[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

jõgi : jõe : jõge 'looduslik vooluvesi, mis maapinna kallakuse tõttu voolab püsivalt tema enese kujundatud süvendis'
● liivi jo’ug 'jõgi'
vadja jõtši 'jõgi'
soome joki 'jõgi'
isuri jogi 'jõgi'
Aunuse karjala jogi 'jõgi'
lüüdi ďogi 'jõgi'
vepsa jogi 'jõgi'
saami johka 'jõgi'
ersa Jov (Mokša jõgi)
komi ju 'jõgi'
ungari van jó (kohanimede lõpuosis)
Soome-ugri tüvi. Sageli esitatud Obi ugri ja samojeedi vasted on tüve juga1 vasted.

kivi : kivi : kivi 'looduses esinev kõva mineraalne aine; kõvast mineraalsest ainest looduslik keha; luuvilja seeme; anorgaanilisest ainest kõva moodustis mõnes elundis; kõva sadestis v katt millegi pinnal'; mrd 'seebikivi; pliiatsisüda, grafiit'
● liivi ki’v, ki’uv, ki’u 'kivi; käsikivi'
vadja tšivi 'kivi; tulekivi; (mitm) keris; käsikivi; veskikivi; liivapugu, lihasmagu'
soome kivi 'kivi; luuvilja seeme'
isuri kivi 'kivi; võrgukivi; kivimäng; (mitm) käsikivi; veskikivi'
Aunuse karjala kivi 'kivi; ankrukivi; käsikivi'
lüüdi kivi 'kivi; käsikivi; veskikivi'
vepsa kivi 'kivi; veskikivi'
ersa kev 'kivi'
mokša kev 'kivi'
mari kü 'kivi'
udmurdi ke̮ 'veskikivi'
komi ki liitsõnas izki 'veskikivi'
handi kew 'kivi; veskikivi'
mansi kaw 'kivi; võrgukivi; käsikivi'
ungari kő 'kivi; kalliskivi; neerukivi, sapikivi'
Soome-ugri tüvi. Vt ka kivirik, veski.

koobas : koopa : koobast 'looduslik õõnsus maakoore pindmises osas; õõnsus, tühe'
● vadja kooppa '(kartuli)koobas; kelder'
soome kuoppa 'auk, süvend; õõs'
isuri kooppa 'auk; kartulikoobas'
Aunuse karjala kuoppu 'kartulikoobas; kelder'
lüüdi kuop 'kartulikoobas'
vepsa kop 'auk; kartulikoobas'
Läänemeresoome tüvi. Kaugematest sugulaskeeltest esitatud vasted mari kup 'soo', udmurdi gop 'auk, süvend, lohk, nõgu' ja komi ge̮p 'väike järv; süvend, lohk' on häälikuliselt kaheldavad. Murdeti esineb ka liiteta tüvi koop, kuup .

mirgel : mirgli : mirglit kõnek 'looduslik abrasiiv, mida kasutatakse ihumis- ja lihvimisvahendite valmistamiseks ning poleerimiseks' smirgel

smirgel : smirgli : smirglit 'korundist, kvartsist jm mineraalidest koosnev looduslik abrasiiv, mida kasutatakse ihumis- ja lihvimisvahendite valmistamiseks ning poleerimiseks'
○ mirjel, mürgel, mürjel, mürjen
◊ mirgel
← saksa Schmirgel 'smirgel, rauda sisaldav pruunikas v sinakas kivim, mida kasutatakse tükina v pulbrina metalli v kivi lihvimiseks v klaasi lõikamiseks'

teemant : teemandi : teemanti 'kõvim looduslik mineraal, säravaim ja hinnalisim kalliskivi'
← alamsaksa dēmant 'teemant'
← saksa van Demant 'teemant'

viiruk : viiruki : viirukit 'lõhnaainena kasutatav looduslik vaik'
← alamsaksa wirōk 'viiruk'