[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

ahi : ahju : ahju 'seade, ehitis, milles kütuse põlemisel vm keemilise reaktsiooni tagajärjel eraldub soojus'
◊ aher-2
← alggermaani *asjōn-
vanarootsi æsia 'ääs, hõõguvad söed'
rootsi ässja '(sepa)ääs'
saksa Esse 'ääs; korsten'
● liivi ō’i, ā’i 'ahi'
vadja ahjo 'ahi'
soome ahjo 'ääs'
Aunuse karjala ahjo 'ääs'
lüüdi ahď(o), ahjo 'ääs'
vepsa ahj 'ahjus hõõguvad söed, kuumus'
aher- on rahvakeelne tuletis, kus j on välja langenud. Eesti keelest on laenatud soome mrd ahjo 'ahi' ja võib-olla ka soome mrd aherrus 'põlenud v lammutatud ehitise v küttekolde varemed; leivaahju põhi'. Hiljem on laenatud tüve alamsaksa vaste, ääs.

keris : kerise : kerist 'sauna- v reheahju küttekolde pealne munakivikuhelik leili tekitamiseks'
← balti *keri-
läti ceri, ceras 'kivid sauna- või reheahju võlvil, millele (saunas) vett valatakse'
On ka arvatud, et läänemeresoome-permi tüvi, mille vasted on udmurdi gur 'ahi' ja komi gor 'keris; ahi'. Eesti keelest on laenatud liivi kerīks 'saunaahi', läti mrd ķerešas, ķereši, ķeršas, ķerši 'keris' ja eestirootsi käris 'ümmargustest kividest võlviga ahi'; kärest 'ümmargustest kividest saunaahi, ahjuvõlv lahtiste kividega selle peal'.

kraan : kraani : kraani 'keeratav seadis vedeliku, auru v gaasi voolu reguleerimiseks'
○ raan
← alamsaksa krān 'kurg; tõsteseade'
← saksa Kran, Krahn 'kraana; kraan'
Vt ka kraana.

riit : riida : riita 'püsttugede vahele korrapäraselt laotud küttepuude virn, pinu; muu korrapärane virn'; mrd 'rida'
← balti *reita
leedu mrd rieta (kesksõna) 'riita laotud, virna pandud', rieti '(puid) riita laduma'
● liivi rīţ 'rida, riit, virn'
vadja riitta 'riit, virn'
soome riitta 'riit, kuhi'
On ka oletatud, et tüvi on skandinaavia laen, ← algskandinaavia *rīt(t)a, mille vaste on rootsi mrd rīt(a) 'püstitama, püsti ajama; ulatama; suunama'. Eesti või liivi keelest on laenatud läti mrd rīte 'puuriit; tapuaed, humalaaed'.

taavet : taaveti : taavetit 'väike tõsteseade laeval'
← saksa Davit, David 'väike tõsteseade laeval'

tali1 : tali : tali 'rippuv tõsteseade, mille põhiosa on vints; vähemalt kahest plokist ja trossist v ketist koosnev ülekandemehhanism, liitplokk'
← alamsaksa talje 'tõsteseadeldis'
← saksa Talje 'tali, liitplokk'
← rootsi talja 'tali, liitplokk'
Paljudes keeltes levinud merendustermin pärineb algselt itaalia keelest, ← itaalia taglia 'tali, liitplokk'. Keskalamsaksa laenudest hilisem laen.