[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 19 artiklit

kotermann : kotermanni : kotermanni 'laevahaldjas'
potermann
saksa Klabautermann 'laevavaim'

kupp1 : kupu : kuppu 'muhk, kubel; nupp'; mrd 'võrgutähis'
soome kuppa 'süüfilis, luues'; mrd 'paise, muhk'; mrd kuppi, kuppu 'õngekork', kupukka 'vesiroos'
isuri kuppu 'puust võrgumärk'
karjala kuppa 'võrgumärk'
ersa kopa 'häbemekink; selg; paise; pahk'
mokša kopa 'selg; paise, koeranael'
? ungari hupolyag 'vill, paise'
Läänemeresoome-mordva või koguni soome-ugri tüvi. Vt ka kupar, kupp2, kuppama.

last : lasti : lasti 'teisaldatav koorem v laadung (eriti laevaga veetav)'
alamsaksa last 'koorem, laadung; kindel kauba kaal'
saksa Last 'koorem, laadung'

loovima : loovida : loovin 'vastu tuult edasijõudmiseks siksakitades purjetama; siksakitades, laveerides liikuma'
alamsaksa lofen 'laeval kurssi muutma'
hollandi loeven 'loovima'
Tõenäoliselt keskalamsaksa laenudest hilisem alamsaksa laen. Alamsaksa vaste on laenatud hollandi keelest. Eesti keelest on laenatud vadja loovia 'loovida (purjelaeva kohta)'. Laenatud on ka tüve rootsi või inglise vaste, luhvama.

munsterdama : munsterdada : munsterdan 'laevale tööle vormistama'; kõnek 'ametisse sokutama'; van 'rividrilli tegema'; kõnek 'midagi sättima v tegema'
alamsaksa munstern 'läbi vaatama (eriti sõdurite kohta värbamisel)'

nõmm : nõmme : nõmme 'kuiv lage v hajusate puude ja põõsastega liiva-ala; seal kasvav mets, palu'; mrd 'kanarbik'
kirderanniku numm(e), nommi
liivi num 'kuiv lage v hajusate puude ja põõsastega liiva-ala; kanarbik'
vadja nõmmi 'kuiv lage v hajusate puude ja põõsastega liiva-ala'
soome nummi 'kuiv lage v hajusate puude ja põõsastega liiva-ala; palu'
? handi num 'ülemine, kõrgem, taevane'
? mansi numi 'ülal olev'
? neenetsi num 'taevas; ilm; jumal'
? nganassaani nūm '(lame) mäetipp, kuhu on hea koda ehitada'
? sölkupi nom 'taevas; jumal'
? kamassi num, nom 'taevas; ilm; jumal'
? matori num 'taevas; jumal'
Läänemeresoome või uurali tüvi. Eesti keelest on laenatud isuri nommi 'nõmm'.

nääre : näärme : nääret 'nõret valmistav epiteelkoeline elund'
soome van srmt näärvä 'kube', mrd nääräin 'kube'
Aunuse karjala niäräü 'kube'
lüüdi ńiäräv(o), niäräv(ö) 'kube'
vepsa ńärv 'kube'
turjasaami ńā´r̀me 'kube'
handi ńarəm 'kube'
mansi ńārəm 'õlg; puus'
Soome-ugri tüvi. Teisalt on arvatud, et tegemist on läänemeresoome-saami tüvega, mille vasted on liivi nǟr 'odraiva (silmas)', vadja näärä 'odraiva (silmas)'; nääri sõnaühendis koiraa nääri 'odraiva (silmas); koeranael', soome näärä- liitsõnas näärännäppy 'odraiva (silmas)' ja saami náránaš 'vistrik'.

paak2 : paagi : paaki 'kaldamärk laevasõidutee juhatamiseks'; kõnek 'tuletorn'
alamsaksa bake 'märgutuli laevadele või rahva kogunemiseks'
saksa Bake 'tornitaoline laevatee-märk'

paisuma : paisuda : paisun 'mahult, ruumalalt suurenema; aine lisandumise tõttu suurenema, laienema; intensiivsuselt kasvama, tugevnema'
paistetama
liivi paizõ 'paisuda, tursuda; tõusta'
vadja paissua 'paistetada, tursuda; (nutma) puhkeda'
soome paisua 'paisuda, tursuda; laieneda, levida'
isuri paisua 'tõusta (vesi); paisuda, tursuda'
Aunuse karjala paiže 'paise, mädanik, koeranael'
lüüdi paiže͔ 'paise'
vepsa paiže͔ 'turse, (mäda)paise'
On arvatud, et võib olla tuletatud samast tüvest mis sõnas paistma.

parras : parda : parrast 'äär, serv; (laeva, lennuki, helikopteri, kosmoseraketi) laadungi- v reisijateruum, laevalagi, tekk'; mrd 'veealune järsak, liivaseljandik'
alggermaani *barđaz-
vanaislandi barð 'serv, äär; ääris'
islandi barð 'serv, äär; ääris'
norra bard 'äär, (paadi) parras'
liivi pārdaz 'parras, reeling'
vadja parras 'äär, kallas; (laeva v paadi) parras, külg v ülemine äär'
soome parras 'äär, serv; parras'
isuri parras 'äär, serv'
Aunuse karjala parras 'äär, serv'
lüüdi pardaz 'äär, serv'
Hiljem on laenatud tüve saksa ja/või alamsaksa vasted, poort, porte.

plagu : plagu : plagu 'lipp, eriti laeval'
lagu
rootsi flagga 'lipp, plagu'

poi : poi : poid 'ankurdatud ujuv meremärk laevatee, madalike, võrkude, supluskoha jm tähistamiseks'
alamsaksa boie 'ahel, kütke; ujuv meremärk'
saksa Boje 'ujuv hoiatusmärk'
Paljudes keeltes tuntud tüvi on algselt pärit ilmselt ladina keelest, ← ladina boia 'kaelas kantav ahel'.

praht2 : prahi : prahti 'laevaga veetav kaup, last'
alamsaksa vracht 'last, koorem; tasu koorma eest'

pugu : pugu : pugu 'paljude loomade peamiselt toidumahutina talitlev söögitoru lai osa'; kõnek 'kõht; linnu puguala'
● ? soome mrd pukama 'kühm, koeranael; sälk'
? karjala pukama 'kühm; (puu)pahk'
Võib olla läänemeresoome tüvi. On ka arvatud, et eesti sõna võib olla hoopis häälikute kohavahetusega saadud variant kubu tüvest.

rool : rooli : rooli 'sõidukile, liikurmasinale v laevale soovitud liikumissuuna andmise seade'
eestirootsi ról, rω̄l 'rool (laeval)'
soomerootsi rω̄l, roul 'rool (laeval)'
Tõenäoliselt on sõna mõnda murrakusse laenatud eestirootsi, mõnda soomerootsi murretest. Alguses vaid merenduses kasutatud sõna tähendus on tehnika arenedes laienenud, hakates märkima liikumissuuna andmise seadet ka sõidukitel ja liikurmasinatel.

sild : silla : silda 'üle veekogu ulatuv rajatis, mida mööda kulgeb tee; (teki)ehitis laeval'
sillutama
balti
leedu tiltas 'sild'
läti tilts 'sild'
liivi sīlda 'sild'
vadja silta 'sild; põrand; laevalagi, -tekk'
soome silta 'sild; (puu)põrand'
isuri silda 'sild; puupõrand'
Aunuse karjala sildu 'sild'
lüüdi šild 'sild'
vepsa süud 'sild; laudis, põrand'
Tegusõna sillutama on tõlkelaen alamsaksa keelest, vrd alamsaksa bruggen 'kividega (teed) sillutama, (varasemal ajal ka) plankudega katma'. See alamsaksa tüvi on laenatud sõnas prügi.

taavet : taaveti : taavetit 'väike tõsteseade laeval'
saksa Davit, David 'väike tõsteseade laeval'

taevas : taeva : taevast 'nähtav maailmaruumi osa, kus asuvad pilved, päike, kuu ja tähed; (ainu- v üli)jumala asupaik; paradiis'
lõunaeesti taivass; kirderanniku taivas
balti *deivas
leedu dievas 'jumal'
läti dievs 'jumal'
preisi deiws, deywis 'jumal'
liivi tōvaz 'taevas; torm'
vadja taivas 'taevas'
soome taivas 'taevas'
isuri taivas 'taevas'
Aunuse karjala taivas 'taevas'
lüüdi taivaz 'taevas'
vepsa taivaz 'taevas'
On ka arvatud, et tüvi on indoiraani laen, ← algindoiraani *daivas, mille vasted on vanaindia devá- 'taevane, jumalik', praakriti dēva- 'jumal; pilv; taevas'. Indoiraani vastete tähendused on läänemeresoome keeltele lähemad kui balti vastete omad. On ka oletatud germaani laenu, ← alggermaani *teiwaz, mille vaste on vanaislandi Týr (jumala nimi). Kuna on osutatud, et balti tüve tähendus 'jumal' on kujunenud tähendusest 'selge taevas, päev, valgus', on balti päritolu siiski kõige tõenäolisem.

tekk2 : teki : tekki 'laeva keret ruumideks jaotav rõhtne tarind; laevalagi'
alamsaksa deck 'kate, katus'
saksa Deck 'tekk, laevalagi'
Sama tüvi on laenatud ka teises tähenduses, tekk1.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur