[ETY] Eesti etümoloogiasõnaraamat

kants1 : kantsi : kantsi 'kaitseehitistega ümbritsetud tugevasti kindlustatud asula; kindel tugi, võimas tugipunkt'; mrd 'kaitsemüür; varemed; alusmüür; kõrgendik; vall, kuhjatis'
○ kirderanniku kantsi
← alamsaksa schanze 'kuiv haokubu; kindlustus, (kaitse)vall, kaitserinnatis'

kari1 : kari : kari 'veealune v pisut üle veepinna ulatuv kivine kõrgendik meres'
← algskandinaavia *skari-
vanaislandi sker 'kari'
rootsi skär 'kaljulaid'
● soome kari 'kari; kruusane maa, klibustik'
isuri kari 'kari'
Aunuse karjala kari 'kivine vähese veega kosk'
lüüdi kare̮ 'kari', kari 'sügavam koht koses, kuhu vesi langeb'
Eesti keelest on laenatud eestirootsi karäl 'veealune kari; neem' (← karil).

kehvel : kehvli : kehvlit 'madalmere veealune liiva- v kruusakõrgendik'
● isuri kehvel 'savine või liivane kõrgendik meres (võib ulatuda pinnale)'
Läänemeresoome tüvi. On oletatud, et tüve vaste võib lisaks olla ka soome van srmt ketvel 'pikk ja kitsas maariba, neem'.

kink1 : kingu : kinku 'väike kõrgendik'
● ? liivi kȭnka 'küngas, kõrgendik'
? soome mrd kenkku 'küngas, kõrgendik'
Võib olla häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. On oletatud, et tüve vaste võib olla ka soome mrd kinka 'virn, hunnik, kuhi'. Lähedane tüvi on nt sõnades känk ja küngas. Eesti keelest on laenatud eestirootsi kink 'kink, kõrgendik'.

kukal : kukla : kukalt 'inimese v looma pea tagaosa'
● vadja kukkula 'pealagi'
soome mrd kukku 'tipp; kuhi', kukkula 'küngas, kõrgendik'
isuri kukkula, kukkura 'küngas, kõrgendik'
Aunuse karjala kukkuri 'küngas; kuhi; tipp'
On arvatud, et tuletis samast tüvest mis murdesõnas kukk 'käbi; kupar; nutt, nupukujuline õisik', kuker-2. On oletatud, et sama tüvi on ka sõnades kukkur ja kupar. Eesti keelest võib olla laenatud läti mrd kukurs 'küür' .

kõrv : kõrva : kõrva 'inimeste jt imetajate kuulmis- ning tasakaaluelund'
○ kirderanniku korv
◊ kõrval
● liivi kūora 'kõrv'
vadja kõrva 'kõrv'; kõrvaza 'kõrval'
soome korva 'kõrv'; korvassa 'juures'
isuri korva 'kõrv'; korvaas 'kõrval'
Aunuse karjala korvu 'kõrv'; korvas 'kõrval'
lüüdi korv 'kõrv'
vepsa korv 'kõrv'; korvas 'kõrval'
saami (bealje-)goarvi 'kõrvaauk'
? udmurdi kuar 'leht'
? komi kor 'leht'
? neenetsi χa 'kõrv'
? eenetsi kō 'kõrv'
? nganassaani kou 'kõrv'
? sölkupi k͔ō 'kõrv'
? kamassi ku 'kõrv'
? matori kuh 'kõrv'
Läänemeresoome-saami või koguni uurali tüvi. Teisalt on oletatud, et läänemeresoome-saami tüvi on indoeuroopa laen sama tüve varasemast vastest, mis on tüve sarv laenuallikas. Laenamine pidi toimuma enne, kui indoeuroopa algkeeles toimus häälikumuutus *ḱ- › *ś-, või laenati murdest, kus seda muutust ei toimunud. Vt ka kõrik.

küngas : künka : küngast 'mäest väiksem kõrgendik'
● liivi kǖnka 'küngas'
isuri künkerä 'mätas'
Häälikuliselt ajendatud läänemeresoome tüvi. Lähedane tüvi on nt kink1. Vt ka rünk.

mägi : mäe : mäge 'ümara v ovaalse põhijoonisega kõrgendik, mille suhteline kõrgus on üle 200 m; igasugune ümbritsevast alast kõrgem pinnamoodustis'
● liivi mä’g 'mägi'
vadja mätši 'mägi; rand, kallas, (kuiv) maa'
soome mäki 'mägi'
isuri mägi 'mägi; kallas'
Aunuse karjala mägi 'mägi; kallas, maismaa'
lüüdi mägi 'mägi'
vepsa mägi 'mägi, küngas'
idahandi müγ 'väike küngas, mätas', miγ_o, miw 'küngas'
Soome-ugri tüvi.

mätas : mätta : mätast 'sambla v rohuga kaetud väike maapinna kühm; rohukamar, sellest väljalõigatud tükk'
● liivi mätāl 'mätas, hunnik'
vadja mätäs 'mätas, küngas, kõrgendik; (muru)mätas, rohukamaratükk'
soome mätäs 'mätas'
isuri mädäs 'mätas; küngas, mägi'
Aunuse karjala mätäs 'mätas, küngas, kühm'
lüüdi mätäz 'mätas, põõsas'
vepsa mättaz 'mätas, küngas'
saami miekta 'mätastarn'
metsaneenetsi ḿet 'mätas'
sölkupi mēktǝ, mektə 'mätas, kuhi'
kamassi mekte, bäkte 'mätas'
Uurali tüvi.

rahu1 : rahu : rahu 'kivine v aluspõhja kivimeist koosnev, paguvee ajal enamasti kuivale jääv merepõhja kõrgendik; väike kivine püsiva taimkattega saar Lääne-Eestis'
← balti
leedu graužas 'kruus, rähk, kivine maapind; tulvaveega kokku kantud liiv'
läti grauzi 'sõmer, jäme liiv, kruus, rähk'
Vt ka rahke.

rüss : rüssa : rüssa mrd 'pöidla esimene lüli (otsast nukini)'
● vadja rüssü, rüsü 'sõrmenukk'
soome rysty 'sõrmenukk'
isuri rüstü, rüssüs 'sõrmenukk'
Aunuse karjala rüstüt 'sõrmenukk, sõrmeliiges'
lüüdi rüüst, rüstüine 'sõrmenukk'
Läänemeresoome tüvi, võib olla häälikuliselt ajendatud. Eesti keeles on tüvi reeglipäratult muutunud, teiste läänemeresoome keelte -st- asemel on -ss-.

salu : salu : salu '(lehtpuurohke) metsatukk avamaastikus'
← balti
leedu sala 'saar'
läti sala 'saar; soos olev kõrgendik, mägi, kühm'
● soome salo 'kõnnumaa; metsaala; põlismets; suur metsane saar'
Aunuse karjala salo 'tihe mets, padrik'
lüüdi salo 'põlismets'
saami suolu 'saar; soo-, metsasaar'
Vt ka salk1.

vaar2 : vaara : vaara 'piklik kõrgendik, mille suhteline kõrgus on 25–50 m'
← soome vaara 'vaar'
Laenatud kirjakeelde 1920. või 1930. aastatel. Soome sõna on tõenäoliselt laen saami keelest, ← saami várri 'vaar, mägi, tundur'.

voor1 : voore : voort 'liustikujää all kujunenud ovaalne kõrgendik'
← soome vuori 'mägi'
Laenatud kirjakeelde keeleuuenduse ajal.