[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

Eessõna (pdf)@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: osas

Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 145 artiklit, väljastan 30.

abi-2 liitsõnades abielu 'mehe ja naise (hrl seadusega vormistatud) perekondlik liit ning kooselu', abikaasa 'üks abielupool teise abielupoole suhtes'
liivi ab- liitsõnas ab-jelāmi 'abielu'
soome avio 'abielu'
isuri rhvl aivoi- liitsõnas aivoinaine 'abielunaine'
Võib olla tuletis avama tüvest, esialgne tähendus on võinud olla 'avalik abieluühendus'. Rahvaetümoloogiliselt on sõna seostatud abi1 tüvega. Liivi vaste võib olla laenatud eesti keelest.

ahm : ahma ~ ahmi : ahma ~ ahmi 'kaljukass (Gulo gulo)'; mrd 'ahne'
ahmima
vadja ahmia 'ahmida (süüa)'
soome ahma 'kaljukass'; mrd 'õgard'
isuri ahmo 'ahne'
Aunuse karjala ahmoi 'kaljukass'
lüüdi ahmo 'kaljukass'
? saami vuosmmis 'raseda naise toidujäänus; raseda naise eriisu'
? komi aǯni̮ 'õgima'
Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome või läänemeresoome-permi tüvi. Teisalt on arvatud, et indoeuroopa laen, ← indoeuroopa *aś-, mille vaste on vanaindia aśma 'sööja'. Tähendus 'kaljukass' on laenatud soome keelest. Vt ka ahvatlema.

ahu : ahu : ahu 'sööti jäetud alemaa'; mrd 'kuiv ja kõrge õhukese mullakihiga maa'
vadja aho 'kesa, sööt; (kuiv) metsalagendik'
soome aho 'sööt; aas, lagendik'
isuri aho 'rohtunud kasutamata maa, sööt'
Aunuse karjala aho 'metsalagendik'
On arvatud, et võib olla vana laen, ← indoeuroopa *as- 'põlema' või ← alggermaani *as- 'põlema; hõõguma'. Kirjakeelne tähendus on keeleuuenduse ajal kasutusele võetud soome keele eeskujul. Kirderannikumurretes võib samuti olla soome keelest laenatud.

ala : ala : ala 'mingi osa maast, piirkond; ainevaldkond, mõiste- v käsitluspiirkond, tegevus- v harrastussfäär'
alasi, alasti, alati, all, alla, alles, alt
liivi alā 'all, alla'
vadja ala, alla 'all; juures; enne'
soome ala 'pindala, territoorium; valdkond', ala- 'ala-, all'
isuri ala- 'ala-, all-'
Aunuse karjala ala 'ala'
lüüdi al 'all, alt'
vepsa alaz 'alla'
saami vuole, vuoli 'altkaudu', -vuolle, -vuolli '-alune'
ersa al 'all v madalal olev'
mokša al 'alumine osa, alus, millegi all olev koht'
mari ül- 'allpool olev'
udmurdi ul 'alaosa; alumine'
komi uv 'alune, all olev'
handi il 'allpool olev'
mansi jol- 'all'
ungari al 'alaosa; ase-, varu-'
neenetsi ŋil- 'all olev'
eenetsi iro 'all olev'
nganassaani ŋilea 'all olev'
sölkupi i̮l 'all olev'
kamassi il 'all olev'
Uurali tüvi. Samasuguseid või lähedasi tüvesid on ka teistes keeltes, nt uiguuri al 'esiosa, alaosa', mongoli aliusun 'alustaimestik', korea -al liitsõnas čib-al 'majaalune pind, koht' (čib 'maja'). Lähedane tüvi on ka jukagiiri keeles: aal 'all'. alla, all ja alt on vanad käändevormid. alati on vana tuletis, mille tähendusareng on olnud ilmselt 'kogu alal' > 'läbi ja lõhki, läbinisti' > 'pidevalt, lakkamatult'. Määrsõna alles on vana alaleütlevavorm, millele on lisatud omastusliide. Tartu ja Võru murdes on senini kasutusel vormid alale, alali tähenduses 'alles'. ala abstraktne tähendus võeti kasutusele keeleuuendusele ajal soome keele eeskujul. Eesti keelest võivad olla laenatud vadja alati 'alati' ja läti mrd allaž, allažīn 'alati'. Vt ka alev, alistama, kaenal.

amelema : amelda ~ ameleda : amelen 'armatsema, kergemeelselt armusuhteid looma; kurameerima'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Võib ka olla reeglipäratu variant sõnast jamelema 'jagelema, jändama', jama1. Sõna esialgne tähendus on olnud üsna laialivalguv: 'rabelema; tõrkuma (hobuste kohta); edvistama'. On arvatud, et sõna praegust tähendust on võinud mõjutada ka amüseerima, van amiseerima 'flirtima, kurameerima', ← saksa amüsieren 'amüseerima, lõbustama', mõjutada on võinud ka nt armastusjumala nimi Amor.

armas : armsa : armsat ~ armast 'kallis; kena, meeldiv, lahke'
alggermaani *arma-z
vanaislandi armr 'õnnetu; vilets, armetu; alatu'
gooti arms 'haletsusväärne'
rootsi arm 'vaene; vilets, armetu'
alggermaani *arwa-z
vanaislandi ǫrr 'kiire, väle; helde'
liivi ārmaz 'armas, kallis'
vadja armas 'armas'
soome armas 'armas, kallis; meeldiv, kena'
isuri armas 'hea, sõbralik'
Aunuse karjala armas 'armas, kallis'
lüüdi armaz 'armas; meeldiv'
vepsa armaz 'lahke, sõbralik; armas, kallis'
Esimese laenuallika puhul on toimunud tähendusareng 'kaasatundmist väärt' > 'keegi, kes vajab armastust' > 'armas, kallis'. Teine laenuallikas sobib tähenduse poolest paremini, eeldades, et tähendus 'helde' oli juba üsna varakult kasutusel; häälikumuutus w > m on aga üsna harv.

astel : astla : astelt 'kiskoda, teravikuga kepp; torkav muundunud leht, juur v võsu; (putuka) nõel'
?vanavene ostĭnŭ 'kepi terav ots, teravikuga kepp, millega ergutatakse loomi'
?alggermaani *asta-z
gooti asts 'oks'
vanaülemsaksa ast 'oks'
soome astalo 'juhuslik löögiriist, kaigas, kepp'
Aunuse karjala astal 'löögiriist'
lüüdi astal 'relv (teivas, puu vms)'
Vanavene laenu puhul ei ole n-hääliku vaste puudumine läänemeresoome sõnades ootuspärane. Soome, karjala ja lüüdi sõnade tähendus sobib paremini germaani vastetega.

enseldama : enseldada : enseldan kõnek 'ekvaatori esmasületajaid kombe kohaselt ristima'; mrd 'karistama, peksma'
entseldama, hiltseldama
saksa hänseln 'kinnisesse ühingusse pidulikult vastu võtma; nöökama, tögama'
Saksa tegusõna on tõenäoliselt tuletatud nimisõnast Hanse 'kaupmeeste ühendus; maks', millest pärineb Hansa Liidu nimi.

hakk : haki : hakki 'varesesarnane lind (Corvus monedula); põllul koonusekujuliselt püsti kuivama asetatud (ja peavihuga kaetud) viljavihkude hunnik'
liivi ak 'hakk'
Tähendus 'viljavihkude hunnik' on piltlik. Eesti keelest on laenatud soome mrd hakki 'hakk (lind)' ja soome mrd hakkinen 'viljahakk'.

haldjas : haldja : haldjat 'looduses, elamus vm valitsev kujuteldav üleloomulik olend'
?algskandinaavia *haldija
vanarootsi -hælde liitsõnas samhælde 'ühendus'
vadja altia(s) 'haldjas'
soome haltija 'omanik, valdaja; haldaja; haldjas, kaitsevaim; päkapikk'
isuri haltias 'haldjas; kummitus'
karjala haltie 'omanik, valdaja; haldjas, kaitsevaim'
lüüdi haľgii 'haldjas'
Kui sõna on skandinaavia laen, on sõna tähendus eesti ja teisteski läänemeresoome keeltes muutunud. Vt ka haldama.

hiis : hiie : hiit 'muistsel ajal pühaks peetud mets'
hiid, hiigel-, iidne
vadja iďjee- liitsõnas iďjee-mätši 'hiiemägi (kohanimi)'
soome hiisi 'hiis; metsavaim; põrgu; kurivaim, vanapagan, kurat'
Aunuse karjala hiiži 'raisk, kurat, pagan'
Läänemeresoome tüvi. Tüve algne tähendus oli arvatavasti 'matmispaik'. On peetud ka germaani laenuks, ← alggermaani *χīđiz 'metslooma koobas; tihnik, võpsik' või ← alggermaani *sīđōn- 'külg, pool'. hiid on *oi- tuletis tugevaastmelise tüve variandist, kus on püsinud algne *t. Sõnas hiiglane on toimunud reeglipäratu häälikuasendus -dl- > -gl-. Vt ka itu.

hõlm : hõlma : hõlma 'eest lahti käivate riietusesemete üks esimene pool, ka nende alumine nurk'
alggermaani *χelma-z
vanaislandi hjalmr 'kiiver'
vanainglise helm 'kiiver; kaitsja, kaitse, vari'
rootsi hjälm 'kiiver'
gooti hilms 'kiiver'
saksa Helm 'kiiver'
liivi ȭlma 'hõlm'
vadja õlma 'hõlm'
soome helma '(särgi) alumine äär, saba; hõlm'
isuri helma 'rõiva alumine äär; hõlm'
Aunuse karjala helmu 'rõiva alumine äär, saba; hõlm; süli'
lüüdi helm 'hõlm'
Laenamise ajal võis germaani tüve tähendus olla laiem kui hilisematel tütarkeelte vastetel, sellele viitab vanainglise sõna tähendus.

hämmeldama : hämmeldada : hämmeldan 'segadusse ajama, kohmetuks tegema'
vadja hämmentää 'segada, liigutada (suppi); segada, häirida'
soome hämmentää 'segada, liigutada (suppi); hämmeldada, segadusse ajada'
isuri hämmendää 'segada, liigutada (suppi)'
Aunuse karjala hämmendeä 'segada, liigutada (suppi); hämmeldada, segadusse ajada'
vepsa hämeta 'segada, liigutada'
Läänemeresoome tüvi. Sama tüvi võib olla sõnas hämar. Sõna algne tähendus on säilinud sugulaskeeltes. Vt ka hämmastama.

iga2 : ea : iga 'eluaeg, vanus'
igatsema, igav, igerik, iial, ikka
liivi igā 'iga', igāb 'igav'
vadja itšä 'iga, vanus', itšävä 'igav; nukker, kurb'
soome ikä 'iga, vanus', ikävä 'igav; nukker, kurb'
isuri igä 'iga, vanus', ikkäävä 'igav, kurb; iha, soov, igatsus'
Aunuse karjala igäü 'igav; nukker, kurb'
lüüdi igä 'iga, vanus', igäu 'igav; kurb; kurbus, lein'
vepsa igä 'iga, vanus'
saami jahki 'aasta'
ersa ije 'aasta'
mari ij 'aasta'
ungari év 'aasta'
Soome-ugri tüvi. igav on läänemeresoome tuletis omadussõnaliitega -v. iial on vana alalütleva vorm, mille tüves ei ole veel toimunud muutust i > e ja i on reeglipäratult pikenenud. ikka on sisseütleva vorm, mille tähendus on muutunud.

jõuk : jõugu : jõuku 'salk, rühm, trobikond'
vadja jõukku 'salk, hulk, rühm; suguvõsa, suguselts'
soome joukko 'jõuk, kamp; rühm; hulk'
isuri joukko 'jõuk, kamp; hulk'
Aunuse karjala joukko 'jõuk, kamp'
lüüdi ďouk 'jõuk, kamp'
vepsa jouk 'jõuk, kamp; hulk; parv, kari'
udmurdi ľuk 'hunnik, kuhi, virn'
komi juk 'pakk, komps; hunnik, virn'
ungari gyakori 'sage'
Soome-ugri tüvi. Algne tähendus on olnud 'hunnik, kuhi'.

kaabakas : kaabaka : kaabakat 'autu, nurjatult, seadusvastaselt toimiv inimene'; mrd 'põgenik, väejooksik (endisel ajal)'
Tõenäoliselt tuletis kaapima tüvest, millel vanemas murdekeeles on ka tähendus 'ära jooksma'. Ilmselt on 'põgenik, väejooksik' sõna algsem tähendus, millest hiljem on kujunenud 'autu, nurjatult, seadusvastaselt toimiv inimene'.

kaapima : kaapida : kaabin 'kraapides puhastama; kraapimisega uuristama; (korduvalt v kokku) pühkima; kratsima; kiiresti, tormates minema'
alggermaani *skaƀan-
vanaislandi skafa 'kaapima, kraapima'
saksa schaben 'kaapima, kraapima; riivima'
vanarootsi skava 'kaapima, kraapima; hõõruma'
gooti skaban 'kaapima, kraapima; pügama'
liivi kōpšõ 'kraapida, kratsida, kaapida'
soome kaapia 'kaapida, kraapida'
isuri kaavida 'kaapida, kraapida'
Aunuse karjala kuabie 'kaapida, kraapida'
lüüdi kuabita 'kaapida, kraapida'
vepsa kabita 'kaapida, kraapida'
Tähendus 'kiiresti, tormates minema' võib pärineda mõnest hilisemast laenukihistusest, vrd keskülemsaksa schaben 'kiiresti ära minema'. Hiljem on laenatud tüve alamsaksa vaste, kõhvitsema. Vt ka kaabakas, kaaberdama, kaapama ja kõõpima.

kabu1 : kao : kabu 'kaunis neiu, naine'
kabe1
alggermaani *skapi-z, *skapa-
vanaülemsaksa skaf 'omadus, laad'
vanaislandi skap 'omadus, seisund, viis; meelsus, mõttelaad, olemus', skǫp (mitm) 'saatus; needmine; suguelundid'
vanarootsi skap 'mehe suguelund; (mitm) hobuse suguelundid; looming, loodu'
soome van kave 'loodud olend; inimene; tüdruk, neiu; lammas; metsloom; mütoloogiline olend'
karjala kaveh 'loodud olend (inimene või loom, eriti lammas); väike, inetu, kombetu naine; mütoloogiline olend'
Lule saami kuopas 'nõid, nõiamoor'
kabe1 on vanemas murdekeeles ja rahvalauludes registreeritud tüvevariant, millele 19. sajandil anti kirjakeeles teatud lauamängu tähendus. See tähendus on tõlkelaen, vrd saksa Dame 'daam; naine; kabemäng; kabestunud kabekivi, tamm', vene dáma 'daam', dámka 'kabestunud kabekivi, tamm'. Vt ka kabu2.

kahm : kahmu : kahmu 'hirmuhoog, judin'; mrd 'kangestus; kahutis; kirmetis'
soome mrd kahma 'kerge pakane, veidi jäätunud maa- või veepind, jääkirme'
Aunuse karjala kahmakko 'kohmetanud, kangestunud; külmavõitu, kõle', kahmei 'külmavõitu, kõle'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Tähendus 'hirmuhoog' on teisene: külmatunne võib tekkida hirmust.

kaine : kaine : kainet 'mittejoobnud; karske, elukommetelt korralik; praktiliselt mõtlev; tunnetele vähe ruumi jättev'
kainik
soome kaino 'häbelik, arglik, tagasihoidlik'; mrd 'nõrk, kõhn, kahvatu; hoolimatu; kade'
isuri kainu 'häbelik, arglik'
karjala kainu, kaino 'häbelik, arglik'
Läänemeresoome tüvi. Kuna läänemeresoome vastete tähendus erineb, siis on mõnikord siiski kaheldud, kas sõna kuulub nendega etümoloogiliselt kokku. kainik on kirjakeeles loodud tuletis.

kalev2 : kalevi : kalevit 'viltja pinnaga villane tugevasti vanutatud riie'
?alamsaksa Garlefes want 'Garlefe (Gardelegeni) kangas, kalev'
On ka arvatud, et sama sõna mis kalev1 eristunud tähenduses; sel juhul oletatud esialgsest tähendusest 'tugev' on kujunenud ühelt poolt tähendus 'tugev mees, hiid, vägilane', teiselt poolt 'tugev riie'.

karbus : karbuse : karbust mrd 'meeste karusnahkne talvemüts, läkiläki; kapuutsi moodi naiste talvemüts'
eestirootsi karbûsa, karbωs 'punasega ääristatud must kapuuts'
baltisaksa Karpuse 'reisimüts, kapuuts'
Sõna võibki olla murretesse laenatud mitmest allikast: Hiiumaal, kus sõna esineb tähenduses 'naiste talvemüts', on tegemist eestirootsi laenuga; mandril aga, kus esineb tähendus 'meeste talvemüts', on tegemist baltisaksa laenuga (ei saa välistada ka laenu soomerootsi murretest, ← soomerootsi karbús, kárbus 'kapuuts').

keelama : keelata : keelan 'kellelegi ütlema, et see ei tohi midagi teha v et see midagi ei teeks, mitte lubama; kellelegi midagi mitte andma; takistama, takistuseks olema'
liivi kīeldõ 'mitte lubada; salata, eitada'
vadja tšeeltää 'mitte lubada; manitseda, keelitada; keelduda'
soome kieltää 'mitte lubada; eitada, vaidlustada'; mrd 'käskida'
isuri keeltää 'mitte lubada; paluda, keelitada'
Aunuse karjala kieľdiä 'mitte lubada; takistada; paluda, keelitada'
lüüdi kieľtä, kielta, kielttä 'mitte lubada'
vepsa keľta 'mitte lubada; takistada'
saami gieldit 'mitte lubada; keelduda, vastu vaielda; korvi anda'
Tõenäoliselt läänemeresoome tuletis tüvest keel, esialgne tähendus on võinud olla üldisemalt 'rääkima'. Saami vaste on tõenäoliselt soome keelest laenatud.

kida : kida : kida 'väike kisk, terav konksuke; lõpus (kalal); jutus napisõnaline v saamatu'; mrd 'limaskestakurd keele aluspinna ja suupõhja vahel; kõnetakistus, -häire; hobuse kabja sarvkiht'
kius
liivi kid 'kala sisikond'
soome kita 'kurk, suu, neel'
Aunuse karjala kida 'kurk, suu, neel'
lüüdi kida 'kurk, suu, neel'
vepsa kida 'kurk, suu, neel; kisa, karje; noodasuu'
? idahandi kotəmnəŋ 'suulagi'
? mansi χoləŋka 'suulagi'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. kius on ainult mitmuses esinevast murdetuletisest kiuksed (ka kiuksimmed, kiuksjammed, kiuks(a)med) 'lõpused' kirjakeeles moodustatud ainsuse nimetava vorm, millele on antud uus tähendus 'ristipidine sarvplaat kiusvaala suulaes'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kita 'sarvkiil hobusekabjas, päkk'.

kiibakas : kiibaka : kiibakat 'kiitsakas, kõhn'; mrd 'õhuke leivaviil; vigane'
On arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi, lähedane tüvi on nt kiips. Teisalt võib olla tuletis murdesõnast kiip 'õhuke leivakäär', mis on tõenäoliselt alamsaksa laen, ← alamsaksa schive 'ketas, ratas; lauaplaat, laud', sellisel juhul on tähendus 'kiitsakas, kõhn' kujunenud tähendusest 'õhuke (leiva)viil'.

kubu : koo : kubu 'suur seotud kimp v vihk'
balti
leedu guba 'viljahakk'
läti guba 'saad, hunnik'
liivi kub 'hunnik; kogus, kogum, ühendus', kubbõ 'koos, kokku'
vadja kupo '(õle)kubu; kimp, tuust; haokubu'
soome mrd kupo, kupu 'õle- v linakubu; viljavihk'
isuri kupo, kubu 'kubu; oksakimp'
Aunuse karjala kubo '(õle)kubu'
lüüdi kubo, kubu '(õle)kubu'
Isuri kubu ja soome kupu on osaliselt laenatud eesti keelest. Vt ka pugu.

kuri : kurja : kurja 'õel, tige, pahatahtlik; vihane; kurat, saatan'
vadja kurja 'halb, kehv; kuri'
soome kurja 'vilets, vaene, kehv; armetu'
isuri kurja 'halb, kehv'
Aunuse karjala kurju 'vilets, vaene, kehv'
lüüdi kurďaine 'vilets; armetu, vaeseke, õnnetuke'
Läänemeresoome tüvi. On ka arvatud, et tuletis tüvest kura. Algsem tähendus on säilinud teistes läänemeresoome keeltes, eesti keeles on toimunud tähendusnihe ilmselt piiblitõlke mõjul. Vt ka kurat.

kõrb1 : kõrve : kõrbe 'suur asustamata (soodega) metsaala'
kirderanniku korb
kõrb2
liivi Kūorbõd (kohanimi)
soome korpi 'laas, põlismets'
Aunuse karjala korbi 'paks kuusemets'
lüüdi koŕb 'paks kuusemets'
vepsa koŕb 'laas, põlismets'
Läänemeresoome tüvi. Piiblitõlkes kasutati sõna tähenduses 'inimtühi koht', sellest kujunes hiljem tähendus 'kuiv ja kuum maa'. Tänapäeva kirjakeeles on sõnal eri tähendustes erinevad muutevormid.

kõuk : kõugu : kõuku '(kauge) esivanem'
kõu
balti ???
leedu kaukas 'majavaim'
läti mrd kauks 'majavaim'
preisi cawx 'kurat'
soome mrd kouko 'kummitus, tont; röövloom; täi'; van 'surm'
Sõna esines vanemas murdekeeles tähenduses 'kõu', kirjakeeles on sõna kasutusele võetud uues tähenduses. kõu on lühenenud tüvevariant. Tüve algsem tähendus 'kummitus, tont' on säilinud soome keeles, eesti keeles on toimunud tähendusnihe 'vaim, kummitus' > 'kõuejumal' > 'kõu'.

kõver : kõvera : kõverat 'mitte sirge, vaid kaari, lookeid, jõnkse vms omav'
kõurik, kõõrdi
liivi urõ 'kõver'
vadja kovera 'kõver'
soome kovera 'õõnes, õõnestatud; nõgus'
isuri kovveera 'kõver'
Aunuse karjala kover 'kõver'
lüüdi koverduda 'sügavalt kummarduda'; koverdazetta 'küüru tõmbuda, kummarduda'
vepsa kover 'kõver'
? mokša kovardams 'kokku keerama, rullima, rulli keerama'
Läänemeresoome või läänemeresoome-mordva tüvi. Tuletises kõõrdi on v vokaalide vahelt kadunud, < kõverdi. kõurik on murdevariandist kõur 'suur puujändrik' kirjakeeles 1960. aastatel moodustatud tuletis, millele on antud uus tähendus 'raskesti kasvatatav laps'.

kähku 'kiiresti, ruttu'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Tüve algsem tähendus on säilinud vanemast murdekeelest registreeritud sõnas kähkama 'lööma', samuti murdesõnas kähkam 'hoop, löök'. Lähedane tüvi on nt sõnas kähmima.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur