[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

aer : aeru : aeru 'eeskätt tulli külge kinnitatav paariline sõudevahend'; mrd 'veskitiib'
○ kirderanniku air(u)
← alggermaani *airō-
vanaislandi ár 'aer'
vanarootsi ār 'aer'
rootsi år, åra 'aer'
● liivi āiraz, aīrõz 'aer'
vadja airo 'aer'
soome airo 'aer'
isuri airo 'aer'
Aunuse karjala airo 'aer'
lüüdi air(o) 'aer'
vepsa air 'aer'

ais : aisa : aisa 'puu(d), mille külge v vahele veoloom rakendatakse ja millest ta veokit, põllutööriista vm veab'
? ← balti *aisō, *aisa
● vadja aisa 'ais'
soome aisa 'ais'
isuri aisa 'ais'
Aunuse karjala aižu 'ais'
lüüdi aiž(e͔) 'ais'
vepsa aižaz 'ais'
On ka arvatud, et võib olla slaavi laen, ← algslaavi *oje(s) (omastav *ojese) 'tiisel'. Kaugemate sugulaskeelte sõnad, ersa ažija 'ais', mokša ažijä 'ais', udmurdi vaji̮ž 'ais', komi vož 'ais', on vanemad laenud, ← algindoiraani *aiša, mille vaste on vanaindia īṣā́ 'ais'.

ette 'liikumise suunas teatud kaugusele; esikülje külge; takistuseks; enne, varem; ajaliselt kaugemale, tulevikku' esi

jutt1 : juta : jutta 'rihm ikke kinnitamiseks härja sarvede külge'
← balti *jutas
leedu jautis 'härg'
läti jūtis 'tee hargnemine'
● soome mrd jutta 'jutt'

jätkama : jätkata : jätkan 'midagi edasi tegema; pikendust külge panema'
● liivi jatkõ 'pikendada; keevitada'
vadja jatkaa, jatkoa 'pikendada; keevitada'
soome jatkaa 'jätkata; pikendada; keevitada'
Aunuse karjala jatkua 'pikendada; jätkata'
lüüdi ďatkata 'pikendada'
vepsa jatkata 'pikendada; jätkata'
saami joatkit 'pikendada; jätkata'
Läänemeresoome-saami tüvi.

kaanima : kaanida : kaanin 'kõvasti jooma; kaanina külge imema' kaan

kaba : kaba : kaba '(pikerguse eseme) laiem osa v ots; puu langetamisel tüüka külge jäänud läbisaagimata osa'
On arvatud, et häälikuliselt ajendatud tüvi. Vt ka kabajantsik.

kahv : kahva : kahva 'vähi- ja kalapüügiriist (pikavarreline võru külge kinnitatud võrkkott)'; mrd 'kulbi, lusika, piibu jms kaha; oherdi ots; rehapea'
○ lõunaeesti kauh
← balti *kauša
leedu kaušas 'kopsik; kopp'
läti kauss 'tass, peeker, karikas; kauss; kulp'
● vadja kavi 'kopp'
soome kauha 'kulp; kopsik; kopp; kapp'
isuri kaavi 'kulp, kopsik, nõu vedeliku tõstmiseks'
Aunuse karjala kauhu 'kopsik, nõu vedeliku tõstmiseks'
lüüdi kauh 'kopsik, nõu vedeliku tõstmiseks; (kala)kahv'
vepsa kauh, kouh 'kopsik, nõu vedeliku tõstmiseks'
Isuri vaste võib olla vadja keelest laenatud. Hiljem on eesti keelde laenatud balti tüve läti vaste, kauss. On ka oletatud, et tegemist on läänemeresoome tüvega, mille vasted on soome kahva 'käepide'; mrd 'seinale kinnitatud lusikate, nugade vms alus; voki lühipostid', Aunuse karjala kahvu 'ree põigitine aluspuu palkide vedamiseks', karjala kahva 'ree põigitine aluspuu palkide vedamiseks; lusikate või nugade alus' ja lüüdi kahv 'ree põigitine aluspuu palkide vedamiseks'. Lõunaeestis säilinud tüvevariant kauh toetab balti etümoloogiat.

kand : kanna : kanda 'jalapöia tagumine osa; seda kattev kinga, suka vms osa; millegi tagumine v alumine, hrl kuhugi külge kinnituv osa'
○ kirderanniku kanda
◊ kannikas, kannus
● liivi kūonda '(jala)kand; millegi alumine v tagumine osa'
vadja kanta '(jala-, suka-, jalatsi)kand; tagumine osa; järelejäänud osa, konts; seenejalg'
soome kanta 'alus, tüvi-, kinnitumis-, tagumine osa; (jalatsi) kand; päritolu; seisukoht, suhtumine'
isuri kanda '(jala-, suka-, jalatsi)kand; millegi tagumine v alumine osa; võrgusilma sõlm; põhjus, olukord'
Aunuse karjala kandu 'alus, tüvi-, kinnitumisosa; (jala-, suka-, jalatsi)kand; jalase v suusa tagaosa; päritolu, sugu; põlvkond; millegi kogum; seisukord, kord, alus'
lüüdi kand(e͔) '(jala-, jalatsi)kand; värtna paksem (alumine) ots; taime pung, nupp'
vepsa kand '(jala-, suka)kand; alus, kinnitumis- v tagumine osa'
? handi χɔnt '(sammas)aida jalg'
? mansi χānta '(sammas)aida jalg'
Võib olla soome-ugri tüvi. Sama tüvi on tõenäoliselt sõnas känd. Esitatud handi ja mansi sõnad võivad olla ka tüve kont1 vasted. On oletatud, et selle tüve kaugemate sugulaskeelte vasted võivad lisaks olla saami gáddi 'rand; äär', komi gi̮d 'noodapära; vikati ots'; mrd 'jõekäänak, -looge' ja idamansi χantnǝ 'äärde, juurde'. kannikas ja kannus on vanad, läänemeresoome tuletised. Vt ka kannas, kannel ja kants2.

kannus : kannuse : kannust 'ratsaniku saapakontsa külge käiv metallese hobuse ergutamiseks; küüniselaadne terav moodustis mõnede lindude v imetajate jäsemeil' kand

kiil4 : kiilu : kiilu 'laeva v paadi põhja pikisuunas läbiv puu v terastala, mille külge kinnitub laeva v paadi sõrestik'
○ keel
← alamsaksa kil, kel 'kiil (veesõidukil); laev'
← saksa Kiel 'kiil (veesõidukil)'

kiim : kiima : kiima 'ind, suguiha'; mrd 'iha, himu; rutt, kiirus'
● ? vadja tšiima liitsõnades tšiimaleipä 'rituaalne leib, mida tüdrukud sõid saunas pruudi pesemisel', tšiimapiiraga 'rituaalne pulmapirukas'
soome kiima 'ind, suguiha; paaritusmäng'
Aunuse karjala kiimu 'ind, suguiha; (lindude) paaritusmäng; kihk, kange soov; askeldus, sagin, asi, lugu'
lüüdi kiim(e͔) 'ind, suguiha; paaritusmäng'
vepsa kiḿ '(lindude) paaritusmäng; (lamba, kitse, lehma) ind'
Läänemeresoome tüvi. On ka oletatud, et tuletis soome-ugri tüvest, mille kaugemate sugulaskeelte vasted on saami gihkat 'mängida (lindude kohta); paarituda; ligi ajada, külge lüüa; nõiduda' (või saami gieibmi 'ind, suguiha'), komi mrd kojni̮ 'mängima (lindude kohta)'; van srmt turni̮-kojni̮ 'nõiduma, ennustama', ungari kéj '(seksuaalne) nauding', mansi kaj- 'mängima (lindude kohta); nõialaule laulma' ja handi koj- 'ennustama, lauldes nõiduma'.

kinni 'suletuks; suletuna; täis, umbe, kokku; täis, umbes, täidetuna; pealt kaetuks v kaetuna; sellisesse olukorda v sellises olukorras, et liikumine on takistatud v vabadus on piiratud; haarates külge, haardesse; haardes, küljes; õige lähedal; hõivatud' kindel

kleepima : kleepida : kleebin 'külgehakkava ainega kinnitama; millegi külge kinni hakkama; külgehakkava ainega koos olema'
○ leepima
← saksa kleben 'kleepima; kleepuma'
Laen on muganemisel muutunud astmevahelduslikuks: laenuallikale vastavad häälikuliselt täpselt nõrga astme vormid, nt kleebin. Teisalt on mõeldav, et kõigepealt on saksa keelest laenatud tüvi kleep-, ← saksa Kleb- 'kleep-' (esineb liitsõnades, nt Klebstoff 'kleepaine'), ning tegusõna kleepima on sellest tüvest tuletatud.

klii : klii : kliid 'teravilja jahvatamisel eraldatud seemnekestad koos nende külge jäänud taimekoe- ja iduosadega'
○ lii
← alamsaksa klie, klige 'klii'

konts1 : kontsa : kontsa 'tugiosa jalatsi kanna all'
◊ konts2
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Eesti keelest võib olla laenatud läti mrd konca 'kand; vikatitera löe külge kinnitatav ots'. Vt ka kants2 ja känts.

kõblas : kõpla : kõblast 'varrest ja selle külge nurga all kinnitatud terast koosnev maaharimisriist'
← balti
leedu kaplys '(nüri) kirves; kõblas; kirka'
läti kaplis 'kõblas'
← balti
leedu kablys 'konks; haak; pootshaak'
läti kablis 'haak'
Vt ka kabli.

külg : külje : külge 'inimese v looma vasak- v parempoolne kehaosa'
◊ külili, küllakil
● liivi kiļg 'külg'
vadja tšültši 'külg'
soome kylki 'külg; ribi (toiduna)'
isuri külgi 'külg'
Aunuse karjala külgi 'külg'
lüüdi küľg 'kase külg'
vepsa küľg 'roie, küljeluu'
Läänemeresoome tüvi. On arvatud, et tüve vasted võivad olla ka mari kə̑l liitsõnas kap-kə̑l 'kehaehitus', ungari kül- 'väline', sölkupi kī̮lǝ 'rind', kuid see on kaheldav.

leid : leide : leisid (mitm) 'rangide külge kinnitatav rihmadest koosnev hobuserakmete osa'
○ kleid, pleid
← vene šlejá (omastav šlej) 'lentsid, (hobuse) leid; hobuse rinnarihm (sorirakmeil); kõhualuse-vöö, -rihm (hobuseleidel)'
Sõna levikut on võinud omakorda mõjutada samuti vene keelest laenatud baltisaksa Schleie 'rakmete osa'.

look : looga : looka 'u-kujuliselt kõveraks painutatud puu, mille külge hobuse rakendamisel kinnitatakse rangiroomade abil aisad'
◊ loogused
← vanavene luka 'käänak, kõverus, looge'
vene luká 'kõverus, käänd; (jõe)käär; sadulakaar', luk 'vibu, kaar'
● ? liivi lūok 'kaar; look'
vadja lookka 'look; vibu; (saani) kaar; painard, reeraami põikpuu'
soome luokka, luokki 'look'
isuri luokka 'look; kaar, vits'
karjala luokki 'look'
Sõna on esialgu arvatavasti tähendanud üldiselt kaart, kõveraks painutatud puud jms, sest otseselt rakendusriista tähendus vene vastetel puudub. Isuri vaste võib olla soome keelest laenatud. Eesti keelest on laenatud eestirootsi lōk 'look hobuse rakendamisel' ja baltisaksa lok 'look'.

mast1 : masti : masti 'tugev kõrge püstloodne post, mille külge kinnitatakse laeva purjed ja muu taglas; suhteliselt väikese aluspindalaga kõrge ehitis (nt õhuliini juhtmete ülal hoidmiseks)'
← alamsaksa mast 'mast; post'
← saksa Mast 'mast; post'
Eesti keelest on laenatud soome mrd masti 'mast' .

nakkama : nakata : nakkan 'külge hakkama (haigus)'; mrd 'siirduma mingisse tegevusse või olukorda, hakkama'
? ← balti
leedu įšokti '(sisse) hüppama'
läti iesākt 'algama, alustama, hakkama'
● Salatsi liivi nakk '(kinni) haarata; nakata; kavatseda; alustada, hakata; kinni püüda, kinni võtta'
Samatüvelisest balti allikast võib olla laenatud ka hakkama. On ka oletatud, et läänemeresoome-mordva tüvi, mille vasted on ersa navams 'värvima; sisse kastma' ja mokša navams 'pistma, sisse pistma, toppima; sisse kastma'. Veel on arvatud, et läänemeresoome tüvi, mille vasted on soome nakata 'visata, heita'; mrd '(kinni) lüüa' ja Aunuse karjala nakata 'peale v selga laduda v vinnata; heita, visata; kuhjata; lüüa', tähenduslikult on see kaheldav.

niduma : niduda : neon 'tihedalt (põimides) siduma, ühendama; punuma'
? ← indoeuroopa *ned-, *nedh-
vanaindia náhyati (oleviku ains 3P) 'seob'
● vadja nittoa 'tihedalt siduda v mässida'
soome nitoa 'köita (nt raamatut); kinnitada, kinni siduda, ühendada; punuda, põimida'
isuri nittooa 'tihedalt siduda'
Aunuse karjala niduo '(vikatile vart) kinnitada; tungida, trügida, tükkida'
lüüdi nidoda 'kinnitada, kinni siduda'
saami njađđit 'kinnitada, kinni siduda; kinni neetida; (külge) õmmelda; (külge) kududa; nööriga siduda'
ersa ńeďams 'lükkima; (üles) riputama; otsa panema'
mokša ńeďams 'lükkima'

niit1 : niidi : niiti 'õmblemiseks kasutatav korrutatud mittevillane lõng'
← vanavene nitĭ 'niit, lõng'
vene nit’ 'niit, lõng'
● vadja niitti '(linane v puuvillane) niit v lõng; (mitm) lõim'
soome mrd niitti 'niit, lõng'
isuri niitti 'nahast või puukoorest võru (nt vikati kinnitamiseks varre külge)'
Aunuse karjala niitti 'niit, lõng; kriidiga või nõega määritud lõng, millega tehakse joon saetavale või voolitavale puidule, sellise niidi jälg; helmed, pärlid; nöörlood'
lüüdi ńiiť(ťi) 'niit'
vepsa ńiť 'niit'
Laenamise aega on raske täpsemalt kindlaks teha, võib olla vanavene või noorem, vene laen (sel juhul on teiste läänemeresoome keelte vasted rööplaenud). Laenatud on ka (vana)vene tüve balti vaste, niis .

ohi : ohja : ohja 'hobuse juhtimiseks kasutatav pikem rakmerihm v -nöör, mille otsad kinnitatakse valjaste v päitsete külge kahel pool looma suud'
◊ ohjeldama
? ← alggermaani *ansjā
vanaislandi æs 'auk servas, ääristuses (lõnga läbitõmbamiseks)'
alamsaksa ȫse 'käepide, silmus rihmast kinni hoidmiseks looma kaelas'
● liivi ū’oḑlõz, ū’oļmõz 'ohi'
vadja õhja 'ohi'
soome ohja (hrl mitm) 'ratsuti, ratsmed; ohjad'
isuri ohjat (mitm) 'ohjad'
Aunuse karjala ohjas 'ohi'
lüüdi ohďas 'ohi'
vepsa ohǵäse͔d (mitm) 'ohjad'
Hiljem on laenatud tüve alamsaksa vaste, öös.

padinad : padinate : padinaid (mitm) 'naeltega puutallad jääl käimiseks'
← rootsi patina 'pori ja märja eest kaitsev jalanõu, mis koosnes puittallast ning kahest kontsast ja kinnitati hrl rihmadega jalalaba külge'
← soomerootsi patin 'naeltega puutald jääl käimiseks'
Rootsi keelest laenatud tüvi on algselt pärit ladina keelest, ← ladina patinus 'tuhvel'.

pahtuma : pahtuda : pahtun 'hrl kuivamisel kõvaks v koorikuliseks muutuma'; mrd '(puuesemete kohta:) niiskusest paisuma, turduma'
● soome mrd pahtua 'külge, kinni jääda; tahkuda'
vepsa pahtuda 'hüübida (vere kohta)'
Sama tüve vasted võivad olla ka murdesõna pahtuma 'keema', liivi pā'tõ '(herneid, ube) küpsetada', vadja paahtua 'kõrbeda; hüübida (vere kohta)', soome paahtaa 'kõrvetada, põletada; röstida, küpsetada; kihutada, (teha) rabada', isuri paahtua 'kõrbeda, põhja hakata', karjala poahtoa 'kõrvetada, kuumutada, kuivatada; paista (päikese kohta)', lüüdi puahtada 'kõrvetada, põletada' ning võib-olla ka udmurdi pi̮ži̮ni̮ 'küpsetama' ja komi pe̮žni̮ 'kõrvetama; küpsetama, hautama'. Sel juhul läänemeresoome või läänemeresoome-permi tüvi. On arvatud ka, et võib olla germaani laen, ← alggermaani *bā-ja-, mis võib olla laenatud ka sõnas paaduma.

peel : peele : peelt 'külgmine puu v raampuu, mille sisse v külge on kinnitatud pulgad; puu purje kinnitamiseks (nt poom, kahvel, raa)'
● liivi pēļ 'mast'
soome pieli 'piit, leng; äär, külg; raam'
isuri peeli 'piit'
Aunuse karjala pieli 'külg, äär'
lüüdi piel 'piit'
vepsa peľ 'piit'
? mokša päľ 'teivas, post; kiil'
? ungari -fél liitsõnas ajtófél(fa) 'uksepiit'
Läänemeresoome või soome-ugri tüvi. Vastete hulka on arvatud lisaks veel ka ersa peľ 'külg, pool', mokša päľ 'külg, pool', mari pel 'suund, külg, üks kahest; pool', neenetsi ṕi 'väliskülg', eenetsi pe̮d 'väljas', sölkupi po sõnas ponä 'väljas, tänaval'. Sel juhul uurali tüvi. Teise seletuse järgi on kaugemate sugulaskeelte vasted saami bealli 'pool, poolik; üks paarist', ersa peľe 'kõrval, juures', mokša päľä 'kõrval, juures', mari pele 'pool, poolik; üks paarist', ? udmurdi pal 'külg; piirkond; pool, poolik', ? komi pe̮v 'pool; üks paarist', mansi pāl 'külg, pool; poolik', handi pelək 'külg, pool; poolik, pool', ungari fél 'pool, poolik, üks paarist; ligimene, sõber', feleség 'abikaasa (naine)', neenetsi ṕeľa 'poolik, tükk, osa', eenetsi pere 'pool; sugulane', nganassaani χeli̮ǝ 'pool; sugulane', sölkupi peläŋ 'pool, külg, poolik', kamassi pjel, pil, pēl 'pool, külg'. On ka arvatud, et nendes kaugemate sugulaskeelte vastetes on tüve pool1 variant. Kaugemate sugulaskeelte vasted võivad olla ka juba varakult segunenud.

pidi 'mööda, mingi maa-ala, ruumi piires v ulatuses; millegi külge kinnitatuna; millegi põhjal' pidama

piits : piitsa : piitsa 'kepikujulisest varrest ja selle külge kinnitatud nöörist v rihmast koosnev löögiriist (hrl looma) sundimiseks, ergutamiseks'
? ← vanavene bičĭ 'piits'
vene bič 'piits, nuut'
Võib olla vanavene või noorem, vene laen. Vähem tõenäoliseks on peetud laenamist alamsaksa keelest, ← alamsaksa pietske 'piits'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi pīts 'piits'.

pilak : pilaku : pilakut 'tulejala, ahjumüüri v seina külge kinnitatud raudklamber, mis hoidis põlevaid peerge, peerupiht'
Võib olla tuletatud pilu tüvest.