[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

hõlm : hõlma : hõlma 'eest lahti käivate riietusesemete üks esimene pool, ka nende alumine nurk'
← alggermaani *χelma-z
vanaislandi hjalmr 'kiiver'
vanainglise helm 'kiiver; kaitsja, kaitse, vari'
rootsi hjälm 'kiiver'
gooti hilms 'kiiver'
saksa Helm 'kiiver'
● liivi ȭlma 'hõlm'
vadja õlma 'hõlm'
soome helma '(särgi) alumine äär, saba; hõlm'
isuri helma 'rõiva alumine äär; hõlm'
Aunuse karjala helmu 'rõiva alumine äär, saba; hõlm; süli'
lüüdi helm 'hõlm'
Laenamise ajal võis germaani tüve tähendus olla laiem kui hilisematel tütarkeelte vastetel, sellele viitab vanainglise sõna tähendus.

kaba : kaba : kaba '(pikerguse eseme) laiem osa v ots; puu langetamisel tüüka külge jäänud läbisaagimata osa'
On arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi. Vt ka kabajantsik.

kaha1 : kaha : kaha '(varrega eseme) laiem nõgus ots'; mrd 'reha pea; labida laba; käepide; (kala)kahv; vähinatt; tihe nooda pära, mõrra viimane sopp'
◊ kahur
● soome mrd kaha '(vitstest, laastudest, tohust) korv, suurem säilitusnõu; teivastest püünis; alus, raam lusikate või tööriistade hoidmiseks'
Aunuse karjala kaha '(vitstest, laastudest) süte- v heinavedamiskorv'
lüüdi kaha 'sütevedamiskorv; mõrra rõngas'
vepsa kahač 'kuivatusredelil heinu kinni hoidev kokkuseotud vitstepaar'
? udmurdi kož sõnaühendis kenos kož 'vilja-, jahu-, söödasalv'
? komi van srmt ki̮š 'õõnsus [?]'
handi χŏsap 'lahter, õõnsus; sahver'
mansi χusap '(säilitus)nõu'
? sölkupi koča 'kott'
Soome-ugri või koguni uurali tüvi. kahur on Esimese maailmasõja ajal loodud tuletis, tähenduslikuks seoseks tüvega on olnud teatud analoogia lusika, piibu vm kaha ja suurtükilafeti vahel.

kangastama : kangastada : kangastan 'õhus peegeldama, miraaži tekitama; kujutlusse tooma'
? ← soome kangastaa 'õhus peegelduda, miraažina paista; kumada, hämaralt paista; kujutlusse kerkida'
Sõna on peetud soome laenuks, sest ta on murretes levinud ainult kirderannikul ja Hiiumaal. Võimalik, et levik on olnud siiski laiem: on oletatud, et Saaremaal samas tähenduses esinev kanastama on kangastama rahvaetümoloogiline moonutis. Sel juhul on sõna soome keelega ühine tuletis samast tüvest mis sõnas kangur.

kilp : kilbi : kilpi '(endisaegne) käes kantav kaitsevahend külmrelvade vastu; raketise, laudise vms suurem puidust plaat; alusplaat v raamistik; pantserjas kõva kate mõnedel loomadel; vapi põhiline, pildiga osa'; mrd 'väike kaunistusnaast, litter'
◊ kilplane
? ← alggermaani *χlīƀō
vanaislandi hlíf 'kaitsevarustus (kilp ja kiiver)'
● soome kilpi 'kilp (ka kilpkonnal); lukuaugu katteplaat; lukusilt; silt'
saami galba 'põhjapõdra sarvede laiem alumine osa; kilp (kaitsevahend); silt, teeviit'
On ka oletatud, et laenuallikas on alggermaani *skelƀi-, *skilƀi-, mille vaste on vanaislandi Skilfingar (kuningasuguvõsa nimi, oletatavalt relvade järgi pandud). kilplane on 19. sajandil loodud tuletis, eeskujuks saksa Schildbürger 'kilplane' ( Schild 'kilp' + Bürger 'kodanik, (linna)elanik'). Vt ka kilbukas.

kord : korra : korda 'taasesinemine v -toimumine; järg; juht, puhk; korrasolek, süsteem; rütm, korrapärasus; kiht; kunagi, ükskord'
○ lõunaeesti kõrd, kirderanniku kerd
← balti
leedu kartas 'kord'; karta 'põlvkond; kiht, kord'
läti kārta 'kiht, lade; seisus; järjekord'
preisi kērdan (sihitav) 'aeg'
● liivi kȭrda 'kord'
vadja kõrta 'kord'
soome kerta 'kord'
isuri kerda 'kord'
Aunuse karjala kerdu 'kord'
lüüdi kier 'kord'
vepsa kerd 'kord'
? ersa kirda 'kord'
? mari -kerte sõnas šukerte 'varem, ammu'
Teisalt on tüve peetud germaani laenuks, ← alggermaani *χerđā, mille vaste on nt vanaülemsaksa herta 'vahetus', kuid sõna levik viitab pigem balti laenule. Mordva ja mari vasted on arvatavasti rööplaenud. Eesti keelest on laenatud baltisaksa Korde 'vahetus, valvekord' ja korden 'keerama, pöörama; uuesti kündma' (← kordama).

laadik : laadiku : laadikut 'laegas'
◊ laegas, laekuma
← alamsaksa lade, ladeken 'kirst, kast; laegas'
← vanarootsi la(a)dika 'väike kast, karp'
On ka arvatud, et laenatud on alamsaksa tüvi lade ja lisatud liide -ik. Tuletises laegas on d vokaalide vahel kadunud, laekuma on sellest ebareeglipäraselt tuletatud. Sama alamsaksa tüvi on laenatud sõnades laad2, laeng.

latter : latri : latrit 'kergete vaheseintega eraldatud osa ruumist'
○ lader
◊ lahter
← baltisaksa Latere 'latter hobusetallis'
Variant lahter on kujunenud lõunaeesti murretes, ilmselt jäljendades nende sõnade põhjaeesti variante, milles lõunaeesti -tt-le vastab põhjaeesti -ht- (vrd põhjaeesti kõht, lõunaeesti kõtt). Murdevariant on kirjakeeles kasutusele võetud uues tähenduses. Eesti keelest on laenatud eestirootsi latter '(talli)latter'; lattron 'latter; improviseeritud sõim talvel'.

lõhe : lõhe : lõhet '(hrl suurem, sügavam, laiem) pragu' lõhkema

pahmas : pahma : pahmast 'peksmiseks mahalaotatud kuivatatud suvivilja lade; tihe sasine mütsakas, puhmas, tuust'
← balti *bāžma
leedu bažma, bažmas 'rahvahulk'
läti bāžt 'pistma, toppima'
● vadja pahmas 'pekstud, kuid tuulamata vili (rehepõrandal v hunnikus); peksmiseks mahalaotatud viljalade'
soome mrd pahmas 'terade koorimise seade v uhmer veskis; õlgede, põhu mõõt'
isuri pahmas 'korraga peenestatav mõõt linaseemneid v kapsast; tuulatava vilja hunnik'
Aunuse karjala pahmas 'veski jahvatusseade'
lüüdi pahmaz 'kaera peenestamise uhmer veskis; uhmritäis kaera (veskisse tuues)'
vepsa pahmaz 'veski uhmer; uhmritäis peenestatavat vilja'
Kohati on ilmselt segunenud tüvega pahn.

rait : raidu ~ raida : raitu ~ raita 'hiiglasuur asi; suur pikk hoone'; mrd 'rida'
? ← algskandinaavia *wraita
vanaislandi reitr 'uure, soon; väike põld'
rootsi vret 'tarandik; põllulapike'; mrd 'majadevaheline teerada'
norra mrd reit, vreit 'väike põld; uure, soon; rida'
● vadja raitti '(vilja)lade, pahmas; võrgurida'
soome raitti 'külavahetee; rida, rivi'; mrd 'õu; sõnnikuhunnik'
isuri raitti 'võrgurida; (vilja)lade, pahmas; rida, rivi'
karjala raitti '(ühe ringkäiguga kontrollitavate) püüniste kogum; karjatee'
lüüdi raitti liitsõnas raittilähteged 'kõrvaljääaugud, mille kaudu noota veetakse'
vepsa raiť 'võrgurida'
Võib olla ka vanem, alggermaani laen. Sõna kirjakeelne tähendus 'hiiglasuur asi' ei ole rahvakeelepärane. Tõenäoliselt on see saadud rahvakeelest registreeritud sõnaühendi suur rait hoone väärtõlgendusel: on arvatud, et rait ja suur on sünonüümid, tegelikult on rait siin ilmselt märkinud hoopis teatud tüüpi ehitist, elumaja ühes kõrvalhoonetega ühe katuse all vms.

semmi- liitsõnas semmipuu 'suure viiulipoogna taoline riist villade vatkumiseks'
On arvatud, et võib olla häälikuliselt ajendatud tüvi. Tüve esialgne laiem tähendus on võinud olla 'kõver, kumer', vrd lõunaeesti semba, semme, semmi 'küüru, kõverasse', semman, semmäh 'küürus, kõveras'. On arvatud, et võib olla sama tüvi mis murdesõnas semmivits 'ree osa', mille vasted on lüüdi ťš́iim 'ree osa, mis ühendab ree eeskodara jalase esiosaga', vepsa čim, čimbic 'seotis, mis ühendab eeskodara jalase esiosaga'.

suhvel : suhvli : suhvlit van 'laegas, sahtel'
○ suhv, suhvlaad
← alamsaksa schūflade 'liigutatava kaanega laegas; sahtel'
Alamsaksa allikas on liitsõna: schūf 'liigutatav osa, siiber' + lade 'laegas'. suhvel on muganemisel lühenenud, lõpuosa on võinud kujuneda teiste el-lõpuliste sõnade eeskujul, nt sahtel. Murdesõnas suhvlaad on liitsõna laenatud tervikuna, murdesõnas suhv on liitsõna tähenduses ainult esiosa. Murretes on ka tõlgitud järelosisega variant suhvlaegas. Alamsaksa liitsõna teine osis on ka eraldi laenatud, laadik, laegas.

vare : vareme : varet 'hunnik, lade, virn'
← alggermaani *waruz
norra vor 'kõrge kiviastang'
● soome mrd vare 'hauaküngas, kivikalme, kivihunnik'
Teisalt on peetud tuletiseks varisema tüvest.

vonklema : vongelda : vonklen 'vingerdama, väänlema, võnklema; loogeldes kulgema'
◊ vongerdama
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnades vingerdama ja võnkuma. Murdeti esineb ka ele-liiteta tegusõna vonkama. Tüve läänemeresoome vasted võivad olla isuri vonga 'oja põhi, veeta jõesäng', soome vonka 'jõekäär, laiem ja sügavam koht jões', Aunuse karjala vongu 'võrendik, hauakoht jões', lüüdi vong(e͔) 'võrendik', vepsa bong 'võrendik'.

vööt : vöödi : vööti '(laiem) triip, viir' vöö