[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kakand : kakandi : kakandit 'vees v niisketes kohtades elav väike lameda kehaga koorikloom'; mrd 'merikilk'
On arvatud, et tuletis tüvest kaka. Teisalt on oletatud, et tuletis läänemeresoome tüvest, mille vaste on soome katka 'kirpvähiline (Amphipoda)'; mrd 'kakand, mingi vees elav uss või putukas', ning mis võib olla sama tüvi kui sõnas katkema.

ketas : ketta : ketast 'sõõrjas plaat, lameda silindri kujuline ratas'
On arvatud, et sõnas on sama tüvi mis keha.

lame : lameda : lamedat 'tasane, suuremate kõrgenditeta (ja süvenditeta)' lamama

pargas : pargase : pargast 'suur lameda põhjaga paat v jõepraam'
← saksa Barkasse 'suur abipaat'
← rootsi barkass 'sõjalaevade abipaat moonaveoks'
← vene barkás 'suur paat, väike laev'

part : pardi : parti 'hanest väiksem jässaka kere ja laia lameda nokaga veelind (Anas); selline kodulind (Anas domestica)'
● liivi pa’ŗ 'part'
vadja partti 'part'
Häälikuliselt ajendatud tüvi, ilmselt sama mis sõnas parisema. Eesti keelest on laenatud soome mrd partti 'part' ja eestirootsi paṭṭ, pārt, partt 'part, metspart'.

pott : poti : potti 'lameda põhjaga anum; ahjukivi; kaardimast'
◊ poti
← alamsaksa pot, put 'pott, eelkõige savipott; kahhelahju ahjupott'
Kaardimasti nimetusena on pott ja poti tüve pada3 sünonüümid, aluseks rahvaetümoloogiline seostamine sõnaga pada2. Eesti keelest on laenatud vadja potti 'nõu, anum, pott'. On arvatud, et soome kagumurretes on võinud tähendust 'pada' mõjutada ka eesti keel, soome potti 'pudel; (savi)pott'; mrd 'pada'.

praam : praami : praami 'lai lamedapõhjaline väikese süvisega (pukseeritav) kaubalaev'; kõnek 'parvlaev'
○ raam
← alamsaksa prām 'lameda põhjaga (ilma kiiluta) veesõiduk jõgedel raske lasti, inimeste jm vedamiseks'

puder : pudru : putru 'pehme toit, mis on valmistatud jahu, kruupe v tange vees v piimas keetes, muudest toiduainetest pehmeks ühtlaseks massiks keedetud (ja tambitud v mikserdatud) toit'
← balti
leedu putra 'rokk, puder'
läti putra 'puder'
● vadja pudru 'puder'
soome puuro 'puder'
isuri pudro 'puder'
Aunuse karjala pudro 'lameda kaku täidise puder'
lüüdi pudr 'jahupuder'
vepsa pudr 'jahupuder'

rump : rumba : rumpa 'lameda põhjaga sõudepaat, ruup; ahjupoti tagakülje keskosas asuv süvend'
← alamsaksa rump 'kere; piklik nõu; masti, taglase ja tüürita laevakere'
Paadi tähenduses on tõenäoliselt tegemist hilisema, uusalamsaksa laenuga, keskalamsaksast niisugust tähendust registreeritud ei ole. Vt ka ruup.

ruup : ruuba : ruupa 'lameda põhjaga lootsik'
Võib olla tüve rump variant. Eesti keelest on laenatud eestirootsi rūp, rupp '(lamedapõhjaline) väiksem (kala)paat; sõudepaat 1–3 inimesele'.

rästik : rästiku : rästikut 'suhteliselt lühikese ja jämeda keha ning lameda kolmnurkse peaga mürkmadu (Vipera)' rästi

sammal : sambla : sammalt 'lehistunud varre ja lameda rakisega eostaim, millel on juurte asemel risoidid'
? ← balti *samanas
leedu samanos (mitm) 'sammal'
● liivi sōmal 'sammal'
vadja sammal 'sammal'
soome sammal 'sammal'
isuri sammal 'sammal'
Aunuse karjala sammal 'sammal'
lüüdi sammal, sammau 'sammal'
vepsa samau, samuu̯ 'sammal'

simmel : simli : simlit 'Põhja-Eesti viisikannel'
○ simmer, tsimmel
← saksa Zimbel 'muusikainstrument'
Tüvi on algselt pärit ladina ja kreeka keelest, ← ladina cymbalum 'simbel, lööktaldrikud', vanakreeka kýmbalon 'muusikainstrument, metalltaldrikud'. Hiljem on sõna laenatud kirjakeelde uuesti, simbel 'antiikaja löökpill; lameda trapetsikujulise kõlapõhjaga teraskeeltega pill, mida mängiti puuvasarakestega (kasutati eriti rahvamuusikas)'.

tömp : tömbi : tömpi 'ümara v lameda otsaga, nüri; jäme ja kohmakas; juhm, rumal, tuim, ilmetu'
○ tümp
? ← alamsaksa stump 'nüri, tömp; nürimeelne, rumal, kogenematu'
Teisalt on arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi, mille vaste võib olla soome mrd tömperö, tömpperö 'põrunud, nupust nikastanud inimene', lähedane tüvi on nt tomp.