[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

koit : koidu : koitu 'idataeva helendus enne päikesetõusu'
● liivi kuoi 'koit'
soome koi 'koit'; mrd 'ida'
komi ki̮a 'koit'
handi χuńəľ 'koit'
mansi χuj 'koit'
ungari hajnal 'koit'
? neenetsi χajerᵊʔ 'päike'
? eenetsi kaja 'päike'
? nganassaani kou 'päike'
? sölkupi k͔uə̑ćǝ 'kuumus; kuum, palav'
? kamassi kuja 'päike'
? matori kaja 'päike; päev'
Soome-ugri või koguni uurali tüvi. koit on vana tuletis. Liiteta tüvi on saarte murdes esinev sõna koi 'eha(valgus)'. Vt ka kae.

loib : loiva : loiba 'ujumiseks kohastunud mõlajas jäse'
◊ loivama
● liivi lūoiba 'hülge käpanahast valmistatud pastel; hülgejalg'
Eesti keelest on laenatud läti mrd loiba 'kõver (või muidu inetu) jalg'.

loid : loiu : loidu 'rauge, jõuetu; innutu, ükskõikne, tuim'
● soome mrd loitia 'lamada, lesida; laiselda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Vt ka loikam.

loik : loigu : loiku '(ajutiselt) kogunenud vesi maapinna lohukeses'
● liivi luoik 'org; madal ala, soo'
? soome loikkua 'loksuda, pritsida', loikko 'loksumine; tilk, piisk'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Kui eesti ja liivi sõna algne tähendus on olnud 'org, lohk', võib soome tüvi olla rööpselt kujunenud. Eesti keelest on laenatud eestirootsi låiko 'veelomp'.

loim : loimu : loimu mrd 'veeloik; madal, vesine koht'
● soome mrd loima 'vigastus, õnarus puul'
karjala loima 'vigastus, õnarus puul'
Läänemeresoome tüvi.

lont : londi : lonti van 'köis, nöör; tõrvik; (elevandi, mammuti) pikk lihaseline ning painduv ülahuulega kokku kasvanud nina'
← alamsaksa lonte, lunte 'süütenöör'
Võib olla segunenud lontima tüvega.

lott : loti : lotti 'naha- v rasvavolt; vana vormitu müts'
◊ lotakas, lotendama, lotu
● vadja lottollaa, lottoza 'lontis'
soome lotto 'lõtv, rippuv', lotto-, lotta- liitsõnades lottokorva, lottakorva 'lontkõrv; peast eemale hoiduvate kõrvadega'
isuri lotta- liitsõnas lottakorva 'suurte kõrvadega, lontis kõrvadega'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades lotsis, lokk2, lokuti, lätu. Vt ka lodu1, loterdama.

lõit : lõida : lõita 'teabe levitamise vahend, kommunikatsioonivahend'; mrd 'meremeheruupor, kõnetoru'
Võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi, vrd murretes löidutama 'kisama'. Teisalt on oletatud, et loitma tüve variant.

oit : oidu : oitu mrd 'loik, lomp, vett täis auk'
● vadja uitto '(vee)loik, lomp; lodu, soovik, madal vesine koht (heinamaal v metsas)'
soome mrd uitto 'kergesti vesiseks muutuv koht, kevaditi vee all olev heinamaa'
isuri uitto 'vana jõesäng; lomp'
karjala uitto 'väike järv; vesine org'
lüüdi uitto 'kitsas ja pikk märg heinamaa küngaste vahel'
vepsa uit 'tiik, suur lomp'
On arvatud, et võib olla tuletis ujuma tüvest. Pakutud ugri keelte vasted, handi ui̯ŋǝt͕ 'madal heinamaa, mis on suurvee ajal üle ujutatud', mansi ōjta 'niit, üleujutatud ala, soo', on ilmselt teist päritolu.