esimene võimalik allikas on liitsõna: pōl, pūl 'veega täidetud süvend' + dīk 'tiik'. Seda ei ole küll registreeritud sõnaraamatutes, kuid sõna ei saa oma tähenduse poolest olla kirjalikes ürikutes tavaline. Teise allika puhul on -ik eesti keeles lisatud liide, nii saadud tuletise esialgne tähendus võis olla 'aganasara', mida varem kasutati ka käimlana. Eesti keelest on laenatud eestirootsi pältik, päldik(o) 'käimla' ja võib-olla ka baltisaksa Peldik 'käimla'.

polut : poluti : polutit mrd 'lavats, nari; loomasõim'
polot, polok
vene mrd poláti (mitm) 'magamislava (talutoas), lavats'
Tugineb põhjavene o-liste murrete variandile polot, mitmuses poláti.

raha : raha : raha 'üldine ametlik maksevahend müntide ja rahatähtede kujul'
alggermaani *skraχā
vanaislandi skrá 'kuivanud loomanahk'
norra skraa 'nahatükk'
vanarootsi skrā 'dokument (pärgamendil)'
liivi 'raha'
vadja raha 'raha'
soome raha 'raha'; rhvl 'orav(anahk)'
isuri raha 'raha'
Aunuse karjala raha 'raha'
vepsa raha 'hõbe'; van (mitm) raha'

rokk : roka : rokka 'rukkijahust ja külmast veest loomajook; jahukört; mustus, räpp'
liivi rok 'supp; puder; jook'
vadja rokka 'kapsasupp; oblikasupp'
soome rokka '(paks herne)supp; hernes, uba'
isuri rokka 'kapsasupp; hernesupp'
Aunuse karjala rokku 'supp (eriti liha- v kalasupp)'
lüüdi rokk(e͔) 'supp'
vepsa rok 'hernesupp'
idahandi rok 'kala rasvast ja sooltest keedus, mida leivaga süüakse'
läänemansi raγt (mitm) 'rasva keetmisel tekkiv sade, mida süüakse'
Soome-ugri tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi råkk 'sigadele keedetav jahu ja vee segu; supp, kört'.

roog1 : roa : rooga 'söök, toit'; mrd 'supp, leem'
alggermaani *rōkā
keskülemsaksa ruoche 'hoolitsus'
alamsaksa roke, ruke 'hoolitsus'
vadja rooka 'söök, toit; loomatoit'
soome ruoka 'söök, toit'
isuri rooga 'söök, toit'
Aunuse karjala ruogu 'söök, toit; loomatoit'
lüüdi ruog 'söök, toit'
Laenatud on ka germaani tüve skandinaavia tuletis, rookima.

sõre : sõreda : sõredat 'hõre, harv; jäme, jämedateraline'
sora-,sore
?indoeuroopa *ḱer-, *ḱoro-
saksa Hirse 'hirss'
leedu šerti 'toitma, söötma', šaras, pa-šaras 'loomatoit'
vadja sorõa 'suur, jäme; sõre; jämedakoeline; harv'
soome sora 'kruus; kivikillustik'
isuri sorriia 'kare, jämedakoeline, jämedateraline, suur'
vepsa sorou 'kare, jäme; jämedalt jahvatatud'
? ersa śuro 'tera, vili'
? mokša śora 'tera'
On ka arvatud, et võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi, sama mis sõnas sorama. Mõnikord on arvatud, et tähenduses 'hõre, harv' on tegemist eri päritolu tüvega, mille vasted on soome sorea 'ilusa kehaehitusega, sihvakas, kena', isuri sorriia 'uhke, tore, hea välimusega' ja karjala sorie 'pikk ja sale; sirge ja väheste okstega (puu); selge; kena'. Vt ka hõre.

terve : terve : tervet 'sellises seisundis olev, kus kogu organism funktsioneerib normaalselt, on heas korras, mitte haige ega viga saanud; loomulik, normaalne, rikkumata; (esemete kohta:) korras ja kasutuskõlblik, mitte katkine; mitte osadeks lõigatud, tükeldamata; miski täies ulatuses, kogu'
lõunaeesti terveh
tere
?algindoiraani
avesta drvā 'terve'
liivi tīera 'mitte haige; kogu'
vadja terve 'mitte haige; vigastamata; kogu; tere', tere 'tere'
soome terve 'mitte haige; loomulik, normaalne, rikkumata; vigastamata; tere'; mrd 'kogu'
isuri terve 'mitte haige; vigastamata, korras', tere 'tere'
Aunuse karjala terveh 'mitte haige; vigastamata, korras, riknemata; tere'
lüüdi ťerveh 'mitte haige; jämeda südamikuga puu; tere'
vepsa ťerveh 'mitte haige'
On ka arvatud, et tuletis tüvest tõrv. tere on kiirkõneline tüvevariant. Tõenäoliselt on eesti keelest laenatud liivi tierī 'tere' ja soome mrd tere 'tere'.

väiv : väivi : väivi 'loomadel nugiv parasiitputukas (Mallophaga)'
balti
leedu vievasa 'linnutäi', vievesa 'looma- v hanetäi'
vadja väive 'loomatäi'
soome väive 'loomatäi'
karjala väiveh 'loomatäi'

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur