[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

aed : aia : aeda '(hrl taraga piiratud) viljelusala, kus kasvatatakse köögi- v puuvilju, lilli jne; taraga piiratud ala mingiks otstarbeks (peale viljeluse); tara, piirav v eraldav tõke'
○ lõunaeesti aid, kirderanniku aid(a)
? ← alggermaani *aiđa-
vanaislandi eið 'maakitsus; teeosa, kus tuleb jätta veetee ja minna maad mööda'
vanarootsi ēþ 'maakitsus; teeosa, kus tuleb jätta veetee ja minna maad mööda'
● vadja aita 'aed, tara; sard'
soome aita 'aed, tara'
isuri aida 'aed, tara'
Aunuse karjala aidu 'aed, tara'
lüüdi aid(e͔) 'aed, tara'
vepsa aid 'aed, tara'

agan : agana : aganat 'teravilja peksmisel ning tuulamisel terade hulgast eraldunud õisikute, kuparde, lehtede peenemad, kergemad osad, kõluterad jm'
← alggermaani *aǥanā
vanarootsi aghn 'agan'
vanaülemsaksa agana 'agan'
rootsi agn 'agan'
● liivi agān, agānõz 'agan'
vadja akana 'agan'
soome akana 'agan'
isuri akaana 'agan'
Aunuse karjala aganot (mitm) 'agan'
lüüdi agan 'agan, sõkal'
vepsa aganod (mitm) 'sõelmed'

ingver : ingveri : ingverit 'suurte lehtede ning aromaatse risoomiga troopika- ja lähistroopikataim (Zingiber officinale); selle taime droogina kasutatav kuivatatud juurikas'
← alamsaksa ingever 'ingver'

kuule : kuulme : kuulet 'lehtede hargnemise koht'
Samatähendusliku murdesõna kuure variant, mis on tuletis sõnast kuurd 'keerd, looge, aas; silmus; keerdus, krussis'. On arvatud, et see murdesõna on tüve kurd variant.

leede : leete : leedet 'hrl veest väljaulatuv liivaseljandik ranna lähedal; toitainevaene valkjashall mullakiht'
● liivi līedõg 'niiske, valge ajuliiv'
vadja leete, lee 'leetseljak, leede'
soome liete 'sete'
isuri leede 'muda, peen liiv'
Aunuse karjala liete 'leetseljak'
lüüdi ľiete 'liiv'
vepsa ľete͔ 'liiv'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka leesikas.

lill : lille : lille 'kaunite õite, lehtede v viljadega (roht)taim'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, võib olla sama mis sõnas lillutama. Sama tüve vasted võivad olla ka murdesõna lillitama 'hellitama', soome lelliä 'hellitada', isuri lellitellä 'hellitada', Aunuse karjala ľeľľettiä 'hellitada'.

lina : lina : lina 'kitsaste lehtede ja kuparviljadega taim (Linum)'
? ← vanavene lĭnŭ 'lina'
? ← balti
leedu linas 'lina'
läti lini (mitm) 'lina'
● liivi linā 'lina'
vadja lina 'lina'
Vt ka linik.

lodja- liitsõnas lodjapuu 'tervete v hõlmiste lehtede ja sarikjate v pöörisõisikutega lehtpõõsas v madal lehtpuu (Viburnum)'
Vanem tüvevariant võib olla murdesõnas loidap(puu). Sel juhul on tüve vasted soome loistaa 'edu saavutada, kasvada, õitseda', karjala loistoa 'hästi minna, õnnestuda, edu saavutada' ning tüvi võib olla germaani laen, ← alggermaani *blōja-, mille vasted tütarkeeltes on nt vanainglise blōwan 'õitsema', saksa blühen 'õitsema'. lodjapuu tähendab sellisel juhul 'õispuu', Põhja-Eesti murretes ongi levinum nimetus (koer)õispuu. Teisalt on arvatud, et sama tüvi mis sõnas loitma.

maasikas : maasika : maasikat 'lihakaviljaline kolmetiste lehtede ja maapealsete võsunditega püsiktaim (Fragaria)'
● liivi mōškõz 'maasikas'
vadja maasikas 'maasikas'
soome mansikka 'maasikas'
isuri manťš́ikka 'maasikas'
Aunuse karjala mandžoi 'maasikas'
lüüdi mańďž́oi 'maasikas'
vepsa manźikäińe 'maasikas'
Võib olla tuletis samast tüvest mis manner. Sama tähendusseos on maasika nimetustes ka germaani, slaavi ja balti keeltes, nt rootsi jordgubbe 'maasikas', jord 'maa', saksa Erdbeere 'maasikas', Erd(e) 'maa', vene zemljanika 'maasikas', zemlja 'maa', läti zemene 'maasikas', zeme 'maa'.

ohakas : ohaka : ohakat 'ogaliste lehtede ja punakate v lillakate õienuttidega korvõieline rohttaim (Cirsium)'
◊ ohe
← balti *ašta-
leedu ašaka 'kalaluu'
läti asta 'saba', asaka 'kalaluu'
● ? liivi ūogõz 'sõkal; väike kalaluu'
vadja õõhka, ohtain, ohtajain, ohtiain 'ohakas'
soome ohdake 'ohakas'
isuri ohtajain 'ohakas'
Aunuse karjala ohtoi 'ohakas'
lüüdi ohťikaz, ohtoi 'ohakas'
? vepsa Ohti̮i- liitsõnas Ohti̮imägi '(kohanimi)'

osi : osja : osja 'männastena asetsevate lehtede ja õõnsa sõlmise varrega rohtjas eostaim (Equisetum)'
● liivi vȯžā 'osi'
vadja õźźa 'osi'
soome hosia 'osi'
karjala huosja 'osi'
lüüdi huoďž́ 'osi'
vepsa hoźǵ 'nuustik'
Läänemeresoome tüvi. Eesti keelest on laenatud läti aši 'osi'.

palderjan 'niisketes kohtades kasvav kõrge sulgjate lehtede ja pisikeste roosakaslillade õitega mitmeaastane rohttaim, mille juurikaist saadakse droogi (Valeriana)'
○ palderjaan, palderjaal
← saksa Baldrian 'palderjan'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi balldoriān, balldärian 'palderjanitilgad'.

pärn : pärna : pärna 'südajate lehtede ning kollakate lõhnavate õitega tugevakasvuline laialehine lehtpuu (Tilia)'; mrd 'jalakas'
● liivi pǟrnä 'pärn'
vadja rhvl pärnäse (omastav) 'pärnane, pärnapuust'
soome mrd pärnä 'jalakas; pärn'
isuri pärnä 'pärn'
Läänemeresoome tüvi. Pärn oli varasemal ajal peamiselt vanema puu nimetus, noor puu oli Põhja-Eestis niinepuu, niin, ning Lõuna-Eestis ja saartel lõhmus.

pöök : pöögi : pööki 'nahkjate lehtede ja halli koorega põhjaparasvöötme puu (Fagus)'
← alamsaksa boke 'pöök'
← rootsi bok, bök 'pöök'
Vt ka poop-.

ruse : ruskme : ruset 'tervete v jaguste lehtede ja kollaste õitega üheaastane korvõieline rohttaim (Bidens)' ruske

upsu- liitsõnas upsujuur 'laiade varreümbriste lehtede ja suures pöörises asetsevate õitega mürgine taim (Veratrum)'
● liivi üpša, vepš 'kult'
Iseseisva sõnana ups 'kult' on tüvi säilinud saarte murdes. Samast murdest kirjakeelde toodud liitsõna on tõlkelaen saksa keelest, vrd saksa Eberwurz 'keelikurohi (Carlina)' ( Eber 'kult', Wurzel 'juur'). Nimetus on kirjakeeles antud teisele taimele, mis Eestis looduslikult ei kasva.