[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

aul : auli : auli 'Eestis läbirändajana tuntud väike sukelpart (Clangula hyemalis)'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, matkib linnu kevadist laulu. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi linnunimetusi on sugulaskeeltes, nt soome alli 'aul', karjala alli 'aul', lüüdi aľľi 'aul', komi mrd avli̮k 'aul', handi awleχ, allaj 'teatud part', ning naaberkeelteski, nt vene mrd al(l)ejka, aulyk, aulják 'aul', rootsi mrd alla, alle 'aul'.

hõõtsik : hõõtsiku : hõõtsikut 'linnu pugu; struuma, suurenenud kilpnääre'; mrd 'kõht' õõtsuma

jalg : jala : jalga 'inimese alajäse, linnu tagajäse, paljudel loomadel jäse v kulgemiselund'
● liivi jālga 'jalg'
vadja jalka 'jalg'
soome jalka 'jalg'
isuri jalga 'jalg'
Aunuse karjala jalgu 'jalg'
lüüdi ďalg 'jalg'
vepsa jaug 'jalg'
saami juolgi 'jalg'
ersa jalgo 'jalgsi'
mokša jalga 'jalgsi'
mari jol 'jalg'
ungari gyal- sõnas gyalog 'jalgsi'
Soome-ugri tüvi. Vt ka jälg ja lall.

kamm : kammi : kammi 'piidega ese juuste korrastamiseks; muu piidega ese (kangareha, linaraats, linahari)'
← saksa Kamm 'kamm; kangasuga; hari (linnul; mäel)'

kiivitaja : kiivitaja : kiivitajat 'pika kuklasuletutiga rohelise ülapoole ja valge alapoolega lind (Vanellus vanellus)'
● liivi kīviţ 'kiivitaja'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas koovitaja. On ka oletatud, et alamsaksa laen, ← alamsaksa kivit, kiwit 'kiivitaja', kuid pigem on linnu häälitsust matkiv tüvi rööpselt kujunenud.

kiur : kiuru : kiuru 'pruunika ülapoole ja triibulise, heledama alapoolega lõokesetaoline lind (Anthus)'; mrd 'lõoke'
○ kirderanniku kiuru
? ← balti
läti cīrulis 'lõoke'
● vadja kiuru, hrv tšiuru 'lõoke'
soome kiuru 'lõoke'
isuri kiuru 'lõoke'
Aunuse karjala kiuru 'lõoke'
lüüdi kiur(oi), ḱiuru 'lõoke'
Võib olla ka häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi: linnu häälitsust jäljendav tüvi võib olla läänemeresoome ja balti keeltes rööpselt tekkinud. Peamiselt kirderannikumurretes tähenduses 'lõoke' tuntud sõna on kirjakeeles kasutusele võetud perekonda Anthus kuuluvaid linde märkiva zooloogiaterminina.

küüdus : küüduse : küüdust 'linnu muust tiivasulestikust erinevalt värvunud küünraosa' küüt1

laps1 : lapse : last 'inimene sündimisest kuni sugulise küpsemise alguseni; järglane, poeg v tütar'
○ lõunaeesti lats
● liivi läpš 'laps'
vadja lahsi 'laps; (looma, linnu jne) poeg'
soome lapsi 'laps'
isuri laps 'laps'
Aunuse karjala lapsi 'laps'
lüüdi lapš 'laps'
vepsa lapś 'laps; lapsuke'
? ersa lavś 'häll'
? mokša lavks 'häll'
? mari lepš 'häll; lapse kandekorv'
? neenetsi jebcᵊ 'häll'
? eenetsi liču 'häll'
? nganassaani labsə 'häll', labsǝkǝǝ 'noorim laps'
? sölkupi ćopsǝ 'häll'
? kamassi ťeps 'häll'
Läänemeresoome või uurali tüvi. Kaugemate sugulaskeelte vasted on kaheldavad tähenduserinevuste tõttu. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Laps 'laps'.

lind : linnu : lindu 'tiibade ja sulgkattega kahejalgne selgroogne loom'
● liivi lind 'lind'
vadja lintu 'lind'
soome lintu 'lind'
isuri lindu 'lind'
Aunuse karjala lindu 'lind'
lüüdi ľind 'lind'
vepsa ľind 'lind'
? saami loddi 'lind; lendav putukas'
? mari luδo 'part'
? handi lont 'hani'
? mansi lunt 'hani'
? ungari lúd 'metshani'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. Kaugemate sugulaskeelte vasted eeldavad ebareeglipärast vokaalimuutust.

linn : linna : linna 'suur oma halduse ja juriidiliste õigustega asula, kus inimesed ei elatu põllumajandusest'; van 'kindlus, kants'
● liivi nīn 'loss, linnus'
vadja lidna 'linn'
soome linna 'linnus, kindlus; loss'
isuri linna 'linn'
Aunuse karjala linnu 'linn'
lüüdi ľinn 'linn'
vepsa ľidn 'linn'
Läänemeresoome tüvi.

metsis : metsise : metsist 'okasmetsades elutsev hanesuurune kanaline (Tetrao urogallus)'
● vadja mettso 'metsis'
soome metso 'metsis'
isuri metsoi 'metsis'
Aunuse karjala mečoi 'metsis'
lüüdi metšoi '(isane) metsis'
vepsa mecoi 'metsis'
Võib olla linnu vanema nimetuse mõtus variant, mida rahvaetümoloogiliselt on seostatud sõnaga mets. On peetud ka tuletiseks tüvest mets .

mälv2 : mälve : mälve 'linnu rinnak'
● soome mälvi 'linnu rinnak'
karjala mälvi '(tapetud) looma rinnaosa; lihav, priske inimene'
? saami mielga 'rinnak, rinnaluu (koos lihaga)'
? ersa meľke sõnaühendis tuvoń meľke 'sea kõht, magu'
? mokša mäĹkä 'sea rind'
? mari mel 'rind; särgi kaelaauk'
? udmurdi mi̮l 'rind, esiosa'
? handi mewəl 'rind'
? mansi māγl 'rind'
? ungari mell 'rind'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. Soome-ugri päritolu eeldab läänemeresoome keeltes ebareeglipärast häälikumuutust *-lk- > -lv-. Vt ka mälv1.

nokk : noka : nokka 'pikenenud näoluudest ning üla- ja alalõualuust moodustunud sarvkestaga kaetud elund lindudel; esemete (rõhtsuunas) eenduv v konksjalt väljaulatuv osa (nt mütsisirm, anuma tila)'
● vadja nokka 'nokk (linnul); ots, teravik, konks'
soome nokka 'nokk (linnul); tipp, ots, tila'
isuri nokka 'nokk (linnul); tipp, ots'
Aunuse karjala ńokku 'nokk (linnul); nina; tipp, ots; tükk; serv, äär', ńuokku 'nokk (linnul)'
lüüdi ńokk(e͕) 'nokk (linnul); nurk; tipp, ots'
vepsa ńok 'nokk (linnul); astel (putukal); nurk; tipp, ots, neem'
Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedasi tüvesid esineb ka kaugemates sugulaskeeltes, nt mansi nāχwi 'nokkima' ja handi noχ- 'nokkima'. Teisalt on oletatud, et germaani laen, ← alggermaani *χnukka-, mille vasted on rootsi nock 'raaots; katusehari' ja islandi hnokki 'konks, haak; neem'. Vt ka noku ja nokutama.

poeg : poja : poega 'otsene meessoost järglane; looma otsene järglane; pistik, tütartaim vms'
○ lõunaeesti poig, kirderanniku poig
◊ poiss
● liivi pūoga (osastav pȯigõ) 'poeg, looma poeg'
vadja poika 'poeg; poiss, noormees; looma, linnu poeg'
soome poika 'poiss; poeg; looma, linnu poeg'
isuri poiga 'poiss; poeg; looma poeg'
Aunuse karjala poigu 'poeg; looma poeg'
lüüdi poig(e͔) 'poeg; looma poeg'
vepsa poig 'poeg; looma, linnu poeg'
? ersa bujo, pijo 'lapselaps'
udmurdi pi 'mees, poeg; laps; looma poeg'
komi pi 'mees, poeg; laps; looma poeg'
handi păχ 'poeg'
mansi piγ 'poeg; poiss'
ungari fi '(hrv) poiss; looma poeg', fiú 'poiss; poeg'
Soome-ugri tüvi. Läänemeresoome keelte sõnades võib olla vana liide, vormid poja, pojuke(ne) võivad olla tekkinud nõrgaastmelise tüve poja- üldistumisest või neis on vana liiteta tüvi. Sõnas poiss on vana liitelaadne element. Läänemeresoome keeltest (ilmselt soome keelest) on sõna laenatud skandinaavia keeltesse, rootsi pojke 'poiss', norra poik, poike 'poiss'. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Poiso 'väike poiss' (← poisu) ja soome mrd poissi '(väike) poiss' ning võib-olla ka isuri poissi 'poiss', vadja poissi 'poiss, noormees'.

pugu : pugu : pugu 'paljude loomade peamiselt toidumahutina talitlev söögitoru lai osa'; kõnek 'kõht; linnu puguala'
● ? soome mrd pukama 'kühm, koeranael; sälk'
? karjala pukama 'kühm; (puu)pahk'
Võib olla läänemeresoome tüvi. On ka arvatud, et eesti sõna võib olla hoopis häälikute kohavahetusega saadud variant kubu tüvest.

puna : puna : puna 'maasikate, pohlade, vere vms värvus'
◊ pune
● liivi pu’nni 'punane'
vadja puna 'puna', punanõ 'punane'
soome puna-, punainen 'punane'
isuri punnain 'pruun, ruske; punane'
karjala punaine 'punane; hangelind'
ersa pona 'karv; vill; värvus'
mokša pona 'karv; vill'
mari pun 'karv(ad), karusnahk; sulg, suled; ihukarv(ad), ripsmed, kulmukarvad; (kanga) ebe, narmas'
handi pun 'karv, vill, sulg; karva värvus'
mansi pun '(linnu) sulg, karv'
ungari mrd fan, fon 'häbemekarvad'
Soome-ugri tüvi. Esialgne tähendus on olnud ’karv’, mille kõrval on võinud olla juba alguses tähendus ’(karva) värvus’, mis on läänemeresoome keeltes arenenud tähenduseks ’punane (värvus)’. Eesti keelest on laenatud läti mrd punika 'punik, punane lehm' (← punik).

põu : põue : põue 'rind; rinna ja riietuseseme vahe; rinnatasku; sisemus'
● liivi pȯ’i 'rind, põu; noodapära'
vadja põvvi 'rind, põu'
soome povi 'rind, põu'
isuri povi 'rind, põu'
Aunuse karjala povi 'noodapära'
karjala povi 'noodapära; rind, põu'
lüüdi povi 'rind, põu'
vepsa povi 'rind, põu'
saami buokŋa '(linnu) pugu'
ersa poŋgo 'rind, põu'
mokša pov 'rind, põu'
mari pomə̑š 'rind, põu; õõnsus, süvend'
udmurdi pi 'rind, põu'
komi pi 'rind, põu'
handi pŏχəᴧ '(rõiva) põu'
mansi pūťi '(rõiva) põu'
Soome-ugri tüvi.

raibe : raipe : raibet 'suurema looma v linnu (mädanev) korjus, (halvustavalt) laip'
◊ raip
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on murdesõnas rõibe, mille vaste on soome mrd roippeet (mitm) 'jäänused, riismed', on oletatud, et raibe võib olla tekkinud selle tüve segunemisel sõnaga raisk. raip on tuletusliiteta tüvi. Eesti keelest on laenatud eestirootsi raip 'närukael, alatu inimene; korjus'; räip 'korjus'. Vt ka laip.

ruigama : ruiata : ruigan '(sea kohta:) häälitsema'
◊ ruik
● soome ruikuttaa, mrd ruikata 'kurta, viriseda, vinguda; kerjata, nuruda'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. ruik on kirjakeeles tuletatud linnunimetus (linnu häälitsus meenutab ruigamist).

rügama : rügada : rügan 'rasket tööd tegema, vahetpidamata, vaeva nähes töötama, rühmama; pingutusega liikuma, rühkima; tungima, pressima, trügima'
● ? soome van srmt rykätä 'krigistama, nagistama (linnu häälitsuse kohta)'
Võib olla läänemeresoome tüvi.

rümp : rümba : rümpa 'jäsemete, pea ja sisikonnata looma, linnu v kala lihakeha'
1930. aastatel loodud tehistüvi, impulss-sõna on võinud olla saksa Rumpf 'kere'. Kirjakeeles võeti terminina kasutusele 1970. aastatel.

rüüt : rüüda : rüüta 'tumedal ülapoolel esinevate kollaste v kuldsete tähnidega hakisuurune lind (Pluvialis apricaria)'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, jäljendab linnu häälitsust.

tihane : tihase : tihast 'lühikese peenikese nokaga väike värvuline (Parus)'
● soome tiainen, mrd tihanen 'tihane'; mrd 'väikelind'
Aunuse karjala ťi(j)aine, tijaine 'tihane'
lüüdi tiaińe͔ 'tihane'
vepsa ťiäińe 'leevike'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, matkib linnu häälitsust.

tiib : tiiva : tiiba '(loomadel, peamiselt lindudel ja putukatel) keha küljele kinnituv lendamist võimaldav kulgemiselund; õhus v vees liikumist võimaldav moodustis v sõiduki osa; millegi külgmine v väljaulatuv osa'
○ lõunaeesti siib
● liivi tībõz '(linnu) tiib; miski seda meenutav (tuuliku, nooda tiib); uim'
vadja siipi '(linnu) tiib; miski seda meenutav (tuuliku, nooda tiib); uim'
soome siipi '(linnu, liblika) tiib; miski seda meenutav'
isuri siibi '(linnu, putuka) tiib; miski seda meenutav; uim'
Aunuse karjala siibi '(linnu, putuka) tiib; miski seda meenutav; uim'
lüüdi šiib '(linnu) tiib; miski seda meenutav; (linnu)sulg; uim'
Läänemeresoome tüvi. Kuna tüve alguse t-le vastab enamikus läänemeresoome keeltes ja ka lõunaeesti murretes s, on tõenäoliselt tegemist laenuga, vrd nt teivas, kuid laenuallikas ei ole teada. Vt ka tiidakil.

tikutama : tikutada : tikutan 'tikutaja (vm linnu) kutsehüüdu kuuldavale laskma'
● soome tikittää, tikuttaa 'tiksuda, toksida'
isuri tiguttaa 'tiksuda'
Aunuse karjala tikuttua 'koputada, toksida', tikettiä 'tiksuda'
vepsa ťikutada 'tiksuda; toksida (rähni kohta)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, tõenäoliselt sama mis tikk1. Lähedane tüvi on nt sõnas tiksuma. Vt ka tikkama ja tikkuma.

tilder : tildri : tildrit 'veekogude ääres ja soodes pesitsev sihvakas pikajalgne lind (Tringa)'
● soome mrd tilleri 'jõgitilder', tilli 'jõgitilder; musträhn'
karjala tillerö 'nurmkana [?]'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, matkib linnu häälitsust. Lähedane tüvi on nt tüll. -d- on algselt omastavavormis häälduse hõlbustamiseks tekkinud lisahäälik (tilri > tildri). Murretes esineb ka selle häälikuta tüvevariant (till, tillutaja, tillutis). Eesti keelest on laenatud läti mrd tildars 'tilder'. Vt ka till2 ja tillu.

tänav : tänava : tänavat 'ühelt v mõlemalt poolt majade, tarade vms piiratud (kõnniteedega varustatud) linna- vm asula tee'
◊ tanum
← algskandinaavia *tanχu-, *tanχwia-
vanaislandi tá 'kõvaks tallatud koht maja ees; aiaga ääristatud tee'
rootsi tå, tåg 'külatänav; mõlemalt poolt aiaga ääristatud tee; karjatänav; aiaga piiratud karjamaa (lauda lähedal)'
● vadja tanava 'tänav; (kinnine) siseõu'
soome tanhua 'karjaaed; karjatänav; õu; varjualune (karja jaoks)'
isuri tanvas, tanhava 'karjapidamishoone; talumaja majanduspool (kus ei elata); lauda, talli katusealune', tanava 'hoonetevaheline õu'
Aunuse karjala tahnut, tanhud 'karjaõu; laut, tall'
lüüdi tahn(e͔) 'varjualune (karja jaoks); ehitiste vaheline õu; laut'
vepsa tannaz 'laut; karjaõu'
Esisilbi a > ä on reeglipäratu vokaalimuutus, murretes esineb ka algupärase vokaaliga variante tanav, tanev.

tüll : tülli : tülli 'kuni rästasuurune kurvitsaline, väike pruun-valge lind (Charadrius)'
● soome tylli 'liivatüll (Charadrius hiaticula)'
isuri tüllü 'teatud lind'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi, jäljendab linnu häälitsust. Lähedane tüvi on nt sõnas tilder.

vint2 : vindi : vinti 'tugeva koonilise, teravaservalise nokaga varblasesuurune laululind (Fringilla)'
Linnu häälitsust matkiv häälikuliselt ajendatud tüvi. Eesti keelest võib olla laenatud eestirootsi fint 'vint'.

vutt1 : vuti : vutti 'peamiselt viljapõldudel elutsev kuldnokasuurune kanaline (Coturnix)'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, mis jäljendab linnu häälitsust.

ööbik : ööbiku : ööbikut 'väike värvuline (Luscinia)'
Tekkinud tüvede koondumisel linnu laulu matkivast sõnaühendist öö pikk, öö ja pikk. Sellele viitavad vanemad kirjalikud allikad, kus sõna esineb kujul öpitk.