[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

adaa lastek 'hüvasti, head aega' aidaa

aituma : aituma : aituma (tänusõna, tänamissõna)
◊ aitäh, aitüma
Kuluvorm sõnaühendist aita jumal. aitäh on samast ühendist kujunenud veelgi lühenenud variant, kus rõhk on liikunud teisele silbile ja on tekkinud sõnalõpuline h: aita > aitah > aitäh. Samalaadsed on ka vene spasíbo 'aitäh', mis on sõnaühendist spasi bog 'päästa, jumal', ja läti paldies 'aitäh', mis on lühenenud sõnaühendist palīdz dievs 'aita, jumal'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi lastek aiti, aitä 'aitäh' ning võib-olla ka liivi aītu·māl, aītjumāl 'aitäh; aita, jumal' ja vähemalt osaliselt soome lastek aatti, aitti 'aitäh'.

apama : apada : apan lastek 'jooma'
● soome appaa 'süüa, ahmida; visata, toppida'
Aunuse karjala ape 'loomasööt, hekslid'
lüüdi ape͔ 'sulp, rokk'
vepsa apta 'süüa, ahmida'
saami vuohpput 'ahmida, kiiruga süüa'
Läänemeresoome-saami tüvi.

ill : ille : ille mrd, lastek 'talleke'
◊ illi
On arvatud, et variant tüvest ilu.

illi : illi : illit lastek 'pai, kuku' ill

issi : issi : issit lastek 'isa' isa

kaas : kaane : kaant 'mingi eseme (eraldatav) ülemine, avaust sulgev osa; tugevamast materjalist katteleht raamatu vms kummalgi poolel'
◊ katma, katt
● liivi kōņtš 'kaas'; kattõ 'katet paigutada; katteks olla, varjata'
vadja kaasi 'kaas; (söögi)laud'; kattaa 'katet paigutada; lauda katta'
soome kansi 'kaas; (laeva)tekk'; kattaa 'katust teha; katet paigutada; katteks olla; hõlmata, vajadusi rahuldada; lauda katta'
isuri kans '(söögi)laud'; kattaa 'katust teha; katet paigutada; lauda katta'
Aunuse karjala kanzi 'kaas'; kattua 'katust teha; katet paigutada; (kaardimängus) tappa'
lüüdi kattada 'katet paigutada; katust teha; matta (surnut)'
vepsa katta 'katet paigutada; katust teha; katteks olla'
saami goavdi 'eenduv v seinteta postidele toetuv katus'
ersa kundo 'kaas; kasvulava'
mokša kuna liitsõnas śeľməkuna 'silma sisenurk, silmalaug'
mari komδə̑š 'kaas'
komi kud liitsõnas śin-kud 'silmalaug'; ki̮d liitsõnas kud-ki̮d 'laastukorvi kaas'
Läänemeresoome-permi tüvi. katma on läänemeresoome tuletis tüve varasemast kujust *kant(e)-, tuletusliite lisamisel on tüvi lihtsustunud (*kant-ta- > katta-); lüüdi murdes ja vepsa keeles esinebki tüvi ainult selles tuletises. katt on sellest tegusõnast kirjakeeles moodustatud tuletis. Vt ka kannel.

kae : kae : kaed 'nägemist kahjustav silmahaigus'
● ? soome kaihi, mrd kaihe, kaiho 'kae'; mrd 'õhuke kate; vari; hämar, pime'
? Aunuse karjala kaihte 'kae'
? lüüdi kaehte 'kae'
Häälikuline vastavus esitatud läänemeresoome vastetega ei ole reeglipärane. Kui tüvi on siiski nende läänemeresoome sõnade vaste, võib tegemist olla germaani laenuga, ← alggermaani *χaiχa-z, mille vaste on gooti haihs 'ühe silmaga', või kahju variandiga. Teisalt on arvatud, et tüve vasted võivad olla soome kajastaa 'paista; helendada, helkida; koita; kangastada, peegeldada', Aunuse karjala kajostuakseh 'selgineda', lüüdi kajostazeta, kajostuda 'valgeneda, selgineda (ilma kohta)' ja vepsa kajagzuda, kajostada, kajostuda 'selgineda (ilma, taeva kohta)'. See on võimalik, kui nende läänemeresoome sõnade tüvi on algselt eri päritoluga kui kaja; ühe arvamuse kohaselt on nendes sõnades uurali tüvi, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on saami guojihit 'paista, helendada, helkida; nähtavale ilmuda; selgineda (ilma kohta); selguda', ersa van srmt kajems 'nähtavale tulema (orase kohta)', mari kojaš 'paistma, näima; välja nägema; ilmuma (nt unes); paistma, kumama', komi kajni̮ 'tõusma; ronima', neenetsi χajerᵊʔ 'päike; selge, päikesepaisteline', eenetsi kaja 'päike', nganassaani kou 'päike', sölkupi k͔uə̑ćǝ 'kuumus', kamassi kuja 'päike' ja matori kaja 'päike, päev' (samojeedi keelte sõnu on teisalt peetud sama tüve vasteteks mis sõnas koit).

kaka : kaka : kakat lastek 'roe, väljaheide'
● vadja kaka 'pähh, kaka'
soome kakka 'kaka; mustus'
isuri kakka 'kaka'
Aunuse karjala kaka, kakki 'kaka'
vepsa kakta, kake͔ida 'kakada'
Lastekeelne häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedasi samatähenduslikke häälikuliselt ajendatud tüvesid leidub ka kaugemates sugulaskeeltes, nt ersa kakams 'kakama', mari kaka 'kaka', ning teiste keelkondade keeltes, nt vene káka 'kaka, pähh', saksa Kacke 'sitt', ladina cacare 'kakama'. Vt ka kakand, kägar.

kakk2 : kaku : kakku '(ümmargune) leiva- v saiapätsike'; mrd 'pirukas'; lastek 'leib'
○ kirderanniku kakku
← algskandinaavia *kakō
vanaislandi kǫku- liitsõnas kǫkukorn 'väike kook'
vanarootsi kaka 'kook'
rootsi kaka 'kook; küpsis; (ümmargune) leivapäts'
● liivi kak 'kook'
vadja kakku, kakko 'pannkook; pätsike, karask, käkk'
soome kakku 'kook; leivapäts'; mrd 'võileib'
isuri kakku 'väike õhuke leib; ahjusuul rukkitainast küpsetatud tainatükk'
Aunuse karjala lastek kakku 'kartul; leib'
Laenuaega on raske täpsemalt kindlaks teha, võib olla skandinaavia või noorem, vanarootsi või rootsi laen. Teiste läänemeresoome keelte vasted on sel juhul rööplaenud või osaliselt üksteistelt laenatud. Vt ka kakar, kakk1.

kasvama : kasvada : kasvan 'eluprotsessi tulemusena mõõtmetelt ja massilt suurenema, välja arenema; (taimede, puude kohta:) esinema, leiduma; taimkattega v karvadega tihedalt kattuma; rohkenema, tugevnema'; mrd 'idusid ajama; kasvatama'
◊ kasu
● liivi ka’zzõ '(eluprotsessi tulemusena) kasvada; suureneda; kasvajat omada'
vadja kazvaa, kazvoa '(eluprotsessi tulemusena) kasvada; sugeneda, tekkida'
soome kasvaa '(eluprotsessi tulemusena) kasvada; idaneda, kasvama minna; suureneda; areneda, küpseda'
isuri kazvaa '(eluprotsessi tulemusena) kasvada; tekkida'
Aunuse karjala kazvua '(eluprotsessi tulemusena) kasvada; suureneda; tekkida; kasvatada'
lüüdi kazvada '(eluprotsessi tulemusena) kasvada; tekkida'
vepsa kazda '(eluprotsessi tulemusena) kasvada; suureneda; tekkida'
ersa kasoms '(eluprotsessi tulemusena) kasvama; suurenema, rohkenema; esinema, leiduma (taimede, puude kohta)'
mokša kasəms '(eluprotsessi tulemusena) kasvama; suurenema; kinni v umbe kasvama'
Läänemeresoome-mordva tüvi. Tüve kaugemate sugulaskeelte vasteteks on lisaks esitatutele peetud ka mari kuškaš 'kasvama (inimese kohta); suurenema; kinni v umbe v kokku kasvama' ja ungari haszon 'kasu, kasum', kuid need on häälikuliselt kaheldavad. Teisalt on oletatud, et indoeuroopa laen, ← indoeuroopa *h₂awks-e-, *h₂awks-o-, mille vasted on tohhaari auks-, oks- 'kasvama' ja leedu aukštas 'kõrge'. Tuletises kasu on v-häälik u eest kadunud (< *kasvo). Eesti keelest on laenatud eestirootsi kaso 'kaerapööris; humalakäbi' (← kasv, kasu )ja kaso, kaså 'kasu, tulu' (← kasu).

kiki : kiki : kikit lastek 'hammas' kikkis

kiks : kiksu : kiksu mrd 'kartulikonks'; lastek 'hammas'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kikkis ja niks.

kiku : kiku : kikut lastek 'hammas' kikkis

kituma : kituda : kitun lastek 'peale kaebama'
Tundmatu päritoluga tüvi.

kutsu : kutsu : kutsut lastek 'koer'
? ← vene mrd kútja 'kutsikas'
Teisalt on tüve peetud häälikuliselt ajendatud omatüveks. Lähedasi (noore) koera nimetusi on nii sugulaskeeltes, nt Aunuse karjala kudžu 'kutsikas', lüüdi kudžu 'kutsikas', udmurdi kuč́a(pi) 'kutsikas', ungari kutya 'koer', mansi kūťuw 'kutsikas', kui ka teiste keelekondade keeltes, kuid tõenäoliselt on need teise päritoluga.

lall : lalli : lalli lastek 'jalg'
Võib olla lastekeelne variant tüvest jalg.

lape : lappe : lapet mrd '(värava, ukse, akna, ka sea vm looma) külg'
◊ lapuline
● liivi lapīņ, lapīt 'küljetsi; põigiti'
soome mrd lappea, lape '(lapik) külg; nõlv'
Aunuse karjala lappieh 'eemale, kõrvale', lappielaine 'kõrvaline, võõras'
vepsa lapt 'külg, serv, kõrvaline koht'
saami láhppat 'mööda'
Läänemeresoome tüvi. Kaugemate sugulaskeelte sõnad, mida on sageli peetud selle tüve vasteteks, nt ersa lapuža 'sile, tasane; madal; tasane, lausk; avar', mokša lapš, lapǝš 'lame, lapik', mari lap 'madal', udmurdi lap, lape̮g 'madal', komi lap 'lame külg, (labida, käe) laba', handi lăpsək 'lame, madal', ungari lapos 'lame, lapik' ja neenetsi lǝbćojə 'lapik, lame', on ilmselt rööpselt tekkinud häälikuliselt ajendatud sõnad. Need ei sobi vasteteks häälikulistel ega ka tähenduslikel põhjustel. Saami vaste on tõenäoliselt läänemeresoome keeltest laenatud. Vt ka lapi.

mamm : mammu : mammu lastek 'mari'
Silbikordusega saadud variant tüvest mari.

memm : memme : memme 'ema; vanem naisterahvas'
← alamsaksa memm(e) lastek 'ema'

miisu : miisu : miisut lastek 'kass, kiisu'
← saksa Miez, Mies(e) 'kassi peibutushüüd'

mimm : mimmi : mimmi lastek 'piim'
Võib olla variant tüvest piim, lastekeeles on kasutusel ka pimm 'piim'. Mõjutada on võinud saksa Milch 'piim'.

mõmm : mõmmi : mõmmi lastek '(mängu)karu' mõmisema

mömm : mömmi : mömmi kõnek 'vähese jutuga, enesesse tõmbunud inimene, nohik'
● vadja mömmö '(maskeeritud) jõulusant, pulmatola', mömmöä 'pomiseda'
soome mömmö kõnek '(paks) sodi; löga'
isuri möm lastek 'karu', mömmöttää 'möriseda'
Aunuse karjala mömmöttiä 'möirata; pomiseda, mõmiseda'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas mõmisema.

oisu : oisu : oisut lastek 'oinas' oinas

onku : onku : onkut lastek 'onu, mees, külaonu' onkel

onu : onu : onu 'ema v isa vend'; mrd 'ema vend'; lastek '(vanem) võõras meesisik, eakam meesisik'
● vadja ono 'onu'
soome eno 'ema vend'
isuri enoi 'ema vend'
saami eanu 'ema vend; ema tädi- või onupoeg; õe laps (onule), nõo laps (ema tädi- v onupojale)'
? komi un 'tädi, ema vanem õde, ema vanema venna naine'
? neenetsi ńińeka, ńeka 'vanem vend, isa noorem vend'
? eenetsi ina 'vanem vend'
? nganassaani ńenne 'vanem vend'
? sölkupi inǝ 'vanem vend'
Vana tuletis samast tüvest mis sõnas enam.

paa lastek 'valus, haige; valu'
Võib olla lastekeelne variant tüvest paha.

pai : pai : paid 'hellitav silitus; hea, armas, sõnakuulelik, vagur'
● liivi paijõ 'silitada'
vadja pai 'hea, kuulekas'
soome mrd paija 'mänguasi', paijata 'paitada'
? Aunuse karjala bai bai 'äiu-äiu, tudule, tuttu'
? karjala paiju, baiju 'äiu-äiu; häll'
Karjala ja Aunuse karjala vasted on vähemalt osaliselt laenatud vene keelest, ← vene baj-baj 'äiu-äiu; tudule, tuttu', báju(ški)-bajú 'äiu-äiu'. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi sõnu on ka teistes keeltes, nt vene páin'ka 'pai laps', soomerootsi paj(a) 'mänguasi', baltisaksa pai 'kuulekas', hollandi paaien 'rahustama, paitama', alamsaksa paeyen 'paitama'. Osaliselt võivad sõnad olla rööpselt kujunenud, osaliselt aga laenatud. Eesti keelest on ilmselt laenatud eestirootsi pai 'paitama, silitama', pais 'hea; sõnakuulelik' ja võib-olla ka läti lastek pai 'kuulekas'.

pepu : pepu : peput lastek 'tagumik'
● soome kõnek peppu 'tagumik'
isuri peppoi 'tagumik'
karjala lastek peppu, pemppu 'tagumik'
Lastekeelne variant sõnast perse.

piilu : piilu : piilut lastek 'piilupart; part, pardipoeg'
● liivi pī’lõz 'part'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. On ka peetud alamsaksa laenuks, ← alamsaksa pīle 'noor hani v part'. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi sõnu on ka teistes keeltes, nt läti pīle 'pardike', leedu mrd pyle 'pardike', bulgaaria pile 'tibu, linnuke'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi pīl 'part'.