[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hari : harja : harja 'puhastamiseks, pühkimiseks, sugemiseks vms kasutatav ese; millegi ülemine, kõrgeim, tipmine osa'
◊ harima, harjus, harjusk
← balti
leedu šerys 'sea harjas'
läti sars (hrl mitm sari) 'sea harjas'
● liivi ōŗa 'liivane madalik meres; harjamisvahend; linahari; katusehari'
vadja arja 'hari, tipp; (kuke)hari; (hobuse) lakk; (kala) seljauim; harjamisvahend; linahari'; arjas 'harjas'
soome harja 'harjamisvahend; tipp; seljak; katusehari; (hobuse) lakk'; harjas 'harjas'; harjus 'harjus'
isuri harja 'harjamisvahend; (kuke)hari; (hobuse) lakk'; harjas 'harjas'
Aunuse karjala harja, harjas '(hobuselaka)karv; (mitm) hobuselakk'; harjus 'harjus'
lüüdi haŕď '(lina)hari; tipp; katusehari; (hobuse) lakk'; harďuz 'harjus'
vepsa haŕj '(lina)hari; (kuke)hari'; haŕǵos 'harjus'
Kalanimetus harjus on läänemeresoome tuletis, kalal on suur harja meenutav seljauim. Vt ka harjuma.

holm : holmi : holmi mrd 'kivine v liivane madalik'
← rootsi holme 'laid, väike saar'
← eestirootsi holm 'laid'
← soomerootsi holm, holma 'metsane küngas; (metsaga kaetud) saareke; kitkumata või lõikamata osa põllust'
Sõna on laenatud eri murrakutesse erinevatest rootsi murretest.

kehvel : kehvli : kehvlit 'madalmere veealune liiva- v kruusakõrgendik'
● isuri kehvel 'savine või liivane kõrgendik meres (võib ulatuda pinnale)'
Läänemeresoome tüvi. On oletatud, et tüve vaste võib lisaks olla ka soome van srmt ketvel 'pikk ja kitsas maariba, neem'.

niit2 : niidu : niitu 'heinamaa; niitmine; niidetud kogus; niidetu' niitma

palu : palu : palu 'kuiv liivane okasmets, hrl männik' põlema

rebu : rebu : rebu 'loote arenemiseks vajalik valge v kollase värvusega toitaine munarakus; munakollane'; mrd 'rebane' rebane

sannikas : sannika : sannikat 'meil harva soistel niitudel ja soodes kasvav emajuurele lähedane rohttaim (Swertia)'
Tõenäoliselt nimetatud taime kasvukoha järgi, murretes sannik 'vesine sooheinamaa', vadja sannikko 'raba'. On arvatud, et sama tüve vaste võib olla soome santa 'liiv', mrd sannikko, santikko 'liivane maa, liivase põhjaga maa' ja tüvi on skandinaavia laen, ← tüvi, mille vaste on nt rootsi sand 'liiv'. Teise võimalusena on oletatud, et tuletis tüve sonn variandist.

soss2 : sossi : sossi mrd 'liivane pinnas'
← vene suš’ 'kuiv maastik; miski kuivanu (maa, puud vm)'

summa : summa : summat 'liitmise tulemus; rahahulk'
← alamsaksa summe, summa 'summa'
← saksa Summe, van Summa 'summa; kokkuvõte'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit ladina keelest, ← ladina summa 'koguarv; tervik; kokkuvõte, summa'. Vt ka summ.

taga 'tagapool, tagaosas; tagumisel poolel, osal küljes; arengult, saavutustelt, tasemelt järel; tulemuseks, järgnemas; tõhusalt olemas (vara, jõud); järel; kaugel; järjest, üha'
◊ taamal, taandama, taas, taatsi, taha, takka
● liivi tagān 'taga; järel, järele'
vadja takana 'taga'
soome takana 'taga'
isuri takkaan 'taga'
Aunuse karjala tagan 'taga; varuks, tallel, käes; tagant'
lüüdi taga 'taga; taha; tagant; varuks, tallel, käes'
vepsa taga 'taga; taha'
saami duohki 'taga olev koht, tagune', duohkin, duohken 'taga; tagant; käes, valduses; (millegi) varal, (midagi)pidi'
neenetsi ťaχǝnə 'taga; eemal; varem'
eenetsi tehone 'taga'
nganassaani taka 'taga olev; tagakülg', takana 'taga'
sölkupi tāk 'taga'
kamassi takkə̑n 'taga; taha'
Tõenäoliselt *ka- liiteline tuletis uurali tüvest, mille vaste on murdesõna taa, ta. Võimalik, et läänemeresoome-saami ja samojeedi vasted on samadest osistest rööpselt tuletatud. taha ja takka on selle sõna vanad käändevormid; taamal, taandama, taas, taatsi on tuletised nõrga astme vormist, kus sulghääliku vaste on vokaalide vahelt kadunud. Vt ka tagama ja taust.

tärklis : tärklise : tärklist 'taime seemneis, mugulais, juurtes jm teralise varuainena ladestuv energiat andev toitaine (ka töödeldud ainena)'
○ tärkles, tärklus, terklus
← baltisaksa Stärklis 'tärklis'
Baltisaksa murdest on laenatud ka samatüveline tegusõna, tärgeldama.