[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 17 artiklit

haspel : haspli : hasplit 'riist lõnga vihti kerimiseks; muu seda meenutav seadeldis'
saksa Haspel 'haspel'

keerama : keerata : keeran 'midagi keskpunkti v telje ümber liikuma panema, teisele küljele pöörama; midagi poolkaarde v kahekorra painutama, kokku rullima vms; suunda muutma'; piltl 'iiveldama'; mrd 'midagi kokku keerutama, punuma'
liivi kīerõ 'keerata, pöörata; veeretada, keerutada; pöörelda; iiveldada'
vadja tšeertää 'keerata, pöörata; ringi ajada, keerutada; kokku keerata; (heinu) kaarutada; (maad) künda; iiveldada'
soome kiertää 'keerata, pöörata; ringi ajada, keerutada; rulli keerata; pöörelda, tiirelda; ääristada; ümber piirata; ringi minna; eemale hoida, vältida; ringi käia', kierä 'keerdus, liiga tugeva keeruga'
isuri keertää 'keerata, pöörata; ringi minna; väänata, painutada; veeretada; ringi ajada; iiveldada'
Aunuse karjala kierdiä 'ringi minna; lõnga korrutada, kokku keerutada; ümber piirata; ringi käia, hulkuda', kierü 'keerdus, liiga tugeva keeruga; jäine, väga libe; usin'
lüüdi kierta 'ümber piirata', kier 'tugevasti kokkukeerutatud lõng; väga libe jää'
vepsa kertta 'lõnga korrutada, nööri keerutada; tombuks veeretada; kündi korrata', ker 'liiga tugeva keeruga'
saami gierri 'keerd, sõlm, pundar (nt lõngas)'
Läänemeresoome-saami tüvi. Tegusõna on tuletis, liideteta tüvi on nt soome kierä. Saami vaste on tõenäoliselt soome keelest laenatud. On ka oletatud, et soome-ugri tüvi, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on saami gierrer- 'keerutada; teatud viisil kududa', ungari kerül 'ringiga minema; ringi tegema; vältima, kõrvale hoidma; sattuma; tulema, kätte jõudma; maksma minema; leiduma', handi kȧri- 'ümber pöörduma' ja mansi kir- 'ringi minema; kõrvale keerama'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kēr se 'ennast keerama'. Vt ka kõõr.

keha : keha : keha 'inimese v looma kogu organism; selle keskosa, kere; eseme põhiline osa; asi, moodustis tervikuna; riist lõnga kerimiseks ja kanga käärimiseks'; mrd 'suurem puunõu; (mitm) vankri redelid, küljelauad, nende ja põhja vaheline ruum'
liivi kejā 'keha, kere; kõht; mahuti'
soome kehä 'sõõr, ring; ehitise palkkere, karkass; (akna-, ukse-)leng; võll, rull; kangakeha'
isuri kehä 'kangakeha; päikese tara'
Aunuse karjala kehä 'võru, rõngas, raam (nt sõelal); ümmargune alus'
lüüdi kehä 'kangakeha; tohukera'
? saami giessat 'käärida, mähkida; kerida; käänduda, loogelda (jõe kohta)'
ersa či 'päike; päev'
mokša ši 'päike; päev'
mari keč́e 'päike; päev; ilm'
? udmurdi ki̮č 'silmus'
? komi ki̮č 'ring; rõngas; ümberpiiramine'
idahandi kö̆tš 'rüsa või mõrra rõngas', sŏk-kö̆tš 'kepi rõngas'
mansi kis '(tünni vms) vits', suw-kis 'suusakepi rõngas'
? ungari van kégy 'ring, sõõr', mrd kegyelet 'vikerkaar'
Soome-ugri tüvi. Vt ka kehklema ja ketas.

kerima : kerida : kerin '(lõnga, nööri vms) kerasse, rulli, vihti (v kerast, rullist, vihist lahti) keerama; kerasse, kõverasse tõmbama v kerasolekust sirgu ajama' kera

ketrama : kedrata : ketran 'kiududest v heidest lõnga valmistama' keder

käärima1 : käärida : käärin 'lõnga lõimeks korraldama; üles v alla keerama'
käär
vadja tšääriä 'käärida, keerata kokku, mässida sisse; kerida; (last) mähkida; matta'
soome kääriä 'käärida; mähkida; sisse pakkida; lahti pakkida'
isuri kääriä 'käärida; mähkida; ümber kerida'
Aunuse karjala kiärie 'käärida; mähkida; kokku keerata'
lüüdi kiäŕidä 'käärida, mähkida'
vepsa kärdä 'käärida, mähkida'
turjasaami rred 'kerida, sisse mässida'
Läänemeresoome-saami tüvi.

laug3 : lau : laugu 'väikese nurga all kallakas, libajas; vähe keerdunud; tasane, leebe, pehme'
liivi lougõ 'aeglane; tasane'
vadja laukaa 'laug(e), vähe keerdunud (lõnga kohta)', lauku 'lauge; sirge'
soome mrd laukea 'tasane, lauskjas, madal; pehme, lõtv (lõng)'
isuri lauvvada 'lõdvemaks lasta; lõhkuda, lammutada, hävitada', lauvveda 'laguneda, katki minna'
Läänemeresoome tüvi. On ka arvatud, et sama tüvi mis sõnas lauglema.

lõng : lõnga : lõnga 'kiudude ketramisel saadav v ühe pika kiuna esinev materjal riide, silmkoeesemete jm kudumiseks, tikkimiseks jne'
lõunaeesti lang, kirderanniku lang
alggermaani *langan-
islandi langi '(veise) jämesool'
liivi lānga 'lõng, niit'
vadja lõnka '(villane) lõng'
soome lanka 'niit; lõng; juhe, traat; pael, lõks'
isuri langa 'villane lõng; traat'
Aunuse karjala langu 'niit, lõng'
lüüdi lang 'lõng'
vepsa lang 'lõng'
Lule saami luoggē 'pärasool'
Saami vaste võib olla rööpselt laenatud. Islandi sõna tähendus peegeldab, et esialgu kasutati õmblemisel loomasooli.

lüht : lühi : lühti 'voki osa, mis koos värtnaga pööreldes kerib kedratava lõnga värtnale'
rootsi mrd flyht 'voki osa'
alamsaksa vlucht 'lend; tiib; lendav'
Lühi üks osa on haraline raam, tiivik. Eri murretesse võib sõna olla laenatud eri allikatest. Alamsaksa keelest on kindlasti laenatud murdesõna (p)luht 'lüht'. Eestirootsi murretest on laenatud murdesõna (p)liht 'lüht', ← eestirootsi flift, fliht 'lüht'.

lünk : lünga : lünka 'tühik, kust miski puudub, on kustunud jne; puudus, puudujääk'
Tehistüvi keeleuuenduse ajast. Impulss-sõnaks on olnud saksa Lücke 'lünk, tühik; auk'.

niks : niksi : niksi 'pulk lõnga kerimiseks'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt kiks.

ohi : ohja : ohja 'hobuse juhtimiseks kasutatav pikem rakmerihm v -nöör, mille otsad kinnitatakse valjaste v päitsete külge kahel pool looma suud'
ohjeldama
?alggermaani *ansjā
vanaislandi æs 'auk servas, ääristuses (lõnga läbitõmbamiseks)'
alamsaksa ȫse 'käepide, silmus rihmast kinni hoidmiseks looma kaelas'
liivi ūoḑlõz, ūoļmõz 'ohi'
vadja õhja 'ohi'
soome ohja (hrl mitm) 'ratsuti, ratsmed; ohjad'
isuri ohjat (mitm) 'ohjad'
Aunuse karjala ohjas 'ohi'
lüüdi ohďas 'ohi'
vepsa ohǵäse͔d (mitm) 'ohjad'
Hiljem on laenatud tüve alamsaksa vaste, öös.

palmima : palmida : palmin 'sõrmedega juukse-, lõnga- vms kimpe teatud järjekorras üksteisest üle viies punuma; põimima, punuma'
● ? liivi paļškõz 'palmik, pats', paļštõ 'palmida'
soome palmikko 'palmik, pats'
isuri palmikkoi 'palmik, pats'
Aunuse karjala palmikko 'palmik, pats'
lüüdi paľmik 'palmik, pats'
vepsa paľmik 'palmik, pats; (niidi)tokk'
lõunasaami båelmiehtidh 'palmida'
Kildini saami poalmeχ 'palmitud kingapael'
Läänemeresoome-saami tüvi.

sõõre1 : sõõrde : sõõret 'salguke lina- v kanepikiude (eriti nööri v köie keerutamiseks), keere'
● ? soome suortuva 'juuksed, juukselokike; salguke lina, villa, lõnga vm'
? karjala tšuortu, tšuurtu 'juukselokk; (lina- v kanepi)kiud'
Soome ja karjala vasted on häälikulistel põhjustel ebakindlad. On arvatud, et võib olla selle tüve variant, mille tuletis võib olla soor1. Teise võimalusena võib olla germaani laen, ← alggermaani *swarđu-, mille vaste on nt saksa Schwarte 'peanahk (koos juustega); singi kamar'. Vt ka sõõr.

säie : säigme : säiet '(lõnga) heie; (nööri, köie vm) keere'
seiguma
vadja säije, säikä 'säie, keere'
soome säie 'säie, keere; heie; kiud'
isuri säije 'säie, keere'
Aunuse karjala säigi 'keere; riba, lapp; lihaskiud, -kude'
lüüdi šäigiž 'säie'
vepsa säigiž 'korraga pekstavate viljavihkude rida', seikťem 'keere; juuksesalk'
Tõenäoliselt tuletis seadma tüvest.

süü : süü : süüd '(puu, sarve) toim, tekstuur; süüdiolek sobimatus, taunitavas, kahjulikus v kuritegelikus teos; põhjustav asjaolu, tegur'
liivi sīr, sǖr 'puu aastaring; liha soon; lõnga keere', , 'süü, eksimus'
vadja süü 'süü, viga, eksimus; põhjus'
soome syy 'kiud; põhjus; viga'
isuri süü 'põhjus; viga'
Aunuse karjala süü 'puu aastaring'
vepsa süu 'puusüü; põhjus; viga'
mari šij 'puu aastaring; puu, liha kiud'
udmurdi si 'puu aastaring'
komi si 'lina või kanepi kiud; juus, karv'
neenetsi ťí 'puu aastaring'
eenetsi ťī 'puusüü'
nganassaani ťī 'puusüü'
sölkupi liitsõnas pōt-tǖ 'puusüü'
Uurali tüvi. Tähendus 'põhjus, viga' on arenenud konkreetsest, puusüü tähendusest.

viipsima : viipsida : viipsin 'lõnga algelise haspli abil vihti kerima'
?alggermaani *wefti-
vanaislandi veptr, vipta 'kude'
rootsi väft 'kude'
inglise weft 'koelõim'
liivi vepšõ 'viipsida, haspeldada'
vadja vehsiä 'viipsida, haspeldada'
soome mrd viipsiä 'viipsida'
isuri viipsiä 'viipsida'
karjala viipsie 'viipsida'
lüüdi viikši- liitsõnas viikšipuu 'viipsik'
vepsa bipšťä 'viipsida'
Oletatud germaani allikast on laenatud ka viht2.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur