[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, aga serveri koormus ei lubanud laiendatud otsingut.
Leitud 14 artiklit

haab : haava : haaba 'siledakooreline lehtpuu (Populus tremula); haavapuit'
haabjas
liivi ōbõz 'haab'
vadja aapa 'haab'
soome haapa 'haab'; mrd haapio 'haavatüvest tehtud paat'
isuri haaba 'haab'; haapio 'haavatüvest tehtud paat'
Aunuse karjala huabu 'haab'
lüüdi huab(e͔) 'haab'
vepsa hab 'haab'
saami suhpi 'haab'
mari šopke 'haab'
Läänemeresoome-mari tüvi. Teisalt on arvatud, et läänemeresoome tüvi on germaani laen, ← alggermaani *ašpa, mille vaste on nt vanaislandi ǫsp 'haab', kuid see eeldaks reeglipäratut häälikute koha vahetust laenamisel (> *šapa > läänemeresoome *haapa).

kask : kase : kaske 'meil üldlevinud, valge pealiskihilise koorega lehtpuu (Betula)'
kirderanniku kaski
kaasik1
vadja kahtši 'kask'
soome kaski 'ale'; mrd 'noor lehtmets; noor kask'
isuri kaski 'ale'
Aunuse karjala kaski 'ale; kaasik, kasevõssa kasvanud endine alemaa'
lüüdi kašk, kask(i) 'ale'
vepsa kaśk 'ale'
On oletatud, et indoeuroopa laen, ← indoeuroopa *h2azg(h)-, mille vasted on vanaislandi aska 'tuhk' ja gooti azgo 'tuhk'. Teisalt on oletatud, et uurali tüvi, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on saami goikat '(ära) kuivada; januseks minna; kuivetuda, kõhnuda; küpseda (leiva kohta)', ersa kośke 'kuiv', mokša kośkä 'kuiv', mari koškaš 'kuivama; (ennast) kuivatama; kuivetuma, kõhetuma', udmurdi kuaśti̮ni̮ '(ära) kuivatama', komi kośmi̮ni̮ '(ära) kuivama', neenetsi χasujᵊ 'kuiv; veevaene', eenetsi kasui 'kuiv', nganassaani kośuo 'kuiv', sölkupi kūsǝkka 'madal (mitte sügav)' ja võib-olla ka kamassi koʔ-, kō- '(ära) kuivama, närtsima, kiduraks jääma'. See uurali tüvi võib omakorda olla indoeuroopa laen, ← indoeuroopa *h2ozg- (= eespool nimetatud tüve varasem variant). Tuletises kaasik on esisilbi vokaal reeglipäratult pikenenud, arvatavasti analoogilise tuletise kuusik mõjul; murretes esineb ka reeglipärane variant kasik.

lepp : lepa : leppa 'seistes punaseks tõmbuva pehme puiduga lehtpuu v -põõsas (Alnus)'; mrd 'lepakoorekarva; veri'
?balti *leipā
leedu líepa 'pärn'
läti liepa 'pärn'
preisi leipa 'pärn'
liivi liepā 'lepp; veri'
vadja leppä 'lepp'
soome leppä 'lepp; veri'
isuri leppä 'lepp'
Aunuse karjala ľeppü 'lepp'
lüüdi lepp 'lepp'
vepsa ľep 'lepp'
ersa ľepe 'lepp'
mokša ľepä 'lepp'
Ersa ja mokša sõnad võivad olla läänemeresoome keeltest laenatud.

lodja- liitsõnas lodjapuu 'tervete v hõlmiste lehtede ja sarikjate v pöörisõisikutega lehtpõõsas v madal lehtpuu (Viburnum)'
Vanem tüvevariant võib olla murdesõnas loidap(puu). Sel juhul on tüve vasted soome loistaa 'edu saavutada, kasvada, õitseda', karjala loistoa 'hästi minna, õnnestuda, edu saavutada' ning tüvi võib olla germaani laen, ← alggermaani *blōja-, mille vasted tütarkeeltes on nt vanainglise blōwan 'õitsema', saksa blühen 'õitsema'. lodjapuu tähendab sellisel juhul 'õispuu', Põhja-Eesti murretes ongi levinum nimetus (koer)õispuu. Teisalt on arvatud, et sama tüvi mis sõnas loitma.

naeris : naeri : naerist 'juurvili (Brassica rapa)'
lõunaeesti nakõr, nakri, naariss, kirderanniku naur(is)
liivi naggõrz 'kartul'
vadja nagris 'naeris; voki süda; voki kruvi'
soome nauris 'naeris'
isuri nagris 'naeris; voki süda'
Aunuse karjala nagriš 'naeris'
lüüdi nagŕiž, nagriž 'naeris'
vepsa nagŕiž 'naeris'
? handi naχər 'seedripähkel; seedrikäbi; paju vm lehtpuu urb'
? lõunamansi nε̮̄r 'seedripähkel'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. Kui tegemist on soome-ugri tüvega, on läänemeresoome keeltes toimunud tähendusnihe, algne pähkli või käbi nimetus on üle kantud hiljem tundma õpitud põllukultuurile.

paju : paju : paju 'hrl niisketes kohtades kasvav kerge puiduga põõsas v lehtpuu (Salix)'
liivi pai 'paju'
vadja paju 'paju; ree painard'
soome paju 'paju; vits; ree painard'
isuri paju 'paju; ree painard'
Aunuse karjala paju 'paju'
lüüdi paju 'paju; ree painard'
vepsa paju 'pajukoor'
? udmurdi baď(pu) 'paju'
? komi baď(pu) 'paju'
? ungari fagyal 'liguster'
? neenetsi ṕewᵊ 'paju sisekoor'
? sölkupi pe̮ 'paju v muu puu koor'
? kamassi po 'pärna koor; pajuoks'
Läänemeresoome või uurali tüvi. Kaugemate sugulaskeelte vasted on kaheldavad häälikulistel ja tähenduslikel põhjustel.

pappel : papli : paplit 'põhjapoolkeral levinud haava sarnane lehtpuu (Populus)'
saksa Pappel 'pappel'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit ladina keelest, vrd ladina populis 'rahvas'. Paplitega ääristati juba vanas Roomas avalikke väljakuid ja muid kogunemiskohti.

pind2 : pinnu : pindu 'puidust irdunud terav killuke; lauaserv, palgi pindmisest osast saadud saematerjal'; mrd 'lehtpuu koorealusest kihist kistud õhuke riba (nt punumiseks)'
Võib olla tuletis tüvest pind1. Teisalt on arvatud, et alamsaksa laen, ← alamsaksa spint 'maltspuit'.

pärn : pärna : pärna 'südajate lehtede ning kollakate lõhnavate õitega tugevakasvuline laialehine lehtpuu (Tilia)'; mrd 'jalakas'
liivi pǟrnä 'pärn'
vadja rhvl pärnäse (omastav) 'pärnane, pärnapuust'
soome mrd pärnä 'jalakas; pärn'
isuri pärnä 'pärn'
Läänemeresoome tüvi. Pärn oli varasemal ajal peamiselt vanema puu nimetus, noor puu oli Põhja-Eestis niinepuu, niin, ning Lõuna-Eestis ja saartel lõhmus.

saar2 : saare : saart 'raske, kõva ja elastse puiduga heitlehine lehtpuu v -põõsas (Fraxinus)'
liivi sǟrna 'saar'
vadja saarni, saarnõ 'saar'
soome saarni 'saar'
isuri saarni 'saar'
mari šertńe 'paju'
Läänemeresoome-mari tüvi.

sang-2 liitsõnas sanglepp 'tumepruuni krobelise koorega lehtpuu (Alnus glutinosa)'
Tüvi vasted võivad olla liivi sangdõ 'tihe, paks; sombune; udu', soome sankka 'tihe, paks', Aunuse karjala sangei 'paks', lüüdi sangei 'paks', vepsa sanged 'paks'. sanglepp on võinud tähendada tihedama puiduga leppa.

toom1 : toome : toome 'valgete lõhnavate õiekobarate ja mustade v punaste luuviljadega lehtpuu v -põõsas (Prunus padus)'
toomingas
liivi tūoimki 'toomingas; kirss'
vadja toomi 'toomingas'
soome tuomi 'toomingas'
isuri toomi 'toomingas; toomingamari'
Aunuse karjala tuomi 'toomingas'
lüüdi tuom(i) 'toomingas'
vepsa toḿ 'toomingas'
saami duopma 'toomingas'
ersa ľom 'toomingas'
mokša lajmä 'toomingas'
mari lom- sõnas lombo 'toomingas'
udmurdi ľe̮m 'toomingamari'
komi ľe̮m 'toomingas, toomingamari'
idahandi jɔm 'toomingamari'
mansi ľām 'toomingamari'
sölkupi će̮mǝ, ćī̮mǝ- 'toomingamari'
kamassi lem 'toomingamari'
Uurali tüvi.

toomingas : toominga : toomingat 'valgete lõhnavate õiekobarate ja mustade v punaste luuviljadega lehtpuu v -põõsas (Prunus padus)' toom1

viik4 : viigi : viiki 'peamiselt troopikas kasvava piimmahlaga lehtpuu (Ficus) mari'
alamsaksa vīge 'viigimari'

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur