[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kirmas : kirmase : kirmast 'kiriku nimepäeva pühast kujunenud suvine simmanitaoline külapidu (eriti Setumaal)'
○ kirmask
← vene mrd kirmáž, kírmaš, kirmáš 'rahvapidu, laat'
On ka oletatud, et sõna on laenatud saksa keelest, ← saksa Kirmes '(kirikupühaga seotud) laat ning rahvapidu' (lühenenud varasemast sõnakujust Kirchmesse), kuid arvestades sõna levikut eeskätt lõunaeesti murdeis ning häälikulist kuju, on tõenäolisem laenamine vene keelest.

klunker : klunkri : klunkrit 'oleng'; mrd 'külapidu, simman'
○ krunkel, klunkjun, klumpar, lunger, klunkur, klunkar
Tõenäoliselt baltisaksa laen, allikaks tegusõnaga klunkern 'rühmas koos istuma, ühiselt aega viitma, kildkondi moodustama' samatüveline nimisõna.

lahe : laheda : lahedat 'avar, ruumikas; oludest piiramata, vaba; üksipidi kiudude v niitidega, mitte sassis; kerge, karastav; kerge, ladus; mõnus, õdus'; kõnek 'tore, vaimustav'
◊ lahendama, lahke, lahtuma
● vadja lahkõa 'hea, lahke'
soome mrd lahea, lahkea 'pehme, sile; pehme (ilm); meeldiv (inimene)'
vepsa lahed 'värske (vesi); mahlane'
Läänemeresoome tüvi. Sõnas lahke on ilmselt vana k-liide.

serv : serva : serva 'äär, äärejoon v külgpind; mingi ala piirjoon, ääreala'
● vadja servä 'serv, äär; kallas; kant, maakoht'
soome mrd särvi 'serv, äär, külg'
isuri särvi 'äär, terav serv'
Aunuse karjala särvi 'serv, äär; külg'
lüüdi särvi 'serv, äär'
Läänemeresoome tüvi. Vt ka perv.

säru : säru : säru kõnek 'ergutus, hoog, tagasundimine; nahutamine, päheandmine, peapesu'; mrd (hrl mitm) külapidu'
← vene žar 'kuumus; leitsak; kirg, õhin', poddát’ žáru 'leili viskama'; piltl 'taga kihutama, ergutama', nagnát’ žáru 'säru tegema'
Otsene laenuallikas on olnud käändevorm žáru.

tahk : tahu : tahku 'eseme sile külgpind; ihumiskivi, luisk'
● liivi tō’gõz 'suurem luisk, käi'
vadja tahko 'tahutud v tahuline pind; puupakk'; tahkotšivi 'ihumiskivi, luisk; pinnialasi'
soome tahko 'käi; luisk; juusturatas; eseme sile külgpind'; van kirjak 'suund, külg'
isuri tahko 'käi'
Aunuse karjala tahko 'käi; luisk'
lüüdi tahk(o) 'käi; luisk [?]'
vepsa tahk 'käi; luisk [?]'
mari toš 'kirvesilm; noatera v sae selg'
udmurdi ti̮š 'kirvesilm; noatera v sae selg'
komi ti̮š 'kirvesilm'
Läänemeresoome-permi tüvi. On arvatud, et läänemeresoome keeltes levinud tähendus 'luisk; käi' on kujunenud varasemast liitsõnast *tahkokivi, mille järelkomponent on aja jooksul ära jäetud ja tähendust on hakanud kandma esikomponent. Vt ka tahuma ja tähk.

tahuma : tahun : tahuda 'siledaks v teravaks raiuma; raiudes töötlema v valmistama, välja raiuma'
● liivi to’(u)vvõ 'tahuda'
soome taho 'eseme sile külgpind, tahk; kant, külg, suund; rühm, ringkond'; mrd 'kooritavasse puusse lõigatud joon'
isuri taholliin 'mingisugusel arvamusel olev'
Aunuse karjala tahoine '-tahuline'
vepsa taho 'koht; ala, paik(kond), kant'
Läänemeresoome tüvi. On ka arvatud, et nõrgaastmeline tuletis tüvest tahk. See seletus ei sobi kokku nt vepsa vastega, sest vepsa keeles astmevaheldust ei ole. Mõningane segunemine tüvega tahk on kahtlemata toimunud.