[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

lontrus : lontruse : lontrust 'loru inimene v loom'
● liivi lontõr 'hooletu, lohakas inimene'
Võib olla laenatud, ← saksa Lunterus, Luntrus 'päevavaras, logard' (peamiselt alamsaksa aladel). Muganemisel on võidud rahvaetümoloogiliselt seostada sõnaga lontima. Baltisaksa sõna Lontrus 'tölplane; kohmakas (ja saamatu) inimene' on peetud ka eesti laenuks. Teisalt on arvatud, et tuletis lontima tüvest.

looder : loodri : loodrit 'logeleja, laiskvorst'
← vene lódyr’ 'logard'
Laensõna levikut on toetanud omatüvi lodev, mõjutada on võinud ka alamsaksa lod(d)er 'lodev inimene, logeleja, logard'. Samatüveline tegusõna looderdama võib olla samuti laenatud, ← vene lódyrničat’, mrd lódarit’ 'looderdama, logelema' või ← baltisaksa loddern 'laisklema, vedelema, logelema'. Vt ka looberdama.

lurjus : lurjuse : lurjust 'alatu inimene, kaabakas'
● vadja lurjuz 'looder, laiskvorst'
soome lurjus 'lurjus, kaabakas, lontrus, vurle'
isuri lurjus 'laisk'
karjala lurjakehtoa 'vedelda, logelda, laiselda'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi lurios 'petis, vigurivänt' ja baltisaksa Lurjus, Lurjes 'mühakas, molkus, logard'.

raisk : raisa : raiska (pahameelt v halvakspanu väljendav sõna); van 'raibe, korjus'; mrd 'praht'
● liivi raiskõ 'raisata, pillata'
vadja raiska 'raisk, raibe (sõimusõna)'
soome raiska 'vaeseke, õnnetuke, vaene; praht, rämps'; mrd 'kiskja, röövloom; korjus, raibe'
isuri raiska 'vaeseke, õnnetuke, vaene'
Aunuse karjala rašku 'raisk, raibe (sõimusõna)'
lüüdi rašk '(naeri) koored, jäänused'
vepsa rašk 'kulunud, rebenenud, vilets (kasuka kohta)'
On arvatud, et tuletis tüvest raja2. Eesti keelest on laenatud eestirootsi raisk 'logard, looder; praht, rämps' ja raisk 'raiskama; ära rikkuma; (ära) põlgama', raiskot, raiska 'raiskama' (← raiskama). Vt ka raibe.

vurle : vurle : vurlet 'linlane; untsantsakas, rasket (kehalist) tööd vältiv, hõlpsamat läbisaamist otsiv kerglasevõitu inimene'
← vene mrd furléj(t) 'logard, laiskvorst, laisk ja loll inimene'
Vene sõna on laenatud saksa keelest, ← saksa Fuhrleute (mitm) 'voorimehed'.