[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

koger : kogre : kokre 'tumeda selja ja kollakate kuni vaskpunaste lamedate külgedega kala (Carassius carassius)'
● liivi ko’ggõrz 'koger'
soome mrd kouri 'koger'
Eesti või liivi keelest on laenatud läti mrd kugra, kugre 'koger'.

kunde : kunde : kundet kõnek 'sagedane v järjekindel ostja v tellija teatud ärist v teatud isikult'
← saksa Kunde 'kunde, püsiklient'

laastama : laastada ~ laastata : laastan '(võsa, metsa) maha raiuma; midagi tühjaks, lagedaks, paljaks tegema; hävitama; (majanduslikult) laostama'
● vadja lagassaa 'tasandada; (põldu) rullida; siluda; kammida; silitada'
soome lakaista, mrd laasta 'pühkida, luuata'
isuri laada 'pühkida, luuata'
Tõenäoliselt tuletis sõnast lage. Vt ka laasima.

lage : lageda : lagedat 'avar; tühi, paljas'
← algskandinaavia *lāǥija-
vanaislandi lægi 'randumiskoht, ankruplats'
vanarootsi læ̅ghe 'randumiskoht, ankruplats'
← alggermaani *flakja-z
vanaislandi fleki 'võrest ja plankudest rinnatis, varikatus; punutud katusealune, laudadest sild'
● liivi la’gdõ 'puudeta, tühi, avar; lagendik'
vadja lakõa 'sile, tasane; lage; avar'
soome lakea 'lage, avar; tasane, lame'
isuri lakkiia 'tasane; sile'
Aunuse karjala lagei 'tasane; lage koht, tasandik'
lüüdi laged 'lage'
vepsa laged 'lage'
Sama skandinaavia või germaani tüvi on laenatud sõnas lai. Vt ka laastama.

ligi 'lähedal(e), juures, juurde; kaasa, kaasas; peaaegu'
◊ liitma
● vadja litši 'lähedal; lähedale; lähedalt; umbes'
soome liki 'lähedal; lähedale; peaaegu'
isuri ligi 'lähedal'
karjala likilihah 'kõrvuti'
saami lahka 'lähedal, lähedale, lähedalt'
Läänemeresoome-saami tüvi. Tuletises liitma on g vaste vokaalide vahelt välja langenud.

lähedal 'lühikese vahemaa, ajavahemiku taga'
● liivi le’ižgõl, ležgõl 'lähedal'
vadja lähi 'lähedale, ligidale'
soome lähi- 'lähedal olev'
Aunuse karjala ľähekkäh 'lähedal, kõrval'
lüüdi lähil, lähin 'lähedal'
vepsa ľähen 'lähedal'
mari lišne 'lähedal'
Läänemeresoome-mari tüvi. Sugulaskeelte vasted on käändevormidest tekkinud määrsõnad.

munsterdama : munsterdada : munsterdan 'laevale tööle vormistama'; kõnek 'ametisse sokutama'; van 'rividrilli tegema'; kõnek 'midagi sättima v tegema'
← alamsaksa munstern 'läbi vaatama (eriti sõdurite kohta värbamisel)'

porru : porru : porrut '(maitse)köögiviljana kasvatatav lamedate lehtedega kaheaastane lauk (Allium porrum)'
← baltisaksa Porro 'murulauk'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit ladina keelest, ← ladina porrum, porrus 'lauk (köögivili)'.

rool : rooli : rooli 'sõidukile, liikurmasinale v laevale soovitud liikumissuuna andmise seade'
← eestirootsi ról, rω̄l 'rool (laeval)'
← soomerootsi rω̄l, rou^l 'rool (laeval)'
Tõenäoliselt on sõna mõnda murrakusse laenatud eestirootsi, mõnda soomerootsi murretest. Alguses vaid merenduses kasutatud sõna tähendus on tehnika arenedes laienenud, hakates märkima liikumissuuna andmise seadet ka sõidukitel ja liikurmasinatel.