[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

amb : ammu : ambu 'vibupüss'
● vadja ampua 'tulistada, (maha) lasta; (välku) lüüa; nõelata'
soome ampua 'lasta, tulistada; söösta, viskuda'
isuri ampua 'lasta, tulistada; välku lüüa; nõelata'
Aunuse karjala ambuo 'lasta, tulistada; nõelata'
lüüdi ambuda 'lasta, tulistada; välku lüüa'
vepsa ampta 'lasta, tulistada; välku lüüa'
saami ábbut 'üle keeda, kõvasti keeda'
udmurdi i̮bi̮ni̮ 'laskma, tulistama'
Läänemeresoome-permi tüvi.

kaanima : kaanida : kaanin 'kõvasti jooma; kaanina külge imema' kaan

matma : matta : matan 'surnut hrl vastava kombetalitusega viimsesse puhkepaika toimetama; millegi alla varjule panema, peitma; peale paiskudes katma; takistavalt mõjuma, lämmatama'
● liivi mattõ 'maasse kaevata, matta'
vadja mattaa 'kinni katta; (kõvasti) sulgeda', mättäjäised, mättämised (mitm) 'matus'
soome matto '(vahe)lagi'
isuri mätökset (mitm) 'matus'
karjala matto '(vahe)lagi'
Võib olla tuletis samast tüvest mis sõnas manner. Tegusõna esialgne tähendus oli 'mullaga katma', rituaalse tähenduse omandas sõna hiljem. Teise seisukoha järgi on läänemeresoome sõnade vasteks ka saami muohttit 'lund sadada' ning tüvi on varaalgslaavi või baltoslaavi laen, ← *mat-, mille algne tähendus on olnud 'viskama, loopima; keerutama, keerlema; tormama, tuiskama' ja mille vaste tütarkeeltes on nt vene motát' 'kerima, haspeldama; vangutama, vehkima; raputama, loopima'. Eesti keelest on laenatud soome mrd matokset, mattajaiset 'matused' (← matused).

norima : norida : norin 'väiklaselt, pahatahtlikult etteheiteid tegema, vigu otsima; sõnadega torkima, pilkama; manguma, nuruma; välja korjama, valides otsima, endale meelepärast välja valima'
Võib olla nõrga astme üldistumisel tekkinud variant tüvest, mis esineb murdesõnas norgima 'mere põhjas, uppunud laevalt rauda hankima; heinu veest välja rehitsema'; vanemas murdekeeles ka 'valides välja otsima'. Sel juhul võivad tüve vasted olla liivi noŗkõ 'isutult süüa' (teisalt peetud nõrguma vasteks) ja soome mrd norkkia 'noppida; näksida, näkkida'. Teise arvamuse järgi võib tüve vaste olla liivi nõrī 'range, ebasõbralik, südametu; riiakas; kõvasti kokku keerutatud (lõng)'. Eesti keelest on laenatud eestirootsi nåret 'narrima, tögama, kiusama, tüli norima'.

pitsitama : pitsitama : pitsitan 'kõvasti vajutades pigistama; liiga tihedalt keha ümbritsema, pigistama, kitsaks osutuma; survet avaldama'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas litsuma. Eesti keelest on laenatud läti mrd pīčīt 'pigistama, pitsitama, pressima', sapīčīt 'lohakalt töötama'.

puserdama : puserdada : puserdan 'pigistades väänama, kõvasti muljuma; pingutusega midagi tegema'
◊ puseriti
● ? liivi buzārtõ 'hõõruda'
vadja puzõrtaa '(välja) pigistada v suruda; kuivaks väänata'
soome pusertaa 'pigistada, suruda, muljuda; pressida, väänata'
isuri puserdaa 'pigistada, suruda; pressida, väänata'
Aunuse karjala puzerdua 'kuivaks väänata; pigistada, pressida'
lüüdi puzertta 'pigistada, väänata (nt vett riietest)'
vepsa puze͔rta 'kuivaks väänata; (välja) pigistada, pressida'
udmurdi pi̮źi̮rti̮ni̮ 'kuivaks väänama; (välja) pigistama, pressima'
komi pi̮ʒ́i̮rtni̮ 'kuivaks väänama; (välja) pigistama, pressima'
lõunahandi pusər- '(vastu rindu) suruma; sõtkuma (tainast); pesu pesema'
ungari facsar 'pigistama, suruma; väänama'
Häälikuliselt ajendatud soome-ugri tüvi.

raadama : raadata : raadan 'maad metsast ja võsast puhastama, kultuurmaaks harima'; mrd 'laastama; täisid tapma; rassima, kärmesti töötama'
◊ raat-2
← vanavene stradati 'töötama; töötlema, maad harima; hoolitsema; kannatama, piinlema; virelema; kaasa tundma'
vene stradát' 'kannatama, piinlema; (taga) igatsema; vilets olema, vajaka jääma'; van 'kõvasti töötama'
● vadja raata(a), raatõt 'tööd rügada, rassida'
soome raataa 'tööd rügada, rassida; maad metsast põllumaaks puhastada'
isuri raataa 'töötada, rügada; maad metsast põllumaaks puhastada [?]'
Aunuse karjala ruadua 'töötada; teha; maad metsast põllumaaks puhastada; valmistada, ehitada; töös, käigus, kasutusel olla'
lüüdi ruatta 'töötada, rügada; (alet) raadata'
vepsa rata 'töötada; teha; töödelda'
Laenamise aega on raske täpsemalt kindlaks määrata, võib olla vanavene või noorem, vene laen (sel juhul on teiste läänemeresoome keelte vasted rööplaenud). Võib olla läänemeresoome keeltesse laenatud korduvalt. Eesti keelde on tüvi tõenäoliselt vähemalt osaliselt laenatud soome keelest, sest on levinud kirderannikumurretes ja nende naabruses. Vanemas murdekeeles on üksikuid andmeid tüve esinemisest teistes murretes. Sõna kirjakeelset tähendust on kahtlemata mõjutanud ka saksa roden '(maad) raadama, põlluks harima, uudismaad tegema; kände juurima'.

rohke : rohke : rohket 'rikkalik, arvukas, ohter'; van 'rikkalikult andev, helde'; mrd 'julge'
? ← alggermaani *wraskwa-
vanaislandi rǫsk-r 'julge, energiline, korralik, tubli'
islandi röskur 'kiire, energiline'
● vadja rohkõa 'julge, vapper', rohkõapi 'rohkem; enamasti', rõhgaa 'väga; väga palju; kõvasti, valjusti; tõhusalt'
soome rohkea 'julge, kartmatu, vapper; rohke'
isuri rohkia 'julge'; rohkiaamb 'rohkem'
Aunuse karjala rohkei 'julge; osav, tragi, hakkaja; rohke'
Oletatud laenu on raske täpsemalt dateerida, tegemist võib olla ka noorema, skandinaavia laenuga.

röökima : röökida : röögin 'ebameeldiva häälega väga valjusti karjuma; kõvasti karjudes, kisendades rääkima, hüüdma vms'
◊ pröökama
● vadja röökkiä 'röhkida'
soome mrd ryökiä, ryökkiä 'röhatada, röhitseda; karjuda, röökida, lärmata'
Aunuse karjala rüökähteäkseh 'röhatada, röhitseda'
lüüdi rüögähtäzetä 'röögatada'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Vt ka röögatu.

rühkima : rühkida : rühin 'jõudu pingutades visalt edasi liikuma; agaralt ja väsimatult töötama, tööd rühmama'
● isuri rühkää 'kõvasti töötada, rügada'
Häälikuliselt ajendatud tüvi. Lähedane tüvi on nt sõnas rühmama. Isuri vaste võib olla eesti keelest laenatud.

tihti 'sageli'
← alamsaksa dicht(e) 'tihe, paks; tugev, tubli; väga, ägedalt, kõvasti'
← saksa dicht 'tihe, paks; tihke, kompaktne; läbilaskmatu; tihedalt, paksult; otse, lähedalt'
Sõna on osastava või sisseütleva vorm omadussõnast tiht 'tihe, tihke', mis esineb peamiselt murretes, ühiskeeles on tuntud vaid liitsõnades, nt tihtkamm 'tihe kamm', tihttuul 'poolpõiki vastu puhuv tuul, piidevint'. Ka samatüveline tegusõna tihtima on tõenäoliselt alamsaksa või saksa keelest laenatud, ← alamsaksa dichten 'tihedaks tegema, täitma, pragusid tihendama, laeva tihtima' või saksa dichten 'tihendama, tihtima'. Eesti keelest on laenatud soome mrd tihti 'tihe, tihke', isuri tihti 'tihe (paljudest lähestikku asetsevatest osadest koosnev)'; tihtii 'tihedalt; sageli' ja võib-olla ka vadja tihti 'tihedalt; sageli; tihe (paljudest lähestikku asetsevatest osadest koosnev)'.

trampima : trampida : trambin 'korduvalt jalgadega kõvasti vastu maad, põrandat jne lööma; tallates kahjustama, peale astudes viga tegema; astuma, kõndima, käima; kinni vajutama, kinni tampima'
○ rampima
← alamsaksa trampen 'jalgadega trampima'
Eesti keelest võivad olla laenatud vadja tramppia '(jalaga) trampida; (jalgu) kõigutada; longata' ja isuri tramppia 'jalaga kaapida v lüüa (hobuse kohta)'. Vt ka tramburai.

tuju : tuju : tuju '(hea) meeleolu; tahtmine, soov v valmisolek midagi teha; äkiline isemeelne tahtmine, kapriis'
● vadja tuju 'meeleolu, tuju'
soome mrd tuju 'kange, tugevamaitseline; ind, kihk', tujakka 'tuisk; kiire, nobe; rutt; äge, äkiline; kange, kibe, mõru, halb (maitse, lõhna kohta)'
Aunuse karjala tujakko 'tuuline; joove', tujišta 'täriseda, kolksuda; käratseda, lärmitseda', tujuou (oleviku ains 3P) 'puhub kõvasti (tuule kohta)'
lüüdi tujahtada 'kõmatada, kolatada (kukkudes)'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Vadja vaste võib olla eesti keelest laenatud.

tõmbama : tõmmata : tõmban '(kä(t)ega) enda poole v mingis suunas liikuma panema, vedama; (laiali) laotama, pingule venitama; (käega) mingit pinda mööda libistama; viipama; virutama, lööma; (selga, kätte, jalga, pähe) panema v (seljast, käest, jalast, peast) võtma; midagi mingisse asendisse v seisundisse viima; (midagi) sisse hingama; (materjalide, esemete kohta:) endasse imema; valmimisprotsessi lõpuni seisma, hauduma'
○ kirderanniku tembama, tombama
← balti
leedu tempti 'tõmbama, tirima; tassima; venitama; vedama'
läti tiept 'ulatama; kõvasti hoidma; kangekaelne olema'
● liivi tõmbõ 'tõmmata, kiskuda, tirida'
vadja tõmmata 'tõmmata, kiskuda, tirida; tõmbuda; suitsetada, sisse hingata'
soome temmata 'tõmmata, kiskuda, tirida; virutada, lüüa'
isuri temmada 'tõmmata, kiskuda, tirida; laulu jorutada; petta, tüssata'
Aunuse karjala temmata 'haarata; eemale v välja v kaasa v ära tõmmata, tirida; hoogsalt midagi teha, rabada'
lüüdi ťembaita 'tõmmata, kiskuda, tirida'
vepsa ťembe͔ita '(välja) tõmmata'
Bumeranglaenuna võib eesti keelest laenatud olla läti mrd tembīt 'lohistama'. Vt ka temp2.

väga 'suurel määral, kangesti, kõvasti, äärmiselt' vägi