[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

liig : liia : liiga 'vajadust, tavamäära ületav'
← balti
leedu liekas 'paaritu, ülearune, liigne', lykis 'ülejääk'
läti lieks 'liigne, ülearune, mittevajalik'
● ? liivi lȭiga liitsõnas lȭiga-usk 'ebausk'
vadja liikaa 'liiga, liialt; väga'
soome liika 'üleliigne; liig'
isuri liiga 'üleliigne; liig'
Aunuse karjala liigu 'üleliigne, tarbetu'
lüüdi ľiig 'liigne, tarbetu; paaritu (arv)'
vepsa ľīg 'liigne'
Rööplaenud võivad olla ersa ľija, mokša ľijä 'teine, muu' ja ersa ľijadoms 'üle jääma'.

liige : liikme : liiget 'kehaosa; terviku osis' liikuma

liigo- liitsõnas liigolaul 'läti jaanilaul'
← läti līgo (läti jaanilaulu refrään)

liik1 : liigi : liiki 'olulis(t)e tunnus(t)e poolest kokkukuuluv rühm'
← alamsaksa līk, like 'sama, sarnane, ühtlane, sirge; samasus, võrdsus'

liik2 : liigi : liiki 'purje serva tugevdav köis'
← alamsaksa līk 'köis purje ääristamiseks'

liik3 : liigu : liiku (hrl mitm) 'alkoholiga kostitamine saavutuse v sündmuse puhul'
← alamsaksa lītkōp, līkōp 'käsiraha; liigud; pealekauba antu'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi līke 'kostitamine ostu puhul'.

liisk : liisu : liisku 'loos, kokkulepitud toiming otsuse langetamiseks kellegi kasuks'
? ← vene listók, lístik '(paberi-, puu)leht, leheke'
Otsene laenuallikas on arvatavasti olnud käändevorm lístka. Eesti keelest on ilmselt laenatud läti līškas 'nõiakepikesed, mida kasutati ennustamiseks'.

liistik : liistiku : liistikut 'naiste pihik, abu'
○ liivistik, liivistükk, liipstük
← alamsaksa līvstück 'pihik, nöörpihik'
Alamsaksa laenuallikas on liitsõna: līf 'ihu, keha' + stücke 'tükk'. Laenu muganemisel on liitsõna teine osis rahvaetümoloogiliselt asendatud (st)ik-liitega.