[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ankur1 : ankru : ankrut 'vahend laeva, paadi, poi vms paigal hoidmiseks vabas vees'
← alggermaani
vanainglise ancor 'ankur'
alamsaksa anker 'ankur'
rootsi ankare 'ankur'
● liivi ānkaŗ 'ankur'
vadja ankkuri 'ankur'
soome ankkuri 'ankur'
isuri ankkuri 'ankur'
Aunuse karjala ankuri 'ankruke (õngekonks); kalapüügivahend'
Germaani või noorem, skandinaavia laen. Liivi vaste võib olla läti keelest laenatud. Vt ka ankur2.

haalama : haalata : haalan '(laeva, võrku) köit- v trossipidi vedama'
← eestirootsi hala 'haalama, vedama; tõmbama, tirima'
● soome haalata 'vedada, tõmmata; tirida, tassida'
isuri haalada 'purjeid heisata; kokku korjata'
Sõna on peetud ka alamsaksa laenuks, ← alamsaksa halen 'haalama'.

kaar : kaare : kaart 'kumer moodustis v kulgemistee; ehituskonstruktsioon (hoonel, sillal); laeva v paadi ribi; ilmakaar; suund; niiduesi'; mrd 'korvi loogad; ree v vankri osa; roided'
● liivi kōr 'laeva v paadi ribi; ree kaar; roie; vikerkaar'
vadja kaari 'laeva v paadi ribi; ree kaar', kaarõ 'laeva v paadi ribi; kokku riisutud ja uuesti kuivama laotatud heina kogum, heinakeeritis'
soome kaari 'kaar, kõverus, kurv; vibu kaar; paadi ribi; võlvi, silla kaar; taevakaar; vikerkaar'; van srmt '(katuse)palk'
isuri kaarre 'laeva v paadi ribi'
Aunuse karjala kuari 'laeva v paadi ribi'
lüüdi kuar(i) 'laeva v paadi ribi'
vepsa kaŕe 'vikerkaar', kaŕeg 'paadi ribi'
Lule saami kuoŋar 'paadi ribi'
? handi χoŋkar 'jõekäär'
? sölkupi k͔aŋar 'rüsa'
Läänemeresoome-saami või koguni uurali tüvi. Vt ka pilgar.

kartsas : kartsa : kartsast mrd 'redel (ronimiseks); vankriredel; rõuguredel; redelitaoliste külgedega loomasõim; rööbiti puudest alus laeva vettelaskmiseks või kaldale vedamiseks'
? ← balti
leedu gardis 'vankriredel; võre'
On ka oletatud, et laenuallikas on balti tüvi, mille vasted on leedu skersas 'põigitine' ja läti šķērss 'põigitine', sel juhul on tüve läänemeresoome vasted soome karsas 'kõõrdi; viltune; vaenulik, tõrjuv' ja karjala karsas 'kõver, viltune'.

kelk : kelgu : kelku 'väike jalastel libisev sõiduk v veok'; mrd 'seadis laeva merre laskmisel; kangareha; seadis tuuliku tuulde keeramiseks'
← alggermaani *kelkan-
algskandinaavia *kelkā
vanaislandi kjalki 'kelk, väike regi'
rootsi kälke 'kelk'
● vadja kelkka, hrv tšelkka 'kelk; palgikelk'
soome kelkka 'kelk; ripptelling; tööpingi teatud osa'
isuri kelkka 'kelk, regi'
Aunuse karjala kelku 'saan, kerge sõiduregi'
Laenamise aega on raske täpsemalt kindlaks määrata, võib olla germaani või ka noorem, skandinaavia või koguni rootsi laen; tüvi võib olla laenatud korduvalt. Osa läänemeresoome keelte vastetest võib olla laenatud teiste läänemeresoome keelte vahendusel. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Kelk 'kelk'.

kenus 'uhkelt kõveras, kaardus'
← alggermaani *kenw-, *kenu-
vanaislandi kinn 'põsk, pale; paadi vöör'
saksa Kinn 'lõug; (laeva, paadi) kiilupuu esiosa'
● soome kenossa 'tahapoole kaldus v painutatud'; mrd keno 'paadi pära- või esiosa; ree kaarduv esiosa'
Kirjakeeles esineb tüvi vaid seesütlevavormilises määrsõnas. Kirderannikumurretes on registreeritud ka omadussõna kenu 'püstine, kaarjas', samuti on murretes tuntud liitsõna kenukael 'kõverkael'.

kiil4 : kiilu : kiilu 'laeva v paadi põhja pikisuunas läbiv puu v terastala, mille külge kinnitub laeva v paadi sõrestik'
○ keel
← alamsaksa kil, kel 'kiil (veesõidukil); laev'
← saksa Kiel 'kiil (veesõidukil)'

kipper : kipri : kiprit 'väikese laeva juht'; mrd 'noodavanem'
○ kiper
← alamsaksa schipper 'laevajuht, kapten', schiphere 'laevaomanik, kapten'
Murretes esinev samatähenduslik sõna kippar on skandinaavia laen, ← tüvi, mille vaste on vanarootsi skipari 'laevajuht, kapten'.

käil : käila : käila 'vöör, laeva eesosa'
← alggermaani *skeula-
rootsi skjul 'kuur, katusealune; kaitse, varjupaik'
vanaislandi skjól 'kaitse, varjupaik'
● soome keula 'käil'; mrd 'mütsisirm; kaljueend'
Soome vaste on tõenäoliselt hiljem samuti laenatud, käula.

laev : laeva : laeva 'suur veesõiduk (vedamiseks, transportimiseks)'
○ lõunaeesti laiv, kirderanniku laiv(a)
← alggermaani *flauja-
vanaislandi fley 'laev, (väike) parv'
● liivi lōja 'paat'
vadja laiva 'laev'
soome laiva 'laev'
isuri laiva 'laev'
karjala laiva 'laev'
vepsa laiv '(kehv) paat'

laid1 : laia ~ laiu : laida ~ laidu 'materjaliks oleva kanga laiune osa mingist rõivast vm õmblustootest; paadi küljelaud, küljelaudade kord, paadi külg, parras'
← alggermaani *laiđā
vanaislandi leið '(mere)tee; suund; reis, matk, sõit; tükk maad; viis, laad'
vanarootsi lēþ '(mere)tee; suund; reis, matk, sõit; tükk maad; viis, laad'
● liivi lāida 'liigutatav, äravõetav aialatt'
vadja laita '(paadi, laeva) küljelaud'
soome laita 'külg, äär; paadi v ree küljelaud (v -lauad); suund, laevasõidutee, marsruut'
isuri laida 'äär, külg; paadi küljelaud'
Aunuse karjala laidu 'parras, väliskülg, ülemine serv; metsaäär'
lüüdi laid '(paadi, hälli, karbi, ree) külg'
vepsa laid 'paadi küljelaud'
Eesti keelest on laenatud läti laides 'paadi küljelaud'. Vt ka laid2.

lauter : lautri : lautrit 'paadisadam; paadi v väikese laeva randumis- ning seismiskoht'
← vanarootsi flautor (mitm) 'käbad, ujukid'

loots : lootsi : lootsi 'kohalikke sõiduolusid tundev kapteni nõuandja laeva juhtimisel raskesti läbitavas piirkonnas, eriti sadamasse sisse- ja sealt väljasõidul'
← alamsaksa lōtsman 'loots'
← saksa Lootsmann, Lotse 'loots'
Samatüveline tegusõna lootsima võib olla samuti laenatud, ← saksa lotsen 'lootsima'.

lossima : lossida : lossin '(laeva) tühjaks laadima'
← alamsaksa lossen 'tühjaks laadima'

madrus : madruse : madrust 'lihtsaid laevatöid tegev ja vahis seisev laeva meeskonna liige'
← hollandi matroos 'madrus'
← alamsaksa matroos 'madrus'
← saksa Matrose 'madrus'
Laenuallikat ei ole võimalik täpselt kindlaks teha. Alamsaksa keelde on sõna laenatud hollandi keelest. Keskalamsaksa laenudest hilisem laen.

mast1 : masti : masti 'tugev kõrge püstloodne post, mille külge kinnitatakse laeva purjed ja muu taglas; suhteliselt väikese aluspindalaga kõrge ehitis (nt õhuliini juhtmete ülal hoidmiseks)'
← alamsaksa mast 'mast; post'
← saksa Mast 'mast; post'
Eesti keelest on laenatud soome mrd masti 'mast' .

mutt2 : muti : mutti 'rõngas laeva purje äärel nööri läbitõmbamiseks'
← saksa Mutt 'köiesilm purje käsitsemiseks ja kinnitamiseks'

märss : märsi : märssi 'kasetohust v niinest punutud kolmnurkse lakaga suletav seljapaun; suuresilmaline võrkkott'
← rootsi märs '(kala)korv, -kott; mastikorv'
← alamsaksa merse, mars 'mastikorv; laeva mast'

pakk3 : paki : pakki 'pardast pardani ulatuv (üla)teki kõrgem osa laeva vööris'
← alamsaksa back 'pakk, laevateki kõrgem osa'
← rootsi back 'pakk, vöörtekk'

parras : parda : parrast 'äär, serv; (laeva, lennuki, helikopteri, kosmoseraketi) laadungi- v reisijateruum, laevalagi, tekk'; mrd 'veealune järsak, liivaseljandik'
← alggermaani *barđaz-
vanaislandi barð 'serv, äär; ääris'
islandi barð 'serv, äär; ääris'
norra bard 'äär, (paadi) parras'
● liivi pārdaz 'parras, reeling'
vadja parras 'äär, kallas; (laeva v paadi) parras, külg v ülemine äär'
soome parras 'äär, serv; parras'
isuri parras 'äär, serv'
Aunuse karjala parras 'äär, serv'
lüüdi pardaz 'äär, serv'
Hiljem on laenatud tüve saksa ja/või alamsaksa vasted, poort, porte.

poom1 : poomi : poomi 'laeva masti tagaküljel paiknev rõhtpuu purje alumise serva väljasirutamiseks; puust võimlemisriist tasakaaluharjutusteks'; van 'pakk v pikk puu töövahendina v seadeldise osana'
◊ poom-2
← alamsaksa bōm 'puu; tõkkepuu; tulepuu; hoob'
Liitsõna poomvill laenamisel on teine osis tõenäoliselt tõlgitud, ← alamsaksa bōmwulle 'puuvill' ( wulle 'vill')

pootsman : pootsmani : pootsmanit 'tekimeeskonna vahetu ülem, kes juhib tekiseadmete ja laeva korrashoidu'
← alamsaksa bō(t)sman 'madrus'
← saksa Bootsmann 'pootsman'
← rootsi båtsman 'pootsman'
Laenuallikas on liitsõna, nt alamsaksa bōt 'paat' + man 'inimene; mees'. Laenatud on ka esiosise vanarootsi vaste, paat. Eri keeltest on laenatud teisigi liitsõnu, milles on samade tüvede vasteid, pootshaak, kotermann, lensman, oldermann, opman.

rangid : rangide : range ~ rangisid (mitm) 'veolooma kaela pandavad puust, alt polsterdatud rakmed, mis ühendatakse roomade ja looga abil aistega; loomale ümber kaela kinnitatav seadis, mis takistab teda läbi aia v aia alt pugemast; põiksuunalised sarrusvardad'
◊ rang-, rangis
? ← balti
leedu rangyti 'väänama, painutama, kõverdama', ap-ranga 'rakmed, varustus; riietus; vorm'
? ← algskandinaavia
vanaislandi rǫng 'laeva v paadi kaar'
vanarootsi vrang 'laeva v paadi kaar'
● liivi rāngaz 'valjad, päitsed, ohi', rangõd (mitm) 'valjad, päitsed'
vadja rangad (mitm) 'rangid', rantši liitsõnas rantši-puu 'rangipuu'
soome mrd ranget (mitm) 'rangid'
Soome vaste võib olla eesti keelest laenatud. Mõnikord on arvatud, et teiste läänemeresoome keelte samatähenduslik l-alguline eesvokaalne tüvi, mille vasted on soome länget, isuri länged, Aunuse karjala ľänget, lüüdi länged ja vepsa ľänged, võib olla algselt sama tüve variant.

ruhv : ruhvi : ruhvi 'laeva meeskonna ühiseluruum'
← rootsi ruff 'ruhv'
← alamsaksa rōf, ruf 'kate; (ahju)kumm; korsten; ruhv, kajut'
Alamsaksa sõna on eri tähendustes ja tõenäoliselt eri ajal laenatud ka kujul roov.

rullama : rullata : rullan '(laeva, auto kohta:) külgsuunas pendeldavalt kõikuma'
← rootsi rulla 'veerema; pöörlema; keerama, rullima; veeretama; rullama, õõtsuma, kõikuma'
← soome rullata 'rullata; õõtsuda; rulluda, veereda, veerelda; rulli keerata v kerida; veeretada, rullida'
Sõna on registreeritud kirderannikumurretes ja 19. sajandil Hiiumaal, seega tulevad mõlemad esitatud laenuallikad arvesse.

sälitis : sälitise : sälitist 'endisaegne mahu- ja massiühik'; van 'koorem, kandam'
● liivi sä’ltõ 'laduda; pakkida; ammutada'
soome sälyttää 'koormata; laadida; laduda'
? komi se̮lni̮ 'astuma (nt laeva), istuma hobuse selga', se̮ltni̮ 'laduma, panema; valama; poetama'
? handi lel- 'sõiduvahendisse v hobuse selga istuma'
? mansi tāl- 'sõiduvahendisse v hobuse selga istuma'
? ungari vanas kirjakeeles ellik 'hobuse v eesli selga istuma'
? neenetsi ťí- 'istuma (sõiduvahendis)'
? nganassaani tiaji 'istuma, hobuse selga istuma'
? sölkupi tī- 'hobuse selga v sõidukisse istuma'
? kamassi ši- 'istuma, hobuse selga istuma'
Läänemeresoome või uurali tüvi. Teisalt on arvatud, et läänemeresoome vasted on hoopis tuletised soome-ugri tüvest, mille vaste võib olla sälk.

tehas : tehase : tehast 'masinaid kasutav tööstuslik tootmiskäitis; vabrik'
← soome tehdas 'tehas, vabrik, tootmisettevõte'; mrd 'latter; peenar; tööplats'
Laenatud kirjakeelde 19. sajandi lõpus. On arvatud, et soome sõna on indoeuroopa (eelbalti või eelgermaani) laen, ← indoeuroopa *d^heh₁tos. See indoeuroopa sõna on tuletis tüvest, mis võib olla tegema laenuallikas, ja võib ühtlasi olla sõna tõhus tüve laenuallikas. Teiste läänemeresoome keelte vasted on ? liivi ti’edõz '(jala)jälg; jalg (pikkusmõõt)', karjala tehaš 'paadi pärapingi alune ruum; paadi kaar' ja lüüdi ťeht, tehtaz 'paadi kaarte vaheline ruum'; võib-olla on selle sõna vaste ka eesti vanemas murdekeeles registreeritud teht liitsõnas laevateht 'laeva ehitamise ja vettelaskmise koht'.

tekk2 : teki : tekki 'laeva keret ruumideks jaotav rõhtne tarind; laevalagi'
← alamsaksa deck 'kate, katus'
← saksa Deck 'tekk, laevalagi'
Sama tüvi on laenatud ka teises tähenduses, tekk1.

tihti 'sageli'
← alamsaksa dicht(e) 'tihe, paks; tugev, tubli; väga, ägedalt, kõvasti'
← saksa dicht 'tihe, paks; tihke, kompaktne; läbilaskmatu; tihedalt, paksult; otse, lähedalt'
Sõna on osastava või sisseütleva vorm omadussõnast tiht 'tihe, tihke', mis esineb peamiselt murretes, ühiskeeles on tuntud vaid liitsõnades, nt tihtkamm 'tihe kamm', tihttuul 'poolpõiki vastu puhuv tuul, piidevint'. Ka samatüveline tegusõna tihtima on tõenäoliselt alamsaksa või saksa keelest laenatud, ← alamsaksa dichten 'tihedaks tegema, täitma, pragusid tihendama, laeva tihtima' või saksa dichten 'tihendama, tihtima'. Eesti keelest on laenatud soome mrd tihti 'tihe, tihke', isuri tihti 'tihe (paljudest lähestikku asetsevatest osadest koosnev)'; tihtii 'tihedalt; sageli' ja võib-olla ka vadja tihti 'tihedalt; sageli; tihe (paljudest lähestikku asetsevatest osadest koosnev)'.

tragi2 : tragi : tragi 'haralise konksu taoline riist veekogu põhjas olevate esemete otsimiseks ja ülestõstmiseks'
○ ragi
← alamsaksa dragge 'kolme- või neljaharuline ankur (kasutatakse nt vaenlase laeva hõivamisel)'
← saksa Dragge 'väike ankur (sh esemete veest väljatõstmiseks)'
← rootsi dragg 'tragi, otsiankur'
Murretes võib sõna kohati olla laenatud soome keelest, ← soome mrd traki 'tragi, otsiankur'.

tross : trossi : trossi 'metall-, harvemini taimekiududest kokkukeerutatud painduv köis'
○ ross
← alamsaksa trosse, trotze '(teatud viisil keerutatud) köiestik; köis, tross laeva kinnisidumiseks'
← saksa Trosse 'tross, jäme köis'
← rootsi tross 'tross, jäme köis'