[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

adaa lastek 'hüvasti, head aega' aidaa

aituma : aituma : aituma (tänusõna, tänamissõna)
◊ aitäh, aitüma
Kuluvorm sõnaühendist aita jumal. aitäh on samast ühendist kujunenud veelgi lühenenud variant, kus rõhk on liikunud teisele silbile ja on tekkinud sõnalõpuline h: aita > aitah > aitäh. Samalaadsed on ka vene spasíbo 'aitäh', mis on sõnaühendist spasi bog 'päästa, jumal', ja läti paldies 'aitäh', mis on lühenenud sõnaühendist palīdz dievs 'aita, jumal'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi lastek aiti, aitä 'aitäh' ning võib-olla ka liivi aītu·māl, aītjumāl 'aitäh; aita, jumal' ja vähemalt osaliselt soome lastek aatti, aitti 'aitäh'.

apama : apada : apan lastek 'jooma'
● soome appaa 'süüa, ahmida; visata, toppida'
Aunuse karjala ape 'loomasööt, hekslid'
lüüdi ape͔ 'sulp, rokk'
vepsa apta 'süüa, ahmida'
saami vuohpput 'ahmida, kiiruga süüa'
Läänemeresoome-saami tüvi.

ill : ille : ille mrd, lastek 'talleke'
◊ illi
On arvatud, et variant tüvest ilu.

illi : illi : illit lastek 'pai, kuku' ill

issi : issi : issit lastek 'isa' isa

kaka : kaka : kakat lastek 'roe, väljaheide'
● vadja kaka 'pähh, kaka'
soome kakka 'kaka; mustus'
isuri kakka 'kaka'
Aunuse karjala kaka, kakki 'kaka'
vepsa kakta, kake͔ida 'kakada'
Lastekeelne häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedasi samatähenduslikke häälikuliselt ajendatud tüvesid leidub ka kaugemates sugulaskeeltes, nt ersa kakams 'kakama', mari kaka 'kaka', ning teiste keelkondade keeltes, nt vene káka 'kaka, pähh', saksa Kacke 'sitt', ladina cacare 'kakama'. Vt ka kakand, kägar.

kakk2 : kaku : kakku '(ümmargune) leiva- v saiapätsike'; mrd 'pirukas'; lastek 'leib'
○ kirderanniku kakku
← algskandinaavia *kakō
vanaislandi kǫku- liitsõnas kǫkukorn 'väike kook'
vanarootsi kaka 'kook'
rootsi kaka 'kook; küpsis; (ümmargune) leivapäts'
● liivi kak 'kook'
vadja kakku, kakko 'pannkook; pätsike, karask, käkk'
soome kakku 'kook; leivapäts'; mrd 'võileib'
isuri kakku 'väike õhuke leib; ahjusuul rukkitainast küpsetatud tainatükk'
Aunuse karjala lastek kakku 'kartul; leib'
Laenuaega on raske täpsemalt kindlaks teha, võib olla skandinaavia või noorem, vanarootsi või rootsi laen. Teiste läänemeresoome keelte vasted on sel juhul rööplaenud või osaliselt üksteistelt laenatud. Vt ka kakar, kakk1.

kiki : kiki : kikit lastek 'hammas' kikkis

kiks : kiksu : kiksu mrd 'kartulikonks'; lastek 'hammas'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades kikkis ja niks.

kiku : kiku : kikut lastek 'hammas' kikkis

kituma : kituda : kitun lastek 'peale kaebama'
Tundmatu päritoluga tüvi.

kutsu : kutsu : kutsut lastek 'koer'
? ← vene mrd kútja 'kutsikas'
Teisalt on tüve peetud häälikuliselt ajendatud omatüveks. Lähedasi (noore) koera nimetusi on nii sugulaskeeltes, nt Aunuse karjala kudžu 'kutsikas', lüüdi kudžu 'kutsikas', udmurdi kuč́a(pi) 'kutsikas', ungari kutya 'koer', mansi kūťuw 'kutsikas', kui ka teiste keelekondade keeltes, kuid tõenäoliselt on need teise päritoluga.

lall : lalli : lalli lastek 'jalg'
Võib olla lastekeelne variant tüvest jalg.

mamm : mammu : mammu lastek 'mari'
Silbikordusega saadud variant tüvest mari.

memm : memme : memme 'ema; vanem naisterahvas'
← alamsaksa memm(e) lastek 'ema'

miisu : miisu : miisut lastek 'kass, kiisu'
← saksa Miez, Mies(e) 'kassi peibutushüüd'

mimm : mimmi : mimmi lastek 'piim'
Võib olla variant tüvest piim, lastekeeles on kasutusel ka pimm 'piim'. Mõjutada on võinud saksa Milch 'piim'.

mõmm : mõmmi : mõmmi lastek '(mängu)karu' mõmisema

mömm : mömmi : mömmi kõnek 'vähese jutuga, enesesse tõmbunud inimene, nohik'
● vadja mömmö '(maskeeritud) jõulusant, pulmatola', mömmöä 'pomiseda'
soome mömmö kõnek '(paks) sodi; löga'
isuri möm lastek 'karu', mömmöttää 'möriseda'
Aunuse karjala mömmöttiä 'möirata; pomiseda, mõmiseda'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas mõmisema.

oisu : oisu : oisut lastek 'oinas' oinas

onku : onku : onkut lastek 'onu, mees, külaonu' onkel

onu : onu : onu 'ema v isa vend'; mrd 'ema vend'; lastek '(vanem) võõras meesisik, eakam meesisik'
● vadja ono 'onu'
soome eno 'ema vend'
isuri enoi 'ema vend'
saami eanu 'ema vend; ema tädi- või onupoeg; õe laps (onule), nõo laps (ema tädi- v onupojale)'
? komi un 'tädi, ema vanem õde, ema vanema venna naine'
? neenetsi ńińeka, ńeka 'vanem vend, isa noorem vend'
? eenetsi ina 'vanem vend'
? nganassaani ńenne 'vanem vend'
? sölkupi inǝ 'vanem vend'
Vana tuletis samast tüvest mis sõnas enam.

paa lastek 'valus, haige; valu'
Võib olla lastekeelne variant tüvest paha.

pai : pai : paid 'hellitav silitus; hea, armas, sõnakuulelik, vagur'
● liivi paijõ 'silitada'
vadja pai 'hea, kuulekas'
soome mrd paija 'mänguasi', paijata 'paitada'
? Aunuse karjala bai bai 'äiu-äiu, tudule, tuttu'
? karjala paiju, baiju 'äiu-äiu; häll'
Karjala ja Aunuse karjala vasted on vähemalt osaliselt laenatud vene keelest, ← vene baj-baj 'äiu-äiu; tudule, tuttu', báju(ški)-bajú 'äiu-äiu'. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi sõnu on ka teistes keeltes, nt vene páin'ka 'pai laps', soomerootsi paj(a) 'mänguasi', baltisaksa pai 'kuulekas', hollandi paaien 'rahustama, paitama', alamsaksa paeyen 'paitama'. Osaliselt võivad sõnad olla rööpselt kujunenud, osaliselt aga laenatud. Eesti keelest on ilmselt laenatud eestirootsi pai 'paitama, silitama', pais 'hea; sõnakuulelik' ja võib-olla ka läti lastek pai 'kuulekas'.

pepu : pepu : peput lastek 'tagumik'
● soome kõnek peppu 'tagumik'
isuri peppoi 'tagumik'
karjala lastek peppu, pemppu 'tagumik'
Lastekeelne variant sõnast perse.

piilu : piilu : piilut lastek 'piilupart; part, pardipoeg'
● liivi pī’lõz 'part'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. On ka peetud alamsaksa laenuks, ← alamsaksa pīle 'noor hani v part'. Häälikuliselt ja tähenduselt lähedasi sõnu on ka teistes keeltes, nt läti pīle 'pardike', leedu mrd pyle 'pardike', bulgaaria pile 'tibu, linnuke'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi pīl 'part'.

pudenema : pudeneda : pudenen 'langema, varisema, (hiljukesi) kukkuma; koost lagunema, murenema; hajuma, (ühekaupa, vähehaaval) minema v tulema'
◊ pudi,pudisema1,pudu,puistama
● liivi pu’ddõ 'pudeneda, variseda'
soome pudota 'kukkuda'
isuri puoda 'kukkuda'
karjala puvota 'kukkuda'
vepsa pudotada 'puistata, riputada'
? saami bođu- 'lahtine, eraldi olev, vaba'
Läänemeresoome või läänemeresoome-saami tüvi. On oletatud, et tüvi võib olla vana laen, ← indoeuroopa *pet-h- 'kukkuda', kuid see on häälikuloolistel põhjustel siiski ebakindel. Eesti keelest on laenatud soome mrd puti 'prügi, (toidu)jäätmed; lobjakas', putti 'pudrutaoline lastetoit leivatükkidest ja piimast vm', eestirootsi puto, puti, pote 'hapupiimasse või õllesse murendatud leivatükid; toidujäätmed, ülejäänud leivatükid', baltisaksa lastek Puddi 'puder, pudi' ja läti mrd pudis 'lastepuder; toit piimast ja murendatud leivast' (← pudi) ning baltisaksa puisten 'kaklema' (← puistama). Vt ka putukas.

punu : punu : punu lastek 'kõht' punn1

püss : püssi : püssi 'sile- v vintraudne üksiklaskudega käsitulirelv'
← alamsaksa busse 'lasketoru, käsitulirelv; suurtükk, kahur'
Vt ka püstol.

suksu : suksu : suksut 'hobune (ka meelitussõnana v rahustamiseks)'
● soome mrd suksuttaa, soksotella 'hobust kutsuda'
karjala šukšuttoa 'hobust kutsuda', šuk(šu) 'hobuste kutsumise hüüd'
Läänemeresoome tüvi. Tegemist võib olla hobuste kutsumise hüüuga, kus vaheldub esisilbi vokaal, soksu, suksu, süksu. Eesti keelest on laenatud eestirootsi siokk-siokk, sioks-sioks, sikse-sikse (hobuse kutsumise hüüd). Häälikuliselt ja tähenduselt lähedane tüvi on ka nt läti keeles, läti sug, suk, suku (hobuste kutsumise hüüd), lastek suka 'varss'.