[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

jahmerdama : jahmerdada : jahmerdan 'askeldama, sekeldama; lobisema'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kahmama, rahmama ja sahmama.

jamps : jampsi : jampsi 'segane jutt', sonimine'; kõnek 'rumalus, totrus'
← rootsi mrd jamsa 'jampsima, jamama'
Peetud ka eestirootsi laenuks. Teisalt on võimalik, et eestirootsi jams 'loba; lobisema' on laenatud hoopis eesti keelest.

jorisema : joriseda : jorisen 'madalat (põrisevat) heli v häält tekitama'
◊ jorrama, jõrisema, jõrrama
● liivi jo’r 'joru; laulujoru'
soome jorista 'loriseda, lora ajada; joriseda'
isuri jora 'lobasuu, laterdis'
Aunuse karjala jorostua 'pikalt ja valjusti laulda v rääkida'
lüüdi ďorotada 'laulu jorutada'
vepsa jorotada 'kraapida, hõõruda; sahiseda, krabiseda; vuliseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades jura, jörisema ja lora. Eesti keelest on laenatud eestirootsi iåra 'loriseja, lobiseja; lorisema' ning võib-olla ka baltisaksa jorren 'lobisema, latrama' ja läti mrd jora 'lärm, lament'.

klaperdama : klaperdada : klaperdan 'lõgistama, plagistama'; mrd 'tuulamismasinaga töötama; lobisema; taga rääkima'
← saksa klappern 'lõgisema, plagisema, plõgisema, klõbisema, kolisema; lõgistama, plagistama, plõgistama, klõbistama, kolistama'; Klapper 'käristi, lõgisti; lobiseja, keelepeksja'
Liitsõna klaperjaht esikomponent on saksa keelest laenatud, järelkomponent tõlgitud, ← saksa Klapperjagd 'ajujaht, kus jahiloomade ajamiseks tekitatakse kära'.

latrama : ladrata : latran 'lobisema, plärama'
◊ platrama
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades patrama, vatrama, plätrama. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka teistes keeltes, nt rootsi pladdra 'lobisema, laterdama, vadistama', saksa pladdern 'ladinal sadama'.

lora : lora : lora 'tühi jutt, loba'
◊ lorisema, lorris, loru, lõrisema, lõrrama
● liivi lorīkšõ 'välja voolata; lobiseda'
vadja lorisa 'lobiseda'
soome lorista 'soriseda, loriseda; vuliseda, suliseda'
isuri loru 'lobiseja'
karjala lorissa 'soriseda, loriseda; vuliseda, suliseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades larisema, lira, lurisema, lärisema, lörisema, jorisema, korisema, norisema, sorama, torisema, lobama. Eesti keelest on laenatud liivi lorā 'hoopleja, kiidukukk'; lorū 'loba', eestirootsi låra 'rumal jutt', läti mrd lorāt, lorizāt 'lorama, lorisema' ja baltisaksa lorren 'lobisema, latrama'.

lõhverdama : lõhverdada : lõhverdan 'häälekalt, naerdes lobisema, latrama, taga rääkima'; mrd 'edevalt, rahutult ümber jooksma'
Häälikuliselt ajendatud tüvi.

lällama : lällata : lällan 'joobnuna pehmel keelel rääkima, laulujoru ajama vms; lalisema; lobisema'
● soome van srmt lällättää 'pehmelt rääkida; tuikuda, vaaruda; äiutada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades lillutama, lullitama, lallitama 'lalisema; trallitama', lallutama 'lällutama'. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka teistes keeltes, nt liivi lälīkš 'laliseda; lällata', läti mrd lelluōt 'kisama; ulguma; lalisema, lällama'.

lärisema : läriseda : lärisen 'valju plekist heli, tärinat, põrinat tekitama, lõrisema'
◊ lärakas,plära,plärakas,plärisema,pläru
● liivi lärīkšõ 'näägelda, lärmata, karjuda', plärīkšõ, plärīņţõ 'lõgiseda, plagiseda; lobiseda', plärā 'kõristi (mänguasi)'
vadja lärisä 'valetada [?]; luisata [?]', plärisä 'plärada, pläriseda, lobiseda'
soome mrd läristä 'põriseda, vuriseda; lobiseda'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades larisema, lira, lora, lurisema, lörisema, pläma, kärisema, särisema, tärisema, värisema. Häälikuliselt ja tähenduslikult lähedasi tüvesid on ka teistes keeltes, nt saksa plärren 'töinama, ulguma; kriiskama; röökima', läti mrd plerrēt, pļe(r)rāt, pļerēt 'lobisema', pļera 'lobasuu; pläristi', leedu plerpti 'lärmama, kisama; põrisema'.

paterdama : paterdada : paterdan 'aeglaselt v kohmakalt (edasi-tagasi, sihitult) käima, pehmel märjal pinnal v lumes, vees sumama'; mrd 'lobisema'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Võib olla sama tüvi mis sõnas patrama. Lähedane tüvi on nt sõnas pätt.

platrama : pladrata : platran 'lobisema' latrama

pläägutama : pläägutada : pläägutan kõnek 'lobisema, pläkutama'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas näägutama.

puhuma : puhuda : puhun 'õhku tugeva vooluna (suu kaudu) välja tõukama; (õhumassi kohta:) liikuma; rääkima, lobisema'
◊ puhandama,puhisema,puhitama,puhk1,puhkama,puhkima
● liivi pū'ontõ 'ajada, puhuda; raisata, pillata'
vadja puhua 'puhuda; puhitada; pursata'
soome puhua 'rääkida'
isuri puhhuua 'puhuda, hingata'
Aunuse karjala puhuo 'puhuda; loitsida; rääkida'
lüüdi puhuda 'puhuda; loitsida; puhudes naerist külvata'
vepsa puhuda 'puhuda; loitsida'
saami bossut 'puhuda; sügavalt hingata, hingeldada'
? handi pŏᴧ- 'puhuma'
? mansi puti- 'sülitama; suust vett pritsima'
? sölkupi puttu 'sülg'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome-saami või uurali tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades suhisema, tuhisema. Sõnades puhk, puhkama, puhkima on k-liide. Eesti keelest on laenatud isuri puhada 'puhata'. Vt ka puhev, puhkema.

reetma : reeta : reedan 'kellegi usaldust petma v kuritarvitama; oma kohuse, truudusvande v lubaduse vastaselt talitama; ära andma (nt vaenlase poole üle minnes)'
Keeleuuenduse ajal loodud tehistüvi, impulss-sõna on võinud olla saksa verraten 'reetma, ära andma; (välja) näitama, paljastama; välja lobisema'.

sonima : sonida : sonin 'segaselt ja seosetult kõnelema; rumalusi, mõttetusi rääkima; unistama'; mrd 'solistama, sorima'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi siåna 'rääkima; lobisema'.

sorama : sorada : soran 'vedeliku joana voolamisest tekkiva heli saatel jooksma, sadama vms; ladusalt kulgema'; mrd 'pudistades rääkima, lobisema'
○ lõunaeesti tsorama
◊ -sori,-sorr,soru1,sõrisema
● vadja šorata, šorisa 'soriseda'
soome sorista 'sumiseda'
isuri ťš́orissa 'soriseda'
Aunuse karjala šorie 'midagi osavalt v energiliselt teha'
lüüdi ťš́oraitta, ťš́orista 'suliseda'
vepsa čoraita 'uriseda, koriseda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades korisema, lora, norisema, sirisema, surisema, solisema, sosisema. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi tüvesid on ka kaugemates sugulaskeeltes: mansi śurγ- 'jooksma (vee kohta), sorisema', handi śări- 'jooksma (vee kohta), sorisema', ungari csorog 'tilkuma, voolama', neenetsi śurᵊmpǝ- 'jooksma', eenetsi simī (mineviku ains 3P) 'jooksma', sölkupi śorəmpi- 'tilkuma, voolama', kamassi šшr- 'jooksma'. Vt ka sorima1, sorts, sõre.

vatrama : vadrata : vatran 'lobisema, vadistama'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades latrama ja patrama.