[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kimm : kimmi : kimmi 'ühest otsast kiiljalt õhenev lauake katuse katmiseks'; mrd 'puunõu kumer küljelauake'
○ kimb
← alamsaksa kimm, kimming 'sälk, renn nõul', kimme, kime, kieme 'anuma äär või väliskülg', kimke 'ühe põhjaga puunõu, toober, pang vms', kim liitsõnas kimwerk 'teatud aamissepatöö'
Võimalik, et sõna on murretes osaliselt laenatud soome keelest, ← soome kimpi, mrd kimmi 'puunõu küljelaud; katusesindel', soome sõna on rootsi keelest laenatud.

lipp1 : lipi : lippi 'kitsas ja õhuke lauake, liist; väike lapp'
● vadja lipittsa 'viskelabidas, hauskar'
soome lippi 'tohust kulp, kapp'
isuri lippoja 'süüa (lusikaga)'
Aunuse karjala lippi 'tohust kopsik; (madal) kauss, ööpott'
lüüdi lipitš 'tohust kopp'
vepsa lipitš 'tohust kopp'
Läänemeresoome tüvi.

rula : rula : rula 'rull-laud, kahe rattapaariga lauake, millel seistes sõidetakse'
1970. aastatel loodud tehistüvi, kombineeritud liitsõnast rull-laud, rull, laud. Sõna oli algselt mõeldud tootenimena, kuid muutus üldnimeks.

suusk : suusa : suuska 'paarina kasutatav pikk ja õhuke üles kaarduva esiosaga lauake, mis jalatsi külge kinnitatuna võimaldab lumel edasi liikuda'
◊ suks
● vadja suhsi 'suusk; (kangaspuude) tallalaud'
soome suksi 'suusk'; mrd 'kangaspuude tallalaud'
isuri suksi 'kangaspuude tallalaud; suusk'
Aunuse karjala suksi 'suusk; kangaspuude tallalaud'
lüüdi sukš 'suusk; kangaspuude tallalaud'
vepsa sukś 'suusk; painutatud otsaga jalas talvel vee vedamiseks; (kangaspuude) tallalaud'
ersa soks 'suusk'
mokša soks 'suusk'
handi lŏχ 'põhjanahata suusk'
mansi tåut 'suusk'
eenetsi turo, tudo 'suusk'
nganassaani tuta 'suusk'
sölkupi tāt- 'suusatama'
Uurali tüvi. Kirjakeelses tüvevariandis on häälikud kohad vahetanud.